← Eesti

1-21-3063/272

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. aprill 2026 Kohtuasja number 1-21-3063 Kohtukoosseis Eesistuja Marina Ninaste, liikmed Sandra Kallas ja Einar Vene Kohtuasi ja menetlusliik Kriminaalasi R.P. süüdistuses KarS lg-te 1, 2 ja 3 – § 22 lg 3 järgi (üldmenetluses) Vaidlustatud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. juuni
  3. a otsus Prokuratuur, esindaja Majandusja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Hendrik Kaing; Apellandid § 389 1 Kannatanu Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav - R.P. (ik xxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht XXX; töökoht x OÜ, juhataja; kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole) Kaitsjad - Vandeadvokaadid O.V. r Nääs ja Kristi Rande Prokuratuur - esindaja Hendrik Kaing Kannatanu - Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), esindajad Inna Golovina ja Pirjo Toomsoo Asja läbivaatamise viis
  4. detsembri
  5. a kohtuistung RESOLUTSIOON
  6. Tühistada Tartu Maakohtu
  7. juuni
  8. a otsus täies ulatuses.
  9. Lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel kuritegude aegumise tõttu.
  10. Jätta avalik-õiguslikud nõudeavaldused läbi vaatamata.
  11. Jätta maakohtu menetluses tunnistajatele makstud hüvitised riigi kanda.
  12. Mõista Eesti Vabariigilt R.P. kasuks välja maakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 47 577,92 eurot ja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 12 477,50 eurot.
  13. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt.
  14. Kannatanu apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu või puudutatud menetlusväline isik advokaadist esindaja vahendusel. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistuse kokkuvõte
  15. R.P. le esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg-te 1, 2 ja lg 3 – § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritavates tegudes. Süüdistust täiendati viimati
  16. aprillil
  18. Süüdistuse kohaselt osutas R.P. vaimset kaasabi AS Turvamaailm juhatuse liikmele K.T. ele ja selle faktilisele juhile J.K. ile AS Turvamaailm maksudeklaratsioonides perioodil
  19. a november kuni
  20. a märts ja
  21. a august kuni detsember valeandmete esitamisele. Selle eesmärgiks oli AS-i Turvamaailm maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamine ja sellega varjati AS-i Turvamaailm maksu- ja kinnipidamiskohustust eriti suurele kahjule vastava summa võrra. Maksudena jäi selle tulemusena laekumata 452 608 eurot.
  22. Samuti osutas R.P. vaimset kaasabi Delta Security OÜ faktilisele juhile J.K. ile Delta Security OÜ maksudeklaratsioonides perioodil
  23. a november kuni
  24. a märts ja
  25. a august kuni detsember valeandmete esitamisele. Selle eesmärgiks oli Delta Security OÜ maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamine. Maksudena jäi selle tulemusena laekumata 253 101,50 eurot. R.P. teopanus
  26. R.P. organiseeris näiliku tööjõurendi skeemi, millega võimaldas ettevõtetel, sh AS-l Turvamaailm ja Delta Security OÜ-l kokkulepitud tasu eest näilike arvete ja lepingute alusel varjata oma maksukohustust.
  27. Täpsemalt seisnes R.P. vaimne kaasabi maksukuriteo toimepanemisele selles, et ta leppis T.R. iga kokku, et viimane asub alates
  28. detsembrist 2013 Baltic Tööjõud OÜ juhatuse liikmeks ja alates
  29. oktoobrist 2014 Simetra Tööjõud OÜ juhatuse liikmeks. Nende juriidiliste isikute nimel sõlmiti AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ töötajatega tegelike töösuhete varjamiseks ning maksu- ja kinnipidamiskohustuste varjamiseks näilikke lepinguid. Neid töölepinguid sõlmis T.R. isiklikult või volitas selleks kokkuleppel R.P. ja J.K. iga D.V. i, A.K. et või J.K. at.
  30. R.P. ja T.R. i välja töötatud skeemi oli kaasatud ka A.K. , kes oli Velum Service OÜ, Alke Service OÜ ja Alke Finants OÜ juhatuse liige. Tema sõlmis R.P. juhendamisel ja plaani osana näilikke tööjõurendi lepinguid AS-ga Turvamaailm ja Delta Security OÜ-ga, samuti skeemi kuuluvate omavahel seotud variäriühingute vahel ning väljastas arveid näiliku tööjõurendi kohta.
  31. Eesmärgiga suurendada alusetult AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ sisendkäibemaksu ja seeläbi vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu kajastasid K.T. e ja J.K. R.P. välja töötatud plaani osana koostatud näilikke arveid tööjõurendi kohta AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ käibedeklaratsioonidel (KMD-l). K.T. e ja J.K. i korraldamisel kanti esitatud näilike arvete alusel AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ kontodelt R.P. , T.R. i ja A.K. i kontrolli all olevate variäriühingute kontodele. Sealt tasuti töötasud AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ töötajatele 2

(80)ja ülejäänud osa võeti välja sularahas läbi Tavid AS-i. Väljavõetud sularahast jäeti kokku lepitud teenusprotsent kuriteoskeemi osalistele ning ülejäänu tagastati K.T. ele ja J.K. ile. Sealjuures määras kuriteoskeemis osaliste vahel nn teenusprotsendi jaotamise kindlaks R.P. .
