← Eesti

4-26-1181/16

Obsah (5)§ 25§ 66§ 83§ 16§ 47

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2026, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-26-1181 (930026000163) Kohtunik Olga Dorogan Kaebuse esitaja Vladisl

) § 25 lg 2 järgi mõistetud karistuse määra osas. 3. Teha tühistatud osas uus otsus ja mõista Vladislav Grigorievile RSanS § 36-1 lg 1 –

§ 25

lg 2 järgi väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 160 (ükssada kuuskümmend) eurot. 4. Määrata Vladislav Grigorievile

§ 66

lg 2 ja 3 alusel rahatrahvi summas 160 eurot tasumine ositi 4 (nelja) kuu jooksul 40 (neljakümne) euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tuleb tasuda Maksu-ja Tolliameti arveldusarvele nr EE957700771001523585 (LHV Pank AS), arveldusarvele nr EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), arveldusarvele nt EE522200221013264447 (Swedbank AS) või arveldusarvele nr EE774204278607566704 (Coop Pank AS). Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX . VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

  1. Muus osas, s.o konfiskeerimise kohaldamise osas, jätta Maksu- ja Tolliameti 30.03.2026 otsus väärteoasjas nr 930026000163 muutmata. Edastada käesolev kohtuotsus kaebuse esitajale ning kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kui selleks ajaks ükski menetluspool soovist kasutada kassatsiooniõigust ei teata, vormistatakse kohtuotsus selle lõpposana. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis ja e-toimikus 29.05.
  2. Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsuse terviktekst on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. 26.02.2026 koostas Maksu- ja Tolliameti tolliinspektor Karli Kirs väärteoprotokolli väärteoasjas nr 930026000163 selle fakti kohta, et 13.08.2025 kell 10.15 saabus Narva tollipunkti jalakäijate terminali Eestist väljuvale suunale Vladislav Grigoriev, kes üritas toimetada Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni sanktsioneerituid kaupu: laser kaugusmõõtjat Hilti PD-I (I tk; KN kood XXX), kaablieemaldajat ümmargusele kaablile KNIPEX 169501 (I tk; KN kood XXX) ja pingeindikaatorit Volt Stick (1 tk; KN kood on XXX). Sellega rikkus Vladislav Grigoriev Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014, 31.07.2014 artikleid 2a lg 1 ja 3k lg 1 ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) §
  4. Väärteoprotokollis on lisaks eeltoodule välja toodud, et toode Hilti PD-1 on laser kaugusmõõtja, mis mõõdab vahemaid, pindalasid ja mahtusid. Kaugusmõõturid on kirjeldatud KN koodi XXX all. Toode KNIPEX 169501 on käsitööriist, millega saab kaablilt isolatsiooni eemaldada, mille KN kood on XXX. Toode Volt Stick on pingeindikaator, mille KN kood on XXX. Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014,
  5. juuli 2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, artikkel 2a lõige 1 sätestab keelu müüa, tarnida, üle anda või eksportida VII lisas loetletud kaupu ja tehnoloogiat, mis võivad kaasa aidata Venemaa sõjalisele ja tehnoloogilisele või kaitse- ja julgeolekusektori arengule, olenemata sellest, kas need pärinevad liidust või mitte, otse või kaudselt füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Venemaal või kasutamiseks Venemaal, sh CN-koodiga XXX kaubad (B. osa) ja artikkel 3k lg 1 sätestab keelu otse või kaudselt müüa, tarnida, üle anda või eksportida Venemaa füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või Venemaal kasutamiseks liidust või väljastpoolt liitu pärit, XXIII lisas loetletud kaupu, sh CN-koodiga XXX ja XXX, mis võivad aidata suurendada eelkõige Venemaa tööstussuutlikkust.
  6. 30.03.2026 tegi Maksu- ja Tolliameti nimel tollikontrolli osakonna menetlustiimi menetleja Argo Abermann väärteoasjas 930026000163 otsuse, milles pidas tõendatuks Vladislav Grigorievi poolt Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014, 31.07.2014 artiklite 2a lg 1 ja 3k lg 1 ning RSanS § 6 järgi toime pandud rikkumist ja RSanS § 36-1 lg 1 -

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ja määras Vladislav Grigorievile karistusena rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot. Samas otsustati konfiskeerida RSanS § 36-1 lg 3 ning

§ 83

lg 2 ja 6 alusel laser kaugusmõõtja „Hilti PD-1“ (1 tk), kaablilt isolatsiooni eemaldaja „KNIPEX 169501“ (1

