← Eesti

2-25-19853/13

Obsah (8)§ 827§ 830§ 824§ 164§ 168§ 170§ 171§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg ja koht 25.05.2026, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-19853 Tsiviilasi Lennuabi OÜ hagi

) § 824 lg-st 1, mille kohaselt kohustub reisijaveolepinguga üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu).

§ 827

järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg).

§ 830

p 3 alusel vedaja peab hüvitama kahju, mis tekib veotähtaja ületamisest.

§ 824

lg 3 kohaselt reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti. 6. Reisijad on oma nõuded loovutanud hagejale.

§ 164

lg 1 ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

§ 168

lg 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist.

§ 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

§ 171

lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. 3

(6)
  1. Hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2014 määrus nr 261/2004 (Määrus), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/
  2. Nimetatud määruse artikkel 7 lg 1 punkt c näeb ette, et reisijal on õigus hüvitisele kuni 600 euro ulatuses kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude tühistamisel.
  3. Määruse artikkel 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks eeldust: - tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud ja - lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida lennutõrget. Selle tähenduses võib erakorralisteks asjaoludeks pidada sündmusi, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt.
  4. Hageja tugineb järgmistele faktilistele asjaoludele, mille osas kostja ei ole vastuväiteid esitanud: - kõik kuus reisijat pidid reisima 15.01.2025 kostja opereeritaval lennul suunaga Phuket – Helsingi – Tallinn; - lend AY152 Phuket - Helsingi pidi saabuma sihtkohta 15.01.2025 kell 18.30, kuid selle päeva lend jäeti ära. Sama lend jõudis Helsingisse 16.01.2025 kl 22.
  5. Asenduslendu pakuti 16.01.2025; - vaidlusalust lendu opereeris kostja; - Phuket – Tallinn lennu pikkus on 8301 kilomeetrit; - kõik liidetud tsiviilasjades nimetatud reisijad loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale.
  6. Pooled vaidlevad selle üle, kas Phuket – Helsingi lennu väljumist takistanud tehniline probleem – ebanormaalselt madal rõhk lennuki rehvis – oli erakorraline asjaolu, mis vabastab kostja vastutusest.
  7. Kostja faktiväidete kohaselt langes rehvis rõhk ratta veljes ootamatult ilmnenud pragude tõttu. Sama tüüpi lennukeid (A350) on kostja tema enda väitel kasutanud üle 10 aasta (23.02.2026 hagivastuse p 42, dtl 230). Probleemi on kirjeldatud tootja 20.11.2024 hooldusjuhises (dtl 248, tõlge 254). Dokumendiga anti juhised rattapoltide kinnitamiseks spetsiaalsete abivahenditega: „Käesolev kiri on välja antud, et tutvustada uut sidurpoltide juhikkomplekti PNR F28447000, mis on mõeldud nende pragunemise tekkepõhjuste vältimiseks [kohtu rõhutus] ja loetletud MLG- ja NLG-rataste komplektide (vt asjakohast CMM-nimekirja) kokkupaneku hõlbustamiseks, ilma et see mõjutaks oluliselt aega.“ Selle soovituse järgimise ärahoidev mõju pragude tekkele on märgitud ära ka tootja 24.03.2025 dokumendis (dtl 258, tõlge
  8. Vt dtl 262 ja 263). 4
(6)
  1. Kostja viide Soome Kõrgeima Kohtu 20.02.2025 lahendile asjas S2022/404 (dtl 280, tõlge 288) on asjakohatu viidatud vaidluse asjaolude erinevuse tõttu. Nimetatud asjas oli tegemist mõni kuud kasutuses olnud uue lennukimudelil esmakordselt maailmas ilmnenud veaga (kokkuvõtte p 2, dtl 283). Käesoleva vaidluse asjaolud on võrreldamatult erinevad. Kaks kuud enne vaidlusaluse lennu hilinemise takistuse ilmnemist oli tootja probleemi kirjeldanud ja andnud välja juhise rataste kahjustuste ärahoidmiseks. Kostja väitel on ainuüksi temal enesel 2025.a jooksul sama rike ilmnenud 18 korda (23.02.2026 avalduse p 20). Seega on ebatõenäoline, et probleem ei olnud kostjale teada juba enne eelviidatud tootja juhise väljaandmist. Lennu väljumise takistus ei olnud erakordne ega väljaspool kostja mõjuvõimu. Riskide maandamise keerukus ja kulukus ei õigusta nende nihutamist reisija kanda. Kostjal peaks olema võimalik end selliste olukordade vastu kindlustada ning nõuda hüvitist tootjalt. Kohus leiab, et kostja ei saa tugineda määruse nr 261/2004 artikli 5 lõikes 3 sätestatud vastutusest vabastavale asjaolule.
  2. Kuna vaidlusaluse lennu pikkus oli üle 3500 kilomeetrit ning reisijad jõudsid sihtkohta enam kui neli tundi hiljem võrreldes algselt kavandatud saabumisajaga, on reisijatel määruse nr 261/2004 artikli 7 lõike 1 punkti c alusel õigus saada hüvitist 600 eurot reisija kohta. Reisijad on oma nõuded loovutanud hagejale ning kostja ei ole nõuete loovutamise kehtivust vaidlustanud. Seetõttu on hagejal õigus nõuda hüvitise väljamõistmist kostjalt. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 3600 eurot (6 x 600).
  3. Hageja nõuab lisaks põhivõlale ka viivise väljamõistmist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõla 3600 euro tasumiseni.

Seisuga 16.10.2025 on viivisenõude suurus 248,15 eurot. Kostja pole viivise arvestuse õigsust vaidlustanud ja kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Vastavalt hageja nõudele ja juhindudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt välja viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.10.2025 (kaasaarvatud) kuni põhivõla 3600 eurot tasumiseni. 15. Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot. Kostja pole kohtuväliste nõuete esitamist vaidlustanud.

§-le 113¹ lg 1 järgi mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu hüvitise summas 240 eurot (6 x 40).

  1. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 3600 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga (16.10.2025) sissenõutavaks muutunud viivise summas 248,15 eurot, alates 17.10.2025 kuni põhivõla 3600 eurot tasumiseni arvestatava viivise ja sissenõudmiskulud summas 240 eurot.
  2. TsMS § 162 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulud kostja kanda
  3. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 490 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1715 eurot 12,25 tunni töö eest tunnitasumääraga 140 eurot (käibemaksuta. Hageja 24.04.2026 avaldus, dtl 339). Riigilõivule lisanduvad maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamine on piiratud summaga 20 eurot (TsMS § 484

(2)). Maksekäsu kiirmenetluse kulud on aga antud juhul lahendatud asjas 2-25-118803 sõlmitud kompromissiga. Sama kompromissiga on välistatud menetluste eraldamiseni tehtud toimingute esindajakulude hüvitamine. Esindajakulud ei kuulu seega hüvitamisele 595 euro (4,25 x 140) osas. Ülejäänud osas ei ole esindaja tööks kulutatud aeg ülemäärane isegi arvestades kostja poolt esile toodud asjaolu, et selliste nõuete esitamine on hageja 5
(6)igapäevane majandustegevus (kostja 04.05.2026 avaldus, dtl 347). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1610 eurot (490 + 1715 - 595). 19. Hageja taotluse alusel (dtl 340) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.