  1. Näiliku tööjõurendi teenuse osutamise ebaseaduslikkuse tuvastamise raskendamiseks vormistati dokumente, millede kohaselt justkui olnuks R.P. ga (kaudsemalt ka T.R. i ja A.K. iga) seotud äriühingul RKO Platvorm OÜ Eesti Vabariigi vastu ülisuur maksutagastuse nõue summas 540 000 000 eurot ning näilikult vormistatud tööjõurendilt tekkinud maksukohustus olnuks justkui tasaarveldatud eelnimetatud ülisuure tagastusnõudega. Nende tehingute täiendavaks näilikuks õigustamiseks oli R.P. ja T.R. i poolt loodud mulje, justkui olnuks nimetatud äriühingud saanud RKO Platvorm OÜ-lt loovutamise teel suure nõude Maksu- ja Tolliameti vastu ja see võimaldanuks väita, et AS Turvamaailma ja Delta Security OÜ töötajatest tulenenud maksukohustust riigi ees justkui ikkagi täideti ning riigile maksukahju ei tekitatud. Tegelikkuses teadsid nii R.P. , T.R. kui A.K. , et RKO Platvorm OÜ-l seda maksutagastuse nõuet riigi vastu ei ole, sest sellisele seisukohale oli Maksu- ja Tolliamet jõudnud juba
  2. detsembri
  3. a maksuotsuses nr 12.2-3/9676-38, millega nõustus ka Tartu Halduskohus
  4. detsembri
  5. a otsuses 3-13-
  6. Kohtuvaidlusest kõnealuse väidetava RKO Platvorm OÜ tagastusnõude osas olid teadlikud nii J.K. kui ka K.T. e. Seega pidid nad aru saama, et R.P. poolt välja mõeldud ja pakutud skeem AS Turvamaailm ning Delta Security OÜ tööjõumaksude tasaarvestamiseks RKO Platvorm OÜ väidetava tagastusnõudega ei põhine reaalselt olemasoleval nõudel. K.T. e ja J.K. olid teadlikud, et tööjõumaksud küll deklareeritakse R.P. plaani osana T.R. i kontrolli all olevate variäriühingute tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonidel (TSD-l), kuid maksud jäävad riigile tasumata.
  7. R.P. juhtis T.R. i ja A.K. i tegevust ja kooskõlastas nende poolt tehtud otsused ja tegevused. Lisaks sellele organiseeris ja kontrollis ta rahade liikumist läbi T.R. i ja A.K. i tegevuse, andis neile nõu ning korraldusi õiguslikes küsimustes ja vaidlustes maksuhalduriga ning lahendas erimeelsusi kuriteos osalejate vahel, millega kindlustas ühtlasi ka maksukuriteo täideviijate teotahet. Eeltooduga osutas R.P. kuriteo toimepanijatele vaimset kaasaabi sellega, et toetas maksuhaldurile loodavat, kuid tegelikkusele mittevastavat kuvandit tööjõu rentimisest äriühingute vahel. Tema tegevus tagas maksukuriteo skeemi tõrgeteta ja järjepideva toimimise ning tugevdas AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ ning kuriteo kaastäideviijate teotahet maksukuriteo toimepanemise jätkamisel. Samuti tugevdas maksukuriteo täideviijate teotahet see, et tema kaasabile toetuv maksukuriteo skeem andis AS-le Turvamaailm ja Delta Security OÜ-le tasumata ja kinni pidamata jäetud maksude arvelt olulise konkurentsieelise. AS-i Turvamaailm puudutavatest tegudest täpsemalt
  8. AS Turvamaailm oli maksukorralduse seaduse (MKS) § 31 p-de 1 ja 2 järgi maksumaksja. AS-i Turvamaailm juhtis hiljemalt alates
  9. a novembrist J.K. . Ta polnud juhatuse liikmena äriregistrisse kantud, ent võttis vastu juhatuse pädevusse kuuluvaid otsuseid ja täitis äriühingu juhtimis- ja järelevalveülesandeid. AS-i Turvamaailm juhatuse liige oli alates
  10. oktoobrist 2014 K.T. e, kes tegutses J.K. i korraldusel ja huvides. Lähtuvalt J.K. ilt saadud juhistest korraldas K.T. e äriühingu jooksvat tegevust. J.K. kontrollis AS-i Turvamaailm raamatupidaja Külli Korbergi tegevust, kelle vahendusel J.K. esitas läbi emaksuameti valeandmeid äriühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (TSD) ning käibedeklaratsioonides maksu- ja kinnipidamiskohustuste vähendamise eesmärgil.
  11. J.K. kasutas kokkuleppel R.P. ga näilikku tööjõurendi teenust, et vähendada AS-i Turvamaailm maksu- ja kinnipidamiskohustust ning viia äriühingust raha tulumaksuvabalt välja. Seda aitasid korraldada T.R. , A.K. , O.V. ja S.V. . Näilik tööjõurendi teenus seisnes selles, et osa AS-i Turvamaailm töötajatest (valvurid erinevatel ehitusobjektidel) olid J.K. i korraldusel 3
(80)vormistatud kokkuleppel R.P. ja T.R. iga hoopis Simetra Tööjõud OÜ (juhatuse liige T.R. ) töötajateks ning AS Turvamaailm kasutas neid kui renditööjõudu, mille eest esitati äriühingule igakuiselt arve. Kui AS-i Turvamaailm juhtkond oli uue võimaliku töötajaga rääkinud läbi töötasus ja teistes tingimustes, siis suunati ta edasi Simetra Tööjõud OÜ kontorisse, kus sõlmiti kirjalik tööleping Simetra Tööjõud OÜ esindajaga. AS Turvamaailm ei tasunud otse Simetra Tööjõud OÜ-le, vaid teistele R.P. , T.R. i ja A.K. i kontrolli all olevatele äriühingutele, mis vahetusid. Need äriühingud väljastasid arved AS-le Turvamaailm alles pärast seda, kui AS Turvamaailm oli välja arvestanud iga töötaja igakuise töötundide arvu ja töötasu suuruse. Siis edastas K.T. e või J.K. selle teabe T.R. ile, misjärel väljastati vastavas summas AS-le Turvamaailm renditööjõu teenuse arve. Nii deklareeris AS Turvamaailm tööjõurendi teenuse arveid.