  1. tk)ja pingeindikaator „Volt Stick“ (1
  2. tk)ning hävitada peale lahendi jõustumist. 3. 2.04.2026 registreeris Viru Maakohus menetlusaluse isiku Vladislav Grigorievi kaebuse kohtuvälise menetleja 30.03.2026 otsuse peale. Kaebusest nähtub, et kaebaja pole 30.03.2026 otsusega nõus. Ta palub tühistada otsuse või maandada trahvi suurust ning vaadata üle konfiskeerimise kohaldamist. Viru Maakohtu 8.04.2026 määrusega jäeti V. Grigorievi kaebus käiguta ning talle anti kaebuses puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 7 päeva alates määruse kättesaamisest. 4. 9.04.2026 esitas kaebaja täiendused kaebuse juurde (apellatsiooniteate). Kaebuse esitaja palus tühistada Maksu- ja Tolliameti otsus või vähendada rahatrahvi ning vaadata konfiskeerimine uuesti üle. Kaebuse esitaja soovis asja menetlemist kirjalikus menetluses. Kaebuse esitaja vaidlustas otsuse täielikult (nii rahatrahvi kui konfiskeerimise osas). Ta leiab, et tehtud otsus ei ole piisavalt põhjendatud, läbipaistev ega proportsionaalne. Kaebuse kohaselt puudub vaidlustavas otsuses sisuline ja konkreetne põhjendus, miks just kaebaja konkreetsed kasutatud tööriistad kuuluvad keelatud kaupade hulka, millises konkreetses nimekirja punktis või alamkategoorias kaebaja esemed täpselt asuvad. Samuti ei nähtu otsusest, millise konkreetse õigusnormi alusel on kaebaja esemed kvalifitseeritud. Kaebaja hinnangul on selles asjas sanktsioonide kohaldamine ebajärjekindel. V. Grigorievi jaoks on need tööriistad igapäevased töövahendid, millega ta teenib elatist. Need ei olnud mõeldud müügiks ega kaubanduslikuks tegevuseks. Tegemist oli kasutatud vahenditega, mis olid vajalikud kaebaja töö tegemiseks ning mida on ta kasutanud juba aastaid. Kaebaja tegevus ei olnud suunatud kaubanduslikule ekspordile ega teadlikule sanktsioonide rikkumisele. Kaebuse esitaja rõhutas, et Euroopa Liidu sanktsioonide õigus (sealhulgas määrus nr 833/2014) keelab kaupade müügi, tarnimise, üleandmise ja ekspordi. Käesolevas asjas ei olnud tegemist ei müügi, tarnimise, üleandmisega ega ekspordiga. Tegemist oli kaebaja isiklike töövahendite kaasas kandmisega. Tema käitumine seisnes üksnes isiklike esemete transportimises enda tarbeks. Kaebaja leiab, et isiklike asjade kaasas kandmist ei saa automaatselt käsitleda ekspordina. Samuti märkis kaebuse esitaja, et nimetatud töövahendid ei olnud mõeldud riigist väljaviimiseks püsivalt, vaid nende kasutamine oli ajutine ning seotud konkreetsete tööülesannetega. Pärast tööde teostamist oleksid need töövahendid tagasi Eestisse toodud. Seetõttu ei olnud tegemist kaupade püsiva väljaveoga ega nende viimisega teise riiki majanduslikul eesmärgil. Konfiskeerimise kohaldamise suhtes on kaebuse esitaja seisukohal, et konfiskeeritud töövahendite asendamine nõuab märkimisväärseid kulutusi. Koos rahatrahviga ületab tema tegelik kahju 900 eurot. See on V. Grigorievi jaoks märkimisväärne rahaline koormus ning suurendab oluliselt karistuse tegelikku mõju, muutes selle ebaproportsionaalseks. Lisaks tuleb arvestada, et tegemist oli katsega ning tegelikku kahju ei tekkinud. Sellest hoolimata konfiskeeriti kaebaja töövahendid ning määrati rahatrahv. Need kaks meedet koos kujutavad endast kaebaja jaoks ebaproportsionaalselt rasket karistust. Kaebuse esitajal on piiratud sissetulek ning töövahendite kaotus koos rahatrahviga mõjutab otseselt tema võimalust töötada ja elatist teenida. Kaebaja lisab, et käesolevas asjas puudub selge ja praktiliselt rakendatav piir isiklike esemete ja sanktsioonide alla kuuluvate kaupade vahel. Seadus ega otsus ei kirjelda, milliste konkreetsete tunnuste alusel loetakse ese isiklikuks kasutuseks mõeldud vahendiks või keelatud kaubaks. Sellises olukorras ei ole tavainimesel võimalik objektiivselt hinnata, milline ese on lubatud ja milline mitte. Selline ebamäärasus loob olukorra, kus isik ei saa oma käitumist ette planeerida ega olla kindel, et ta ei riku seadust, mis ei ole kooskõlas õigusselguse põhimõttega. Lisaks leiab kaebaja, et kirjeldatud olukord tekitab riski, et sanktsioonide kohaldamine muutub ebajärjekindlaks ja sõltub tõlgendusest, mis võib viia riigivõimu meelevaldse kohaldamiseni. Kaebuse esitaja arvab, et Põhiseaduse § 10 ja § 13 nõudeid ei ole täidetud. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole selline karistus proportsionaalne. Kaebusele on lisatud EMTA tõend Grigorievi töötasust 2026 jaanuarist märtsini, EMTA tõend Grigorievi töötasust 2025.a, V. Grigorievi keskmiste tasude aruanne. Aruandest nähtub, et ajavahemikul alates 1.09.2025 kuni 28.02.2026 on V. Grigorievi keskmine tööpäevatasu 42,2539 eurot, keskmine tunnitasu - 5,2817 eurot, keskmine kuutasu - 880,29 eurot, keskmine kalendripäevatasu - 29,9970 eurot. Brutosumma on 3929,61 eurot. V. Grigorievi töötasu 2025.aastal on 9489, 28 eurot, 2026.aastal – 1773,68 eurot. 5. 16.04.2026 esitas kohtuväline menetleja maakohtule seisukoha Vladislav Grigorievi kaebuse suhtes. