§-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad pooled, et Tartu Maakohus kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-25-18280 menetluse kostja vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel. 6. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud
sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel.
7. Kuna pooled sõlmivad asja lahendamiseks kompromissi, siis tulenevalt
§-st 150 lg 2 p 1 palub hageja kohtul talle tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 420,00 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele EE147700771000526428. 6
) § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada. 4.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leidis menetluse käigus, et hageja väljatoodud asjaolud ei võimalda asuda seisukohale, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja esitas 25.05.2026 kohtule ümberarvestuse ja vähendas oma nõuet kompromissi sõlmimisel, arvestades, et krediidiandja rikkus kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjale maksti välja 9290 eurot, mille tõendamiseks on kohtule esitatud maksekorraldus (dtl 21), ning kostja on teinud tagasimakseid 2098,07 euro ulatuses. Lepinguline intress asendati seadusjärgse intressimääraga ning muud tasud jäeti arvestusest välja. Kostja tasutud 2098,07 eurot arvestati esmalt kogunenud seadusjärgsele intressile summas 234,52 eurot ning ülejäänud 1863,55 eurot vähendas põhiosa. Seega kujunes põhivõlg järgmiselt: 92901863,55=7426,45 eurot. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et põhivõlg on 7426,45 eurot. Kompromissist nähtuvalt ei nõua hageja muude tasude tasumist ning hageja nõuab üksnes põhivõla, intressi ja viivise tasumist. Kohus märgib, et seadusest tulenev kohustus maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral lepingujärgset viivist ei ole käsitatav muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine välistaks. Kohtu hinnangul ei esine
Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Kohus märgib, et poolte menetluslikud avaldused ja kinnitused ei ole kompromissi osa, mistõttu kohus kompromissilepingu punkte 5–7 kompromissi osana ei kinnita. Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud. 7
§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras. 6. Hagilt hinnaga kuni 12 500 eurot tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 840 eurot. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 840 eurot. Hageja taotleb
Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu 420 eurot tagastamiseks. 7. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, millised menetluskulud kostja hagejale hüvitab. Kohus jätab poolte menetluskulud muus osas
8. Pooled on
lg 4 alusel välistanud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. Kohus rahuldas riigilõivu tagastamise taotluse, mistõttu ei ole määrus ka selles osas edasikaevatav (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.