  1. Süüdistuses märgitud ajavahemikul tegi J.K. ise või keegi teine tema korraldusel AS-i Turvamaailm arvelduskontolt väljamakseid näiliselt soetatud tööjõurendi eest erinevatele äriühingutele (nt Velum Service OÜ-le, Alke Service OÜ-le, Alke Finants OÜ-le ja Rendifond OÜ-le). Pärast neid väljamakseid tehti Velum Service OÜ, Alke Service OÜ, Alke Finants OÜ ja Eurocredit OÜ arvelduskontodelt töötasu väljamaksed AS-i Turvamaailm töötajate arvelduskontodele. Ülejäänud Velum Service OÜ-le, Alke Service OÜ-le ja Alke Finants OÜ-le ülekantud summa kanti edasi Tavid AS-i arvelduskontole, kust T.R. , A.K. ja S.V. võtsid selle sularahas välja, arvasid sellest maha näilikku tööjõurenti puudutava teenuse osutamise protsendi ning tagastasid allesjäänud raha J.K. ile või K.T. ele. Nn teenusprotsent läks jagamisele maksukuriteo skeemis osalejate vahel, kusjuures raha jagamine T.R. i, A.K. i ja R.P. vahel toimus viimase juhiste kohaselt. J.K. i teadmisel ei makstud reaalselt deklareeritud tööjõumakse riigile.
  2. Tegelikkuses AS Turvamaailm ei rentinud tööjõudu, vaid näiliku tööjõurendiga välditi tööjõumaksude tasumist ja saadi käibemaksu eelis (alusetu sisendkäibemaksu deklareerimine väidetava tööjõurendi tõttu). Tööjõurenditeenuse ostu-müügitehing, millega AS Turvamaailm näiliselt rentis endale töötajaid, oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 ja MKS § 83 lg 4 järgi näilik tehing. AS Turvamaailm ei deklareerinud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu kokku summas 88 458,38 eurot ja sotsiaalmaksu summas 173 505,52 eurot. J.K. rikkus sellega mh R.P. kaasabil tulumaksuseaduse (TuMS) § 40 lg-d 2, 4 ja 5 ning § 41 p 1 ja sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 9 lg 1 p 1 ja
  3. J.K. vähendas koos K.T. ega AS-i Turvamaailm huvides R.P. , T.R. i ja A.K. i kaasabil kinnipidamisja maksukohustust ja jättis deklareerimata maksud.
  4. AS Turvamaailm jättis deklareerimata ka ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu. AS Turvamaailm kandis üle Velum Service OÜ-le, Alke Service OÜ-le, Alke Finants OÜ-le ja Rendifond OÜ-le kokku 609 325 eurot, kuid samal ajal maksis näiliselt renditud töötajatele töötasu kokku 422 117 eurot. Nende summade vahe 187 208 eurot võeti Tavid AS-i kaudu sularahas välja ja selle tagastasid S.V. või T.R. J.K. ile või K.T. ele. See summa on ettevõtlusega mitteseotud kulu TuMS § 51 lg 2 p 3 järgi. Sellelt summalt tulnuks deklareerida tulumaksu 47 146 eurot. Rikutud on TuMS § 51 lg-t 1, § 51 lg 2 p 3, § 54 lg-t 2 ja § 54 lg-t
  6. J.K. vähendas koos K.T. ega süüdistuses märgitud ajavahemikul ebaseaduslikult AS-i Turvamaailm käibemaksukohustust. AS Turvamaailm kajastas Velum Service OÜ, Alke Service OÜ ja Rendifond OÜ nimel väljastatud arvetel käibemaksu 20% sisendkäibemaksu arvestuses (KMD deklaratsioonil ehk käibedeklaratsioonil lisa INF-B-l). Kuna AS Turvamaailm ei saanud tegelikkuses Velum Service OÜ-lt, Alke Service OÜ-lt ja Rendifond OÜ-lt teenuseid, puudus AS-l Turvamaailm nende äriühingute nimel väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvamise õigus. Sellega rikkus J.K. mh R.P. kaasabil käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-t 1 ja § 31 lg-t
  7. Sellest tulenevalt on AS Turvamaailm alusetult vähendanud 4
(80)maksustamisperioodil
  1. a november kuni
  2. a detsember oma käibemaksukohustust 143 498,37 eurot. Delta Security OÜ-d puudutavatest tegudest täpsemalt
  3. Delta Security OÜ oli MKS § 31 p-de 1 ja 2 järgi maksumaksja. J.K. oli vähemalt alates
  4. aasta novembrist ka Delta Security OÜ tegelik juht. Ta polnud juhatuse liikmena äriregistrisse kantud, ent võttis vastu juhatuse pädevusse kuuluvaid otsuseid ning täitis äriühingu juhtimis- ja järelevalveülesandeid. Delta Security OÜ juhatuse liige oli Robert Judin, ent seda juhtisid tegelikkuses J.K. ja K.T. e. R.J. tegutses J.K. i korraldusel ja huvides. J.K. kontrollis Delta Security OÜ raamatupidaja K.K. i tegevust, kelle vahendusel J.K. esitas läbi e-maksuameti valeandmeid äriühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis (TSD) ning käibedeklaratsioonides maksu- ja kinnipidamiskohustuste vähendamise eesmärgil. J.K. kasutas Delta Security OÜ maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise ja äriühingust raha tulumaksuvabalt väljaviimise eesmärgil ning kokkuleppel R.P. ga samasugust näilikku tööjõurendi teenust nagu AS Turvamaailm puhul, mida aitasid korraldada R.P. , T.R. , A.K. ning O. ja S.V. . Tegelikkuses tööjõurenti ei toimunud. Delta Security OÜ ei deklareerinud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu summas 25 447,39 eurot ega sotsiaalmaksu 48 106,59 eurot, samuti ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu 104 385,22 eurot ning arvestas maha alusetult sisendkäibemaksu summas 75 162,29 eurot. Avalik-õiguslik nõudeavaldus
  5. Kannatanu Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas avalik-õigusliku nõudeavalduse (viimane versioon esitatud
  6. mail 2019).