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja palus jätta VTMS § 132 p 1 kohaselt MTA 30.03.2026 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 930026000163 muutmata ja Vladislav Grigorievi kaebus rahuldamata. Analüüsides kõiki tõendeid kogumis ja koostoimes on kohtuväline menetleja veendunud, et MTA 30.03.2026 üldmenetluse otsus väärteoasjas 930026000163 (seisukohas on ekslikult märgitud 01.07.2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas 930025000465) on seaduspärane ja õige. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja etteheidetega. Väärteoprotokolli lõpus on nimetatud tõendite loetelu, millele tuginedes on üldmenetluse otsus koostatud. Muu hulgas on nimetatud päringut MTA tolliformaalsuste osakonna tollitariifide üksusele ja vastust päringule. Eelnimetatud dokumendid sisalduvad väärteotoimikus lk 15-17 ning nendele dokumentidele on viidatud nii väärteoprotokollis kui üldmenetluse otsuses. Tollitariifide üksus tegeleb muuhulgas tolliformaalsustega hõlmatud kaupadele kaubakoodide määramisega. Tollitariifide üksuse vastusest tulenevalt määrati menetlusaluse isiku poolt Venemaale toimetatavatele kaupadele järgmised kaubakoodid: laser kaugusmõõtja „Hilti PD1“ (kaubakood XXX), kaablilt isolatsiooni eemaldaja „KNIPEX 169501“ (kaubakood XXX) ja pingeindikaator „Volt Stick“ (kaubakood on XXX). Väärteomenetluses on õieti tuvastatud, et laser kaugusmõõtja „Hilti PD-1“, kaablilt isolatsiooni eemaldaja „KNIPEX 169501“ja pingeindikaator „Volt Stick“ on sanktsioneeritud kaubad ning nende toimetamine Venemaa Föderatsiooni on keelatud. Kohtuväline menetleja leidis, et kui isik viib sanktsioonimääruse kohaldamisalasse kuuluvaid kaupu Venemaale isiklikuks otstarbeks, kehtivad sanktsioonid siiski täies ulatuses ja määruse sõnastusest ei tulene erandit loetletud kauba isiklikuks kasutamiseks viimise osas. Kohtuväline menetleja ei nõustunud kaebaja väitega, et tegemist ei olnud ekspordiga. Kohtuväline menetleja samuti leidis, et kaupade loetelu, mille väljaviimist talle ette heidetakse, on menetluse seisukohalt piisavalt määratletud ja menetlusalune isik ei saanud eeldada teo keelatust. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et menetlusalune isik oleks pidanud eelnevalt välja uurima, kas tema poolt kaasa võetavatele tööriistadele rakenduvad sanktsioonikeelud. Seda enam on menetlusaluse isiku puhul tegemist korduva piiriületajaga, keda on ka varem piiriületamisel kontrollitud. Kaebaja puhul on tegemist kogenud piiriületajaga, kes omab keskmisest enam spetsiifilist informatsiooni, et vältida rikkumisi, seega ei ole kaebaja ütlused usutavad. Käesoleva väärteomenetluses on menetlusalusele isikule määratud trahvi suurus 50 trahviühikut so 1/6 sanktsioonimäärast. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud väita, et käesolevas väärteomenetluses on kohtuväline menetleja määranud põhjendamatult suure trahvisumma. Kohtuväline menetleja märgib, et menetlusalusel isikul on võimalik taotleda trahvi tasumist ositi. Kinnipeetud esemete konfiskeerimist on kohtuvälise menetleja hinnangul rakendatud igati põhjendatult ja kooskõlas seadusandlusega. 6. Viru Maakohus võttis 24.04.2026 määrusega Vladislav Grigorievi kaebuse menetlusse ning määras vaadata Vladislav Grigorievi kaebuse läbi kirjalikus menetluses. Nimetatud määruse kohaselt on olnud kohtumenetluse pooltel õigus esitada maakohtule asjasse puutuvaid tõendeid, samuti taandusi ja muid taotlusi kuni 4. maini 2026. Kohus määras, et kirjalikus menetluses kaebuse läbi vaatamisel tehakse maakohtu otsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu kantselei kaudu hiljemalt 11. mail 2026. 7. 19.04.2026 esitas kaebuse esitaja Vladislav Grigoriev vastuse Maksu- ja Tolliameti seisukoha peale, milles taotles jätkuvalt kaebuse rahulamist. Kaebaja jäi oma kaebuses esitatud seisukohtade juurde ning leidis, et esitatud põhjendus on üldine ega näita konkreetset seost tema esemete ja sanktsioonide vahel; sanktsioonide kohaldamine ei ole olnud piisavalt etteaimatav; tema käitumine ei olnud suunatud kaupade majanduslikule ekspordile; määratud karistus ei ole proportsionaalne. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 8. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et arutataval juhul puuduvad õiguslikud takistused kaebuse arutamiseks kirjalikus menetluses. 9. Kohus, tutvunud Vladislav Grigorievi kaebuse ja selle lisadega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, kaebaja esitatud täiendavate seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.t mõistetud karistuse määra osas. Kohtu põhjendused on järgmised. Faktilised asjaolud ja õiguslik hinnang 10. Menetlusalusele isikule Vladislav Grigorievile heidetakse väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt ette seda, et ta 13.08.2025 kell 10.15 üritas toimetada Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni sanktsioneerituid kaupu: laser kaugusmõõtjat Hilti PD-I (I tk; KN kood XXX), kaablieemaldajat ümmargusele kaablile KNIPEX 169501 (I tk; KN kood XXX) ja pingeindikaatorit Volt Stick (1 tk; KN kood on XXX). Vladislav Grigoriev rikkus Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014, 31.07.2014 artikleid 2a lg 1 ja 3k lg 1 ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 6 ning pani toime RSanS § 36-1 lg 1 –

