Kostja võlgneb hagejale viivist 204,82 eurot; - krediidi kulukuse määr (KKM) on 57,73% aastas eeldusel, et intressimäär on 39,9% aastas, väljavõtu tasu 65,50 eurot ning kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul; - krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja analüüsinud kostja regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi kostja esitatud andmete põhjal. Krediiditaotluse täitmisel on kostja oma sissetulekuks märkinud 1000 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel lähtuti Pensionikeskuse sissetulekust 925,70 eurot. Finantskohustused on kostja märkinud 450 eurot ja majapidamiskulud 150 eurot (krediidiandja arvestas selleks 215,30 eurot). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline; - hageja leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalikust rikkumisest ei tulene krediidiandjale kohustust määrata tagasimaksed uuesti ning esitada alternatiivne arvestus. Juhul, kui kohus leiab siiski, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohaselt, on kohtul võimalik hinnata nõude suurust
Alternatiivse arvestuse esitamata jätmine ei saa kaasa tuua hagi rahuldamata jätmist ebaselguse tõttu olukorras, kus esitatud nõue on selgelt määratletud ning põhineb kehtival ja õiguspäraselt üles öeldud lepingul. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on 315 eurot (riigilõiv). Kostja pole hagile vastust esitanud. Kohtu seisukoht
) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab hagi rahuldamiseks seega kindlaks tegema, kas kostjal on hageja ees raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud.
lg 1) on seadusega kooskõlas.1 Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine KKM 20,09% 2.
lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega 3 x 20,09% = 60,27%. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli KKM 57,73% aastas (dtl 20), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Asja lahendamisel peab kohus olenemata kostja vastuväitest hindama, kas lepingus märgitud krediidi kulukuse määr on õige ning kas selle osised on lepingus korrektselt välja toodud. 3 Krediidi kulukuse määra arvutusreeglid tulenevad
§-dest 406 ja 4061 ning
oktoobri 2020 määrusest nr 51 („Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“) ja selle lisast nr
Toodust järeldub kohtu hinnangul, et lepingus on välja toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (
Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidi kulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. 7. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet. 6 Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).7 Riigikohus8 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist: „Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (
Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka
Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat 4 vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Eeltoodust tuleneb, et 6 vt ka Riigikohtu
§-s 94 sätestatud määras intressi. 7 Kuivõrd hageja on esitanud lepingu ülesütlemisest tuleneva nõude, saab hageja nõuda nii põhiosa kui intressi tasumist eeldusel, et tarbijakrediidileping on kehtivalt üles öeldud. 8.1.
lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Krediidilepingus lepiti kokku, et kostjal tuleb tagasimakseid teostada igakuiselt
jaanuar 2025 ei tasuta, siis ütleb krediidiandja lepingu üles (dtl 31-33). Kostja võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles lepingu üles
Ülesütlemisavaldus on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning edastati eposti teel aadressile, mille kostja oli lepingu sõlmimisel oma kontaktaadressina teatanud (dtl 31, 42). Järelikult on krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu kehtivalt üles öelnud. 8.2. Kohus on andnud 6. märtsil 2026 hagejale võimaluse esitada
4 lg 7 järgse ümberarvestuse ning hoiatanud, et ümberarvestuse esitamata jätmisel võib kohus hagiavalduse jätta rahuldamata (dtl 87-88). Hageja on esitanud kohtule seisukoha, kuid nõude ümberarvestust esitanud ei ole (dtl 90-91). Kohus märgib esmalt hageja seisukoha osas järgnevat. Asjaolu, et leping on üles öeldud ning hagejal on õigus nõuda kostja käsutusse antud raha tagastamist, ei tähenda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei tuleks arvestada
4 lg-s 7 sätestatud tagajärgedega, so hagejal ei ole kohustust esitada enda nõude ümberarvestus. Kuna tarbijatega sõlmitud lepingud on erinevad (vaba tagasimaksega, kindla maksegraafikuga), tähendab tagasimaksete uuesti määramine krediidilimiidi puhul üldjuhul seda, et hagejal tuleb esitada arvestus, palju tulnuks kostjal igakuiselt tagastada krediiti ning sellelt seadusjärgset intressi ja palju on kostja krediidi ja seadusjärgse intressi katteks tasunud. Sellest lähtuvalt on võimalik määratleda, millises ulatuses on kostjal tasumata krediidi põhiosa ning ka intress. Ei
märtsi 2026 kohtunõudest ei tulene, et hageja peaks sõlmima kostjaga uue maksegraafiku. 7 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem
§-s 94 sätestatud intressimäärast (Riigikohtu määrus 2-21-13098, p 24). Samuti märgib kohus, et isegi kui arvestuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud, tuleb siiski sissenõutavaks muutunud laenu osas esitada kohtule sissenõutavaks muutunud nõude terviklik arvestus, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega. Ümberarvestuse esitamine ei muuda iseenesest olematuks seda, et krediidiandja on lepingu üles öelnud ning sellest tulenevalt on õigus nõuda tasumata võlgnevust. Küll aga peab see võlgnevus lähtuma
Ümberarvestuse esitamine on eelkõige hageja ülesanne ning kohtul on õigus jätta hagi ümberarvestuse esitamata jätmisel vajadusel rahuldamata. 8 Hageja ei ole kohtule enda sissenõutavaks muutunud nõude terviklikku arvestust esitanud. Kohtupraktikas on siiski leitud, et ümberarvutuse esitamata jätmine ei välista hagi rahuldamist seaduse järgi põhjendatud osas ning kohtul on asjas esile toodud ja tõendatud asjaolude alusel võimalik ise hinnata, kas ja millises ulatuses saab hageja nõude
lg-s 7 sätestatut arvestades rahuldada.9 Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, siis kostja sai lepingu alusel krediiti 2148,80 eurot (otsuse p 5). Hageja poolt võimaldatud krediidist on maha arvestatud väljavõttetasu, mida kostja
lg-st 7 tulenevalt tasuma ei pea (dtl 25-30, võrdluseks maksekorraldused dtl 46-80). Vaidlustamata asjaoludel on kostja teostanud tagasimakseid kokku 3403,54 eurot (dtl 25-30). Krediidiandja on tagasimaksetest lugenud kaetuks osaliselt põhivõla, intressi ning muud tasud (dtl 5, p 1.5.). Kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei saa arvestada tasutuks intressi lepingujärgses määras ning samuti ei pea kostja tasuma muid tasusid, tuleb tagasimaksed arvestada tervenisti põhiosa katteks (
Seega on kostja põhivõla tagastanud (saadud 2148,80 eurot, tasutud 3403,54 eurot). Hageja ei ole kohtule esitanud enda nõude arvestust lähtudes
§-s 94 sätestatud intressimäärast, so arvestust, milline oleks põhivõlgnevuse suurus, kui krediidiandja oleks arvestanud tagasimaksed põhiosa ja seadusjärgse intressi katteks. Seega ei ole kohtul võimalik hinnata, kas hageja põhinõue võiks olla mingis ulatuses põhjendatud. 10 Kohus lähtub praegusel juhul sellest, et kostja on põhivõla tervenisti tagastanud. Kuna kohus leiab, et kostja on krediidi tagastanud, puudub alus ka viivise nõudmiseks. Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud ka hageja viivisenõue. Järelikult pole kostjal hageja ees kohustust, mille täitmist hageja saaks nõuda. Seega jääb esitatud hagi rahuldamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.