  7. Kannatanu palub määrata kindlaks R.P. solidaarne maksukohustus J.K. i, T.R. i, A.K. i ja AS-ga Turvamaailm summas 465 032,60 eurot (sh käibemaks 143 498,37 eurot, kinnipeetud tulumaks 88 458,38 eurot, sotsiaalmaks 173 505,52 eurot, kohustusliku kogumispensioni maksed 3 122,34 eurot, töötaja töötuskindlustusmaksed 4 871,97 eurot, tööandja töötuskindlustusmaksed 4 430,02 eurot ja tulumaks 47 146 eurot). Kannatanu palub välja mõista intress 0,06% kuni nõuete kohase täitmiseni.
  8. Kannatanu palub määrata kindlaks R.P. solidaarne maksukohustus J.K. i, T.R. i, A.K. i ja Delta Security OÜ-ga summas 256 315,90 eurot (sh kinnipeetud tulumaks 25 447,39 eurot, sotsiaalmaks 48 106,59 eurot, kohustusliku kogumispensioni maksed 758,28 eurot, töötaja töötuskindlustusmaksed 1 219,54 eurot, tööandja töötuskindlustusmaksed 1 236,59 eurot, käibemaks 75 162,29 eurot ja tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 104 385,22 eurot). Kannatanu palub välja mõista intress 0,06% kuni nõuete kohase täitmiseni.
  10. augusti
  11. a kohtuistungil palus kannatanu esindaja avalik-õiguslikus nõudeavalduses toodud kohustuste kindlaksmääramist vastavalt prokuratuuri arvestusele. Maakohtu otsus
  12. Tartu Maakohtu
  13. juunil
  14. a otsusega mõisteti R.P. õigeks ja jäeti tema vastu esitatud avalik-õiguslikud nõudeavaldused kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Maakohtu põhjendused on lühidalt järgmised.
  15. R.P. le esitatud süüdistuses kirjeldatud tegevus ei ole tõendatud. Jälitustoimingutega kogutud tõendid ei ole lubatavad. Jälitusload ja -määrused, mille alusel toiminguid tehti, ei vasta kehtivas kohtupraktikas omaksvõetud põhjendamisstandarditele. Muud tõendid ei tõenda R.P. osalust süüdistuse sisuks olevas kuriteos. Apellatsioonid 5
(80)
  1. Maakohtu otsuse vaidlustasid prokuratuuri ja kannatanu esindajad.
  2. Prokuratuur palub tühistada maakohtu otsuse ja mõista R.P. talle esitatud süüdistuses süüdi. Prokurör leiab, et jälitustoimingutega kogutud tõendid on lubatavad ja taotleb, et ringkonnakohus kontrolliks nende tegemise aluseks olnud määruste seaduslikkust. Seejärel palub prokurör vastu võtta ja uurida jälitustoimingute protokolle, mille vastuvõtmisest maakohus keeldus.
  3. Kannatanu taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja palub rahuldada avalik-õiguslik nõudeavaldus. Tartu Ringkonnakohtu
  4. mai
  5. a määrus
  6. Tartu Ringkonnakohus tühistas
  7. mail 2025 maakohtu otsuse ja saatis kriminaalasja uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus, rahuldades prokuratuuri apellatsiooni osaliselt. Ringkonnakohus leidis, et jälitustoimingute aluseks olnud määrused on seaduslikud. Seega on lubatavad jälitustoimingutega kogutud tõendid ja kriminaalasi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks. Riigikohtu
  8. juuli
  9. a määrus
  10. Riigikohtu
  11. juuli
  12. a määrusega tühistati ringkonnakohtu määrus ja saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohus märkis, et juhul, kui ringkonnakohus peab jälitustoimingutega kogutud tõendeid lubatavaks, on võimalik need vastu võtta ja neid uurida apellatsioonimenetluses. Maakohtule kriminaalasja tagastamine ei ole põhjendatud. Eelmenetlus ja ringkonnakohtu
  13. detsembri
  14. a kohtuistung
  15. Tartu Ringkonnakohtu
  16. novembri
  17. a määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ja tunnistati vaidlusalused jälitusload õiguspäraseks.