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 11. RSan

S § 36-1 lg 1 näeb ette vastutuse rahvusvahelise sanktsiooniga või Vabariigi Valitsuse sanktsiooniga kehtestatud kauba, välja arvatud karistusseadustiku §-s 421-2 sätestatud keelatud strateegilise kauba, või sularaha sisse- ja väljaveo keelu rikkumise eest, kui kauba või sularaha väärtus ei ületa 10 000 eurot ning tegu ei ole toime pandud grupi poolt ega korduvalt. Taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.

  1. Praeguses asjas on tuvastatud ning puudub vaidlus selles, et 13.08.2025 kell 10.15 üritas Vladislav Grigoriev minna Eestist Venemaale, kandes kaasas laser kaugusmõõtjat „Hilti PD1“, kaablilt isolatsiooni eemaldajat „KNIPEX 169501“ ja pingeindikaatorit „Volt Stick“, mis temalt tollikontrollis võeti ära. Seda kinnitab 13.08.2025 Narva piiripunktis koostatud läbivaatuse akt nr XXX, mille kohaselt 13.08.2025 kell 10.15 saabus Narva tollipunkti jalakäijate terminali Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni väljuvale suunale Vladislav Grigoriev. Piiriületuste infosüsteemi sissekannete kohaselt oli see reisijale
  2. (kuues) piiriületus väljuval suunal alates 13.08.
  3. Tolliseaduse § 61, § 64, § 65 ja KorS § 48, § 49 lg 1 p 7 alusel teostati Vladislav Grigorievi ja tema pagasi läbivaatus. Aktist ja selle fototabelitest on näha, et tollikontrolli käigus on avastatud Vladislav Grigorievi õlakotist kaubad, mis on loetletud 26.02.2026 koostatud väärteoprotokollis. Akti kirjelduse kohaselt ei soovinud Vladislav Grigoriev enne tollikontrolli algust suuliselt ega kirjalikult midagi deklareerida. Ta väitis, et Kingiseppa linnas elav sõber tegeleb angaari ehitamisega. Tema viib isiklikud kasutatud instrumendid selleks, et abistada sõpra elektrijuhtmestiku paigaldamisega. Maksu- ja Tolliameti 13.08.2025 üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt asub Vladislav Grigorievilt äravõetud kaup hoiul Narva tollipunkti laos.
  4. Eeltoodu pinnalt asub kohus seisukohale, et menetluse käigus on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik Vladislav Grigoriev saabus 13.08.2025 kell 10.15 Narva tollipunkti jalakäijate terminaali Eestist väljuvale suunale ning üritas toimetada Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni laser kaugusmõõtjat Hilti PD-I (1 tk), kaabli eemaldajat ümmargusele kaablile KNIPEX 169501 (1 tk) ja pingeindikaatorit Volt Stick (1 tk). Nagu kohus juba alguses märkis ei ole need fakte menetlusalune isik vaidlustanud.
  5. Kaebuse põhjal on vaidlus eelkõige selles, kas need kaubad kuuluvad sanktsioonikaupade hulka. RSanS § 36-1 lg 1 näeb ette karistuse muu hulgas rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud keelu rikkumise eest. Rahvusvaheline sanktsioon on RSanS § 3 lg-te 1 ja 3 järgi välispoliitika meede, millega võib keelata rahvusvahelise sanktsiooni subjekti riiki sisenemise, piirata rahvusvahelist kaubandust ja rahvusvahelisi tehinguid ning seada muid keelde või kohustusi. RSanS § 6 sätestab, et rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine on sama seaduse §-s 9 loetletud rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine. RSanS § 9 lg 1 nimetab ühe rahvusvahelist sanktsiooni rakendava õigusaktina Euroopa Liidu Nõukogu määrust, milleks on ka praegu asjasse puutuv Euroopa Nõukogu määrus (EL) nr 833/
  7. Euroopa Nõukogu määrus (EL) nr 833/2014,
  8. juuli 2014 käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (edaspidi määrus nr 833/2014). Määruse nr 833/2014 art 2a lõige 1 sätestab keelu müüa, tarnida, üle anda või eksportida VII lisas loetletud kaupu ja tehnoloogiat, mis võivad kaasa aidata Venemaa sõjalisele ja tehnoloogilisele või kaitse- ja julgeolekusektori arengule, olenemata sellest, kas need pärinevad liidust või mitte, otse või kaudselt füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Venemaal või kasutamiseks Venemaal. MTA tolliformaalsuste osakonna tollispetsialisti Regina Lauri e-kirjast nähtub, et menetlusaluse isiku poolt Venemaale toimetatavatele kaablilt isolatsiooni eemaldajale „KNIPEX 169501“ määrati kaubakood KN XXX, kuna tegemist on käsitööriistaga, mida kasutatakse kaablilt isolatsiooni eemaldamiseks. Kohus märgib, et CN-kood XXX on loetletud määruse 833/2014 VII lisa B-osa tabeli 5 vastavas reas ning kuulub kategooriasse „Käsitööriistad“. Seetõttu on Vladislav Grigorievi valduses olnud kaabli eemaldajat ümmargusele kaablile KNIPEX 169501 hõlmatud määruse 833/2014 VII lisa B-osa tabelis 5 sätestatud piirangutega.
  9. Sama määruse artikkel 3k lg 1 sätestab keelu otse või kaudselt müüa, tarnida, üle anda või eksportida Venemaa füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või Venemaal kasutamiseks liidust või väljastpoolt liitu pärit kaupu, mis on loetletud XXIII lisas. MTA tolliformaalsuste osakonna tollispetsialisti Regina Lauri e-kirjast nähtub, et menetlusaluse isiku poolt Venemaale toimetatavatele laser kaugusmõõtjale Hilti PD-I, mis mõõdab vahemaid, pindalasid ja mahtusid, määrati kaubakood KN XXX. Samast e-kirjast nähtub, et menetlusaluse isiku poolt Venemaale toimetatavatele pingeindikaatorile Volt Stick määrati kaubakood KN XXX. Kohus märgib, et mõlemad tööriistad on loetletud määruse 833/2014 lisa XXIII järgi. Nimelt määruse 833/2014 XXIII lisas CN-koodiga 9015 kaubad on geodeetilised (k.a fotogramm-meetrilised) instrumendid, hüdrograafia-, okeanograafia-, hüdroloogia-, meteoroloogia- ja geofüüsikainstrumendid ja -seadmed (v.a kompassid); kaugusmõõturid. CNkoodiga 9030 kaubad on ostsilloskoobid, spektraalanalüsaatorid jm instrumendid ja seadmed elektriliste suuruste mõõtmiseks või kontrollimiseks (v.a rubriigi 9028 arvestid); instrumendid ja seadmed alfa-, beeta-, gamma-, röntgeni-, kosmilise vm ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks või tuvastamiseks. Seetõttu on Vladislav Grigorievi valduses olnud laser kaugusmõõtjat ja pingeindikaatorit hõlmatud määruse 833/2014 XXIII lisas sätestatud piirangutega.
  10. Eeltoodust tulenevalt on menetluses nõuetekohaselt tuvastatud, et laser kaugusmõõtja „Hilti PD-1“, kaablilt isolatsiooni eemaldaja „KNIPEX 169501“ ja pingeindikaator „Volt Stick“ on sanktsioneeritud kaubad ning nende toimetamine Venemaa Föderatsiooni on keelatud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaupade loetelu, mille väljaviimist Vladislav Grigorievile ette heidetakse, on menetluses piisavalt määratletud. Menetlusaluse isiku vastuväiteid ei sea kahtluse alla menetluses tuvastatud asjaolusid.
  11. Kohtu hinnangul on põhjendatud kohtuvälise menetleja järeldus, et menetlusalune isik pani toime väärteokatse

§ 25

lg 2 tähenduses.

§ 25

lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. RSanS § 36-1 lg 1 kontekstis tähendab see tegevust, mis on suunatud sanktsioneeritud kauba või sularaha üle piiri toimetamisele (sisse- või väljaveole). Kogutud tõenditest nähtub, et menetlusaluse isiku tegevus väljus pelgalt ettevalmistavate toimingute piiridest ning oli vahetult suunatud sanktsioonidega hõlmatud kauba üle piiri toimetamisele. Kuna ta peatati tollikontrolliks piiril ja takistati süüteo lõpuleviimist, siis teo kvalifitseerimine katsestaadiumis toimepandud väärteona on põhjendatud. RSanS § 36-1 lg 1 ja 2 sätestatud väärtegu on karistatav ka katsestaadiumis (RSanS § 36-1 lg 4). 19. Kohus, võttes arvesse väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid, on seisukohal, et Vladislav Grigoriev on väärteo toime pannud tahtlikult, kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Vladislav Grigoriev on väärteoprotokollis avaldanud, et ta on sanktsioonidest kuulnud, kuid enne piiriületust ei uurinud, kas antud tööriistu võib üle piiri Venemaale toimetada. Ta arvas, et isiklikus kasutuses olevad esemed ei kuulu sanktsioonide alla. Kohus leiab, et Vladislav Grigoriev pidi vähemalt võimalikuks pidama oma tegevuse õigusvastasust olukorras, kus ta üritas toimetada Venemaale – riiki, mille suhtes kehtivad teadaolevalt ulatuslikud EL sanktsioonid - tehnilisi ja spetsiifilisi seadmeid, mis oma olemuselt ei vasta tavapärastele isiklikele reisikaupadele. Seejuures Vladislav Grigorievil oli võimalus tutvuda Nõukogu määrusega (EL) nr 833/2014, mis on avalikult kättesaadav või küsida selgitusi ja teavet MTA-lt. Vladislav Grigoriev ei ole seda teinud. Seetõttu pidi Vladislav Grigoriev vähemalt pidama võimalikuks, et tema tegevus võib olla õigusevastane, ning möönis seda võimalust. 20. Eeltoodu põhjal on alust järeldada, et kaebuse esitaja Vladislav Grigoriev täitis enda tegevusega RSanS § 36-1 lg 1 –