  19. detsembri
  20. a istungil võttis kohus vastu prokuratuuri esitatud tõendid. Prokuratuur ja kannatanu esindaja jäid apellatsioonide juurde. Kaitsja ja süüdistatav palusid jätta apellatsioonid rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  21. Ringkonnakohus lahendab esmalt menetluslikud küsimused (I). Teiseks tuvastab kolleegium tõenditele tuginedes täideviimisteo peamised faktilised asjaolud (II). Seejärel käsitleb kohus erinevate lepingute vormistamist ja rahade liikumist, kajastades seda ülevaatlikkuse huvides eraldiseisvas osas (III). Ringkonnakohus hindab R.P. kaasaaitamist (IV) ja annab tema tegevusele karistusõigusliku hinnangu. Kolleegium selgitab ühtlasi, et kuriteod on aegunud (V). Tasumata maksu- ja kinnipidamiskohustuse suurust on põhjalikumalt analüüsitud eraldi osas (VI). Lõpuks võtab ringkonnakohus kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab menetluskuludega seotud taotlused (VII) (I) Menetluslikud küsimused
  22. Apellatsioonimenetluse oluliseks vaidlusküsimuseks on jälitustoimingutega kogutud tõendite lubatavus. Ringkonnakohus kuulas eelmenetluses ära poolte seisukohad ja lahendas selle küsimuse
  23. novembri
  24. a määrusega. Kolleegiumi hinnangul on vaidlusalused jälitusload õiguspärased ja nendega kogutud tõendid seega lubatavad.
  25. Kolleegium hindab esmalt kaitsjate väiteid, et R.P. le esitatud süüdistuse piirid ei võimalda teda kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada. Seejärel käsitleb kolleegium isikuliste tõendite usaldusväärsuse küsimust. 6
(80)(a)Süüdistuse piirid
  1. Süüdistusakti olulisim funktsioon on informeerida süüdistatavat talle omistatavatest faktilistest asjaoludest ja selle pinnalt tehtavast õiguslikust etteheitest, tagades nii tema kaitseõigust. Selleks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. KrMS § 268 lg 5 kohaselt ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest ning mida ei ole menetluses arutatud.
  2. Kaitsjate hinnangul ei ole süüdistuses piisavalt faktilisi asjaolusid, mille pinnalt tuvastada kaasaaitamist KarS § 3891 lg-s 1 või 2 sätestatud kuriteole. Ringkonnakohus kaitsjatega ei nõustu.
  3. KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Kaasaaitamise objektiivsesse külge kuulub ka põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel. Kaasaaitaja tegu peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut, ehkki pole nõutav, et ilma osavõtuteota oleks põhitegu üldse ära jäänud. Kaasaaitamisteona käsitatakse mitte üksnes sellist tegu, mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. juuni
  5. a otsus asjas nr 31-1-54-16, p 17).
  6. Süüdistuse kohaselt osutas R.P. vaimset kaasabi AS-i Turvamaailm juhatuse liikmele K.T. ele ja selle faktilisele juhile J.K. ile AS-i Turvamaailm maksudeklaratsioonides perioodil
  7. a november kuni
  8. a detsember valeandmete esitamisele. Samuti osutas ta süüdistuse kohaselt vaimset kaasabi Delta Security OÜ faktilisele juhile J.K. ile Delta Security OÜ maksudeklaratsioonides samal perioodil valeandmete esitamisele.
  9. R.P. le heidetakse ette näiliku tööjõurendiskeemi organiseerimist, millega võimaldati ettevõtetel, sh AS-l Turvamaailm ja Delta Security OÜ-l kokkulepitud tasu eest näilike arvete ja lepingute alusel varjata maksukohustust. Kaitsjad leiavad, et kuigi süüdistuses viidatakse korduvalt sellisele skeemile, ei tulene süüdistuse tekstist, milles see seisnes. Kolleegium sellega ei nõustu.
  10. Kuigi süüdistuse teksti alguses (süüdistusakti p-s 16) on osutatud tööjõurendi skeemi organiseerimisele, on see, mida mõeldakse süüdistuses skeemina, lahti kirjutatud süüdistuse edasises tekstis. Teisisõnu nähtub süüdistusest ka see, kuidas ja kelle vahel ning kelle osalusel näilikku tööjõurenti korraldati. Kohus ei nõustu kaitsjatega, et süüdistusest arusaamiseks tuleb vältimatult tutvuda süüdistusakti p-s 2 toodud kirjeldusega. Punktis 2.1 on lisatud küll ka joonis, mis aitab visuaalselt etteheidetavast aru saada, kuid see ei ole süüdistuse sisu mõistmiseks vältimatult vajalik.
  11. Süüdistusest nähtuvad faktilised asjaolud, mida R.P. le kaasaaitamisena ette heidetakse. Kokkuvõtvalt heidetakse talle ette näiliku tööjõurendi skeemi organiseerimist. Tema leppis T.R. iga kokku, et viimane asub Baltic Tööjõud OÜ ja Simetra Tööjõud OÜ juhatuse liikmeks. Nende äriühingute nimel sõlmiti AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ töötajatega tegelike töösuhete ning maksu- ja kinnipidamiskohustuse varjamiseks näilikke töölepinguid. See toimus kokkuleppel R.P. ga. Kaasatud oli ka A.K. , kes R.P. juhendamisel sõlmis Velum Service OÜ, Alke Service OÜ ja Alke Finants OÜ esindajana näilikke tööjõurendilepinguid AS-ga Turvamaailm ja Delta Security OÜ-ga, samuti teiste variäriühingutega. Samuti väljastas ta arveid näiliku tööjõurendi kohta. Lõpuks võeti välja sularaha, millest osa jäi R.P. le, T.R. ile ja A.K. ile ning ülejäänud tagastati.