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo nii subjektiivse kui ka objektiivse koosseisu, üritades rikkuda rahvusvahelise sanktsiooniga või Vabariigi Valitsuse sanktsiooniga kehtestatud kauba (laser kaugusmõõtja Hilti PD-1, kaabli eemaldaja ümmargusele kaablile KNIPEX 169501 ja pingeindikaator Volt Stick) väljaveo keeldu. Süütegu jäi lõpule viimata tollikontrolli tõttu. Kaebuses esitatud väited

  1. Kaebuse esitaja väidab, et vaidlustatav otsus ei ole piisavalt põhjendatud ja läbipaistev. Kohus ei ole sellega nõus. Kohtu hinnangul nii väärteoprotokoll kui ka MTA 30.03.2026 otsus on põhjendatud, arusaadavad ning vastavad väärteomenetluse seadustiku §-le 69 ja §-le
  2. Väärteoprotokoll sisaldab muuhulgas väärteo toimepanemise aega ja kohta, väärteo lühikirjeldust, rikutud õigusnorme, väärteo kvalifikatsiooni. Menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigusi ja kohustusi. Väärteoprotokolli lõpus on nimetatud tõendite loetelu, millele tuginedes on hiljem üldmenetluse otsus koostatud. Väärteoprotokollis ja otsuses on märgitud, kuidas ja mille alusel on menetlusaluse isiku poolt Venemaale toimetatavatele kaupadele kaubakoodid määratud. Muuhulgas on esitatud õiguslik alus, mille põhjal on väärteomenetluses jõutud järeldusele, et kaebajale kuuluvad tööriistad on sanktsioneeritud kaubad ning nende toimetamine Venemaa Föderatsiooni on keelatud. MTA 30.03.2026 otsus on tehtud VTMS § 74 alusel ning otsuses on märgitud muuhulgas edasikaebamise kord, väärteo toimepanemise aeg ja koht, väärteo lühikirjeldus, otsuse põhjendus, väärteo kvalifikatsioon, rahatrahvi määra põhjendus, trahvi tasumise kord.
  3. Kaebaja heidab MTA-le ette ka seda, et sanktsioonide kohaldamine MTA poolt on ebajärjekindel. Kaebaja märgib, et riided, sülearvutid, telefonid ja kaamerad võivad formaalselt kuuluda sanktsioonide kohaldamisalasse, kuid praktikas käsitletakse neid isiklikuks kasutuseks lubatud esemetena. Kohus selgitab, et sanktsioonide kohaldamine ei sõltu kauba kasutamise eesmärgist. Määruse nr 833/2014 sõnastusest ei nähtu erandit, mis võimaldaks art 2a lg 1 ja art 3k lg 1 kohaldamisalasse kuuluvaid kaupu toimetada Venemaale isiklikuks otstarbeks. Õiguslikult omab tähendust üksnes see, kas kaup kuulub piirangutega hõlmatud loetellu ning kas see viiakse Venemaale. Seetõttu kujutab ka määrusega nr 833/2014 hõlmatud kauba isiklikuks tarbeks (nt käsitööriista või kaugusmõõtja) Venemaale toimetamine endast sanktsioonide rikkumist, kui kaup kuulub lisade VII ja XXIII alla. Siinkohal jagab kohus ka kohtuvälise menetleja seisukohta, et kaubad ja reisijate reiside eesmärgid on väga erinevad, seega nende lubatavuse tuvastamiseks on ka erinevad sätestatud meetmed. Kohus on täiesti nõus sellega, et arvestades sanktsioonipakettide arvu peab isik, kes soovib ületada Euroopa Liidu ja Venemaa vahelist piiri, analüüsima, milliseid kaupu ta kaasa võtab ja ühtlasi selgitama ja tõendama ametnikele oma piiriületuse eesmärki ja pikkust.
  4. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et tegemist ei olnud ekspordiga. Eksport on riigi omatoodangu ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu teise riiki. See hõlmab ka kaupade ajutist väljavedu nende töötlemiseks välisriigis. Käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et menetlusalune isik toimetas kauba piirile väljuval ehk ekspordi suunal. Seega tegemist ongi ekspordiga. Asjaolu, et eksporditavaid kaupu soovis Vladislav Grigoriev kasutada töötamiseks Venemaal ja need siis tagasi importida, ei mõjuta nende esemete väljaviimise keeldu. Vladislav Grigorievi valduses olnud kaubad kuuluvad selliste kaupade hulka, mille eksport Venemaale on kas selgesõnaliselt keelatud või lubatud üksnes eriloa alusel. Kaebaja on viidanud, et ei teadnud nimetatud esemete ekspordipiirangutest. Kohus märgib, et Vladislav Grigorievil oli võimalus enne teo toimepanemist tutvuda määruse nr 833/2014 lisade VII ja XXIII kaupade täieliku loeteluga, mis on avalikult kättesaadav. Samuti oli tal võimalus küsida selgitusi ja teavet Maksu- ja Tolliametilt. Kokkuvõttes leiab kohus, et praeguses asjas oli Vladislav Grigorievil teo toimepanemise ajal mõistlikult ettenähtav, et see, mida ta teeb, on keelatud ja selle eest võidakse teda karistada. Tulenevalt sellest ei ole põhjust rääkida ka eksimusest teo keelatuses. Karistus
  5. RSanS § 36-1 lg 1 näeb süüteo toimepanemise eest ette karistusena rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut või aresti. Kuivõrd eeltoodud paragrahvis ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see

§ 47

lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 1 trahviühik.