  12. Kaitsjad leiavad, et kuigi R.P. le heidetakse ette skeemi kuuluvate variäriühingutega lepingute sõlmimist, on konkreetsed äriühingud jäetud täpsustamata. Kuigi süüdistuse teksti alguses, s.o süüdistusakti punkti 16 esimestes lõikudes, ei ole tõesti sõnaselgelt välja kirjutatud, mida peab prokuratuur „variühingute“ all silmas, on süüdistuse kogutekstist siiski aru saada, milliste 7
(80)äriühingute vahel lepinguid sõlmiti, kes ja mida deklareeris, millised äriühingud ja mille eest arveid esitasid ja tasusid.
  1. Süüdistuse kohaselt vormistati näiliku tööjõurendi teenuse osutamise ebaseaduslikkuse tuvastamise raskendamiseks dokumente, mille kohaselt justkui olnuks R.P. ga seotud äriühingul RKO Platvorm OÜ-l Eesti Vabariigi vastu ülisuur maksutagastuse nõue ja see tasaarveldati näilikult vormistatud tööjõurendilt tekkinud maksukohustusega. Kuigi õige on kaitsjate väide, et täpsemalt ei ole süüdistuses konkreetselt nimetatud, milliseid dokumente vormistati, on kolleegiumi hinnangul süüdistus ses osas siiski piisav.
  2. Süüdistusest nähtuvalt seisnes R.P. vaimne kaasabi ka selles, et ta juhtis ja kooskõlastas T.R. i ja A.K. i tegevust ja otsuseid. Ta kontrollis nende tegevuse läbi rahade liikumist, andis nõu ja korraldusi õiguslikes küsimustes ja vaidlustes maksuhalduriga, lahendas erimeelsusi kuriteos osalejate vahel. Samuti tasus R.P. osaliselt Simetra Tööjõud OÜ nimel renditud kontoriruumi eest või korraldas selle tasumise kolmandate isikute kaudu. Need on faktilised asjaolud, mille tõendatust on kohtul võimalik süüdistuse pinnalt hinnata.
  3. Ajaliselt on süüdistus samuti üldjoontes piiritletud. Maksukuritegu pandi süüdistuse kohaselt toime alates novembrist 2014 kuni detsembrini
  4. Süüdistusest tuleneb, et R.P. le heidetakse ette kaasaaitamist nii põhiteo toimepanemise ajal, kui ka mõnevõrra enne seda (vt süüdistuse punkti 16 teine lõik). Etteheidetava tegevuse täpne aeg ei pruugi olla igas asjas tuvastatav – see sõltub konkreetse kriminaalasja eripärast.
  5. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub süüdistusaktist piisava täpsusega, mida R.P. le ette heidetakse. (b)
  6. Tunnistajate ja süüdistatava ütluste (eba)usaldusväärsus R.P. andis ütlusi
  7. augustil,
  8. ja
  9. septembril 2023 ning
  10. jaanuaril 2024 (XXII kd, tl 130–146 ja 155–208). Kokkuvõtlikult eitas R.P. süüdistust. Ütluste kohaselt ta ei tea, mis asjaoludel sai T.R. Baltic Tööjõud OÜ juhatuse liikmeks, ent seoses selle äriühinguga ja Simetra Tööjõud OÜ-ga puudus tal igasugune mõjuvõim (sh otsuste langetamiseks). Pärast
  11. a vanglast vabanemist oli tal ärikeeld ning sel ajal hoidus ta kõikides majandusküsimustes kaasa rääkimast. T.R. teadis sellest ega oleks nõu küsimisega R.P. poole pöördunud, sest see tähendanuks maksukuriteo toimepanemist. Vangistuses tegeles R.P. ellujäämisega ega teinud T.R. ile ettepanekut asuda äriühingu juhatuse liikmeks ega teadnud sedagi, et Simetra Tööjõudu juhib T.R. . Esmakordselt kuulis ta Äripäeva artiklis paljudest äriühingutest. AS-i Turvamaailm aktsionäre ega juhatuse liikmeid ta aastatel 2013–2015 ei teadnud. Turvamaailmast sai ta teada
  12. a mais, kui teda koos perega süüdistati, et ta „imes end kuskile „Merefotole“ sisse. Mingeid töövõtulepinguid ei ole ta AS-le Turvamaailm vahendanud. Ta ei teadnud, et Baltic Tööjõud OÜ või Simetra Tööjõud OÜ oleks sõlminud mingeid lepinguid (sh tööjõurendilepinguid) AS-ga Turvamaailm. Ta teab
  13. a tekkinud tülist T.R. i ja J.K. i vahel, mis tekkis artikli pärast.
  14. a juulis ta kohtus J.K. iga. Siis sidus J.K. kohtumise Rosneft Eesti heaks tehtud tööga ja Eurocreditile loovutatud nõudega. Selle 10 miljoni suuruse nõudega, mille R.P.
  15. a detsembris allkirjastas. JK. esitas nõude, et R.P. hakkaks talle maksma ja oli huvitatud, et RKO loovutaks temale nõude Eesti Vabariigi vastu. K.T. est sai ta teada ajal, mil ilmus „Äripäeva“ artikkel, ilmselt
  16. a aprillis-mais. K.T. ega kohtus R.P.