§ 47lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik kaheksa eurot.

Seega peab Vladislav Grigorievile mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 1-300 trahviühikut (s.o 82400 eurot). Sanktsiooni keskmine oleks ca 149 trahviühikut ehk 1192 eurot. Käesoleval juhul määras kohtuväline menetleja karistusena rahatrahvi 50 trahviühikut s.o 400 eurot.

  1. Kaebaja leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on ebaproportsionaalne. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
  2. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et karistamise alus on isiku süü. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ka selles, et karistuspraktikas on välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks tuleb arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuid kohus ei näe väärteootsusest, et kohtuväline menetleja oleks karistuse määramisel sellest seisukohast lähtunud.
  3. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse väärtegude toimepanemise asjaolusid. Vladislav Grigoriev üritas toimetada Eestist Venemaale üksnes kolm ühikut sanktsionidega hõlmatud kaupa ning tema tegu jäi katsestaadiumi. Tegemist oli üksikjuhtumiga, mille toimepanemisel ei kaasnenud kahjulikke tagajärgi. Ta pani väärteo toime tahtluse kergemas vormis, s.o kaudse tahtlusega, mis viitab isiku väiksemale süüle. Samuti ei nähtu tõenditest, et kaebuse esitaja oleks püüdnud kaupu varjata. Kohus arvestab ka asjaolu, et Vladislav Grigoriev selgitas kauba olevat mõeldud isiklikuks kasutamiseks. Kohus möönab, et tavalisele inimesele võib rahvusvaheliste sanktsioonide regulatsioonis orienteerumine ning keelatud kaupade ringi kindlakstegemine osutada keeruliseks.
  4. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Vladislav Grigorievit mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on väärteootsuse tegemisel arvestanud asjaoluga, et Vladislav Grigoriev on varasemalt karistatud liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi, mis kohtuväline menetleja arvates viitab sellele, et Vladislav Grigorievile ei ole mõistetavad seadusest tulenevad nõuded ja piirangud ning ta ei ole pidanud vajalikuks nendest nõuetest kinni pidamist ega ole õiguskuulekusele orienteeritud. Esiteks pöörab kohus tähelepanu sellele, et karistusregistri väljatrükist nähtuvalt karistati kaebuse esitajat 13.08.2025 ehk samal päeval, mil pandi toime käesoleva menetluse esemeks olev väärtegu. Oluline on ka märkida, et Vladislav Grigoriev on karistatud liiklusseaduse § 227 lg 3 alusel. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetlejaga, et nimetatud karistus peab isikule mõistetava karistuse määramisel arvesse võtma. Nimetatud liiklusseaduse rikkumine ei ole seotud praeguse menetluse esemeks oleva rahvusvahelise sanktsiooni rikkumisega ning puudub alus võtta seda Vladislav Grigorievit negatiivselt iseloomustava asjaoluna karistuse mõistmisel arvesse. Ühtlasi märgib kohus, et kaebuse esitajale määratud rahatrahv 808 eurot on tasutud 13.10.
  5. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9).
  6. Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes tuleb karistuse määramisel arvestada ka isiku majanduslikku olukorda. Karistuse suurus peab olema selline, et mitte tekitada isikule põhjendamatuid materiaalseid raskusi, vaid kitsendada mõõdukalt tema võimalusi isikliku heaolu saavutamisel. Käesoleval hetkel ei ole määratud karistus ilmselgelt proportsionaalne toimepandule ja isiku majanduslikule seisundile. Kaebusele lisatud tõenditest nähtub, et ajavahemikul alates 1.09.2025 kuni 28.02.2026 on V. Grigorievi keskmine kuutasu on 880,29 eurot. Lisaks tuleb arvestada, et menetluslause isiku suhtes on kohaldatud vara konfiskeerimist, mis omab mõju karistuse eesmärkide saavutamisele. Konfiskeerimine on seaduse järgi mittekaristuslik muu mõjutusvahend, mis oma olemuselt on siiski materiaalõiguslikus mõttes karistus, kuivõrd omab toime näol karistuse tunnuseid (J. Sarv – J. Sootak, P. Pikamäe (koost). Karistusseadustik. Komm vlj.
  7. vlj. Tallinn: Juura 2015, § 83, p 5). Vara konfiskeerimine koos täiendava kõrge rahatrahviga võib kogumis osutada ebaproportsionaalseks. V. Grigoriev avaldas kaebuses, et konfiskeerimine koos rahatrahviga ületab 900 eurot. See on V. Grigorievi jaoks märkimisväärne rahaline koormus ning suurendab oluliselt karistuse tegelikku mõju. Need kaks meedet koos kujutavad endast kaebaja jaoks ebaproportsionaalselt rasket karistust. Kaebuse esitajal on piiratud sissetulek ning töövahendite kaotus koos rahatrahviga mõjutab otseselt tema võimalust töötada ja elatist teenida. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda proportsionaalsuse ja individualiseerimise põhimõttetest. Karistus ei tohi muutuda kogumis ülemääraseks ega ebaproportsionaalseks. Lisaks sellele arvestab kohus, et menetlus antud asjas on väldanud küllaltki pikalt (väärteo toimepanemise aeg 13.08.2025 - 30.03.2026 kohtuvälise menetleja otsus) ning menetlusalune isik on olnud pikalt seetõttu õigusselguseta. Kahtlemata on nii pikaleveninud väärteomenetlus isikule mõjunud negatiivselt, aga ka preventiivselt.
  8. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Siinkohal märgib kohus, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Kuigi keelatud kaupade Venemaale toimetamised on Eesti riigi kõrgendatud huvi objektiks, ei pea kohus antud väärteo puhul üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju.
  9. Kohus, arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, leiab, et kohtuväline menetleja otsusega mõistetud rahatrahv ei kajasta riigi adekvaatset karistusõiguslikku reaktsiooni menetlusaluse isiku teole ja teda iseloomustavatele andmetele. Samuti pole mõistetud karistus kooskõlas karistuse eripreventiivsete eesmärkidega. Kaebuse esitaja on põhjendatult arvamusel, et kohtuväline menetleja ei ole karistust määranud vastavalt karistuse mõistmise alustele ja seetõttu kohus tühistab väärteootsuse määratud karistuse osas.
  10. Kuivõrd nii MTA kui ka kohus ei hinnanud Vladislav Grigorievi süüd väga suureks, võib käesoleval juhul karistuse eripreventiivseid eesmärke saavutada rahatrahviga väiksemas määras. Kohus leiab, et ka väiksem rahatrahv distsiplineerib kaebuse esitajat ja võimaldab saavutada karistuse mõistmise eesmärke, sest nimetatu annab aluse uskuda, et Vladislav Grigoriev teeb mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi on orienteeritud õiguskuulekusele. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on mõista Vladislav Grigorievile RSanS § 36-1 lg 1 –