  17. a esimest korda kohas nimega „Seiklusjutte maalt ja merelt“. JK. palus, et R.P. selgitaks K.T. ele RKO otsust, sest tahtis, et K.T. e tegeleks selle 10 miljoni suuruse lepinguga, mis läks nõude loovutamisega üle JK. ele ja sealt Eurocreditile. JK. tahtis kokku saada selleks, et R.P. aitaks neid sularaha saamisel. R.P. lubas, et saab teha kõike, mis on seadusega lubatud. R.P. jaoks oli üllatuslik, et K.T. e oli huvitatud, et seda 10 miljoni suurust nõuet makstaks tagasi sularahas. Mingit kaasabi ta ühelegi süüdistuses välja toodud äriühingule ei osutanud ega jätnud ka muljet, et tema poole võiks raamatupidamislikes küsimustes pöörduda. JK. ega on tal kokkupuuted üksnes seoses Rosneft Eesti ja RKO nõudega. Kindlasti ei ole räägitud deklaratsioonidest, samuti ei ole JK. temalt 8
(80)kunagi küsinud nõu seoses töötajatega. Kui A.K. l olid joomatuurid, võidi teda otsida taga R.P. kaudu. R.P. eitas, et oleks kunagi olnud seotud tööjõurendi teenuse organiseerimisega. Ta ei ole aidanud sõlmida töölepinguid Baltic Tööjõud OÜ ja Simetra Tööjõud OÜ töötajatega, ega olnud ühegi firmaga seoses vahendajarollis. Ta ei tunne D.V. i, A.K. et ega J.K. t. R.J. iga tegi neid tuttavaks J.K.
  1. a märtsis või aprillis. 2013–
  2. a kuulus R.P. le Rosneft Eestist 50% ja RKO platvormist 100%. Need kustutati ära, lihtsalt likvideeriti. Süüdistuse perioodil ei olnud teda ühegi teise äriühingu nimel volitatud. Ta ei ole kunagi saanud isiklikult raha ning ta ei ole kunagi pakkunud J.K. ile või K.T. ele skeemi AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ tööjõumaksude tasaarvestamiseks RKO Platvormi tagastusnõudega. Seda ei tohtinud teha enne ringkonnakohtu otsust ka T.R. . Viimane ei oleks seda ka saanud teha, sest vaja läinuks üldkoosoleku otsust. Ta ei ole saanud üheltki süüdistuses nimetatud äriühingult süüdistuse perioodil tasu või laenu, ei omanud juurdepääsu nende arvelduskontodele. Talle ei ole Tavidist välja võetud raha edastatud. Kriminaaltulu ta saanud ei ole. Ühelegi maksukuriteole ei ole ta kaasa aidanud, üürimiseks ei ole raha andnud ega tööjõurendiakte koostanud. Talle ei ole edastatud kooskõlastamiseks või teadmiseks süüdistuses märgitud töötajate või renditöötajatega seotud dokumente (töölepinguid, rendilepinguid, akte). Arvelduste korraldamise kokkuleppel ei ole mingisugust kokkupuudet või seost tööjõurendiga. Nimetatud renditöötajaid ta ei tunne. Küsimust mootorsõiduki Jaguar osas kommenteeris R.P. nii, et mingil perioodil ta ei kasutanud ühtegi sõiduautot, sest ei suutnud sõita.
  3. Ringkonnakohus nõustub üldjoontes maakohtu poolt R.P. ütlustele antud hinnanguga. Ta distantseerib end süüdistusest. Tema ütlused on eklektilised, ajas edasi ja tagasi hüppavad ning laialivalguvad. Vastused on tihti umbmäärased ja sisaldavad asjassepuutumatuid fakte, tehes nendest arusaamise keerukaks. Kolleegiumi hinnangul ei ole süüdistatava ütlused usaldusväärsed. Need on vastuolus muude kriminaalasjas kogutud tõenditega – peamiselt jälitustoimingu protokollidega, aga ka K.T. e ütlustega ning vähemal määral muude dokumentaalsete tõenditega.
  4. Ringkonnakohtu arvates ei saa pidada usaldusväärseks ka J.K. i (kohtueelses menetluses antud ja kohtus avaldatud) ütluseid (XXI kd, tl 228–234), milles ta eitab süüteo toimepanemist. J.K. i ütlused selle kohta, et temaga seotud äriühingud ostsid tööjõurenditeenuseid, on ümber lükatud teiste tõenditega. Samuti on tõenditega ümber lükatud J.K. i väited, mille kohaselt teadis tema T.R. ilt, et renditöötajad on vormistatud tööle Simetra Tööjõud OÜ-sse ning et probleemidest sai ta teada alles siis, kui töötajad maksuametist tulnud kirjadega tema poole pöördusid. Tõenditega ümberlükatuks saab lugeda ka J.K. i väite, mille kohaselt ei teadnud tema, kellega renditöötajad puhkusegraafikuid ja töölt puudumisi kooskõlastavad ning kes leiab nendele asenduse seoses puhkuste ja haigestumistega. J.K. ei mäletanud, kas tal olid ärilised suhted A.K. iga. Ometi näitavad kogutud tõendid, et ülekandeid tööjõurendi eest tasuti J.K. i korraldusel just A.K. iga seotud äriühingutele. Ta kinnitas, et tutvus nii A.K. i kui T.R. iga R.P. kaudu. Küll aga eitas J.K. äriliste seoste olemasolu R.P. ga. Selline eitamine on kummastav, kuivõrd R.P. ütluste järgi oli nende kokkusaamise eesmärk J.K. i rahaline nõue. Samuti on eelkõige jälitustoimingu käigus kogutud teabe ja K.T. e ütlustega ümber lükatud J.K. i väide, et ta ei ole saanud seoses ettevõtlusega ega eraviisiliselt raha. Ringkonnakohus leiab, et Delta Security OÜ ja AS-i Turvamaailm poolelt juhtis J.K. K.T. e ja R.J. i tegevust ja suhtles nende turvaettevõtete faktilise juhina ka otse R.P. ja T.R. iga.