§ 25

lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 160 eurot. Selline karistuse määr vastab isiku süü suurusele ja arvestab karistuse mõistmise eesmärke. Konfiskeerimise kohaldamine 33. MTA konfiskeeris oma 30.03.2026 otsusega Vladislav Grigorievilt äravõetud laser kaugusmõõtja „Hilti PD-1", kaablilt isolatsiooni eemaldaja „KNIPEX 169501" ja pingeindikaatori „Volt Stick" vastavalt RSanS § 36 1 lg-le 3 ning

§ 83lg-tele 2 ja 6.

Kaebuse esitaja ei olnud sellega nõus ning taotlenud konfiskeerimise tühistamist. Kaebuse argumendid ei anna alust väärteootsuse tühistamiseks konfiskeerimist puudutavas osas. 34. Vladislav Grigoriev pani RSanS § 36-1 lg 1 –

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime. RSan

S § 36-1 lg 3 kohaselt kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-s 83 sätestatule.

§ 83

lg 2 alusel seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik.

§ 83

lg 6 kohaselt võib väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud aine käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud juhtudel konfiskeerida seaduses ettenähtud kohtuväline menetleja.

  1. 13.08.2025 üritas Vladislav Grigoriev toimetada Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni laser kaugusmõõtjat „Hilti PD-1", kaablilt isolatsiooni eemaldajat „KNIPEX 169501" ja pingeindikaatorit „Volt Stick", mis kuuluvad sanktsioneeritud kaupade hulka. Nimetatud esemed on väärteo toimepanemise vahetuks objektiks. Vladislav Grigorievi ütluste kohaselt kuuluvad temalt äravõetud esemed temale. Ta on kasutanud neid oma töö juures kahe aasta jooksul. Seega konfiskeerimise kohaldamine on täiesti põhjendatud. Seda enam toob sanktsioonide rikkumine kaasa Venemaa majanduse toetamise ja seeläbi Ukraina vastu suunatud agressioonisõja võimendumise. Konfiskeerimise eesmärgiks on edastada nii teo toimepanijale kui laiemale avalikkusele sõnum, et selline tegevus ei tasu ennast ära. Konfiskeerimisega väljendatakse ka hukkamõistu toimepandud teo eest.
  2. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ilmnenud kohtuvälise menetleja poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega kaasneb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine ning esitatud kaebuse rahuldamine Vladislav Grigorievi karistuse kergendamiseks. VTMS § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja Vladislav Grigorievile RSanS § 36-1 lg 1 –

§ 25lg 2 järgi määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine RSan

S § 36-1 lg 1 –

§ 25lg 2 järgi 20 trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot.

Arvestades menetlusaluse isiku materiaalset olukorda, kus tema keskmine kuutasu on kohtule esitatud aruande kohaselt 880,29 eurot, on kohtu hinnangul põhjendatud

§ 66

lg 2 kohaldamine, mille alusel on menetlusalusel isikul võimalus tasuda trahv ositi, s.o võrdsetes osades 4 kuu jooksul. Muus osas, s.o konfiskeerimise kohaldamise osas, jätab kohus Maksu- ja Tolliameti 30.03.2026 otsuse väärteoasjas nr 930026000163 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.