  5. T.R. ei mäletanud ütluste andmisel enamasti R.P. t puudutavaid asjaolusid. Näiteks küsimusele, kas T.R. on andnud R.P. le sularaha, mis on pärinenud Alke Finantsist, vastas ta pärast mälu värskendamiseks kohtueelses menetluses antud ütluste lugemist, et „tookord ma nii vastasin. Ilmselt see nii oli, aga praegu ei meenunud“. Tänu mälu värskendamisele tuli talle meelde seegi, et ta andis J.K. ile R.P. palvel sularaha. Samuti distantseeris T.R. R.P. teemadest, mis puudutasid finantsnõu saamist temalt ning kinnitas, et renditööjõu äri oli tema enda äri ning ta ei näinud vajadust mingit nõu teistelt küsida. Ka ei mäletanud T.R. , et R.P. näitas initsiatiivi 9
(80)suhelda K.T. ega tööjõurendi teemadel, ent pärast mälu värskendamist siiski möönis, et ei välista R.P. viibimist K.T. ega kohtumiste juures. R.P. initsiatiivi osas pidi ta möönma, et „siin tõesti selline lause kirjas“.
  1. Seega nõustub ringkonnakohus T.R. i ütluste osas maakohtuga, et need on läbimõeldult sisutud. Enamasti ei mäletanud ta prokurörile vastates asjaolusid, kuigi puhuti möönis pärast mälu värskendamist küsimuse puutumust R.P. ga (näiteks, et ta on R.P. palvel andnud J.K. ile raha Rosneft Eesti võlgade katteks). T.R. i ütlusi iseloomustavad ebalevus ja vähene mäletamine (nt kas ta küsis R.P. lt nõu maksualastes küsimustes, pidas temaga Valgas ärialaseid kohtumisi ja tööjõurendialaseid arutelusid, käis koos Tallinnas ärikohtumistel või kas tal tekkisid rahadega seoses O. ja S.V. ga erimeelsused). Arvestades tema ütluste vastuolulistust ja valikulikkust, tuleb neid pidada ebausaldusväärseks.
  2. K.T. e ütlused on kolleegium hinnangul usaldusväärsed. K.T. e selgitas enda kokkupuudet mh AS-ga Turvamaailm, J.K. iga ja T.R. iga. K.T. e andis ütluseid ka tööjõurenditeenuse osutamise asjaolude kohta. Muu hulgas kommenteeris ta
  3. augusti
  4. a käsunduslepingut ja selgitas, et aitas seda välja mõelda. Seejuures selgitas ta selle eesmärki – maksukohustuse võtab üks ettevõte, aga töötajate registreerimise kohustuse teine ettevõte (
  5. juuni
  6. a istungi protokoll, lk 22). Kohus ei nõustu kaitsjatega, et K.T. e rääkis istungil vaid kuulduseid – tõendid osutavad, et tal oli süüdistuse sisuks olevas tööjõurenditeenuses oluline roll. (II) (a)Turvamaailma ja Delta Security juht – J.K.
  7. Ringkonnakohtu hinnangul on tõendatud, et AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ tegevust juhtis J.K. , kuigi juhatuse liikmeteks olid vastavalt K.T. e ja R.J. . Hiljemalt alates
  8. a novembrist tegi nimetatud äriühingutes olulisi juhtimisotsuseid just J.K. .
  9. AS-i Turvamaailm asutamisest, s.o alates
  10. septembrist 2010, oli selle juhatuse liige K.R. . Alates
  11. novembrist 2014 täitis juhatuse liikme kohustusi K.T. e. Viimane oli süüdistuses kirjeldatud perioodil (
  12. a november –
  13. a detsember) AS-i Turvamaailm juhatuse ainus liige. Äriühingu põhitegevusalaks oli turvatöö. Äriühingu aktsionäriks oli OÜ Turva Holding. Aktsiaseltsi nõukogu üks liikmetest oli J.K. alates
  14. oktoobrist 2014 (IV kd, tl 21–24). AS-i Turvamaailm aadress oli alates
  15. novembrist 2014 Kadaka tee 86 a, Tallinn. AS Turvamaailm oli registreeritud käibemaksukohustuslasena
  16. veebruarist 2011 –
  17. aprillini 2016 (IV kd, tl 25).
  18. Delta Security OÜ äriregistri andmed kinnitavad, et äriühing asutati
  19. septembril
  20. Selle juhatuse liige oli
  21. septembrist 2010 –
  22. septembrini 2016 R.J. , kes oli süüdistuses kirjeldatud perioodil Delta Security OÜ ainus juhatuse liige. Äriühingu põhitegevusalaks oli turvatöö. Väljatrükk äriregistri teabesüsteemist tõendab, et ettevõtte oli käibemaksukohustuslane perioodil
  23. märtsist 2011 –
  24. aprillini
  25. Selle osanikuks oli Soomes registreeritud äriühing KRK Group OY.
  26. veebruari
  27. a ainuosaniku otsusest nähtub, et KRK Group OY esindajatena tegutsevad K.R. juhatuse liikmena ja J.K. , kui osaühingu ainuosanik, kellele kuulub osa nimiväärtusega 40 000 EEK, mis moodustab 100% osakapitalist (IV kd, tl 3).
  28. Seega oli J.K. äriregistri kohaselt AS-i Turvamaailm nõukogu liige. Seotud oli ta ka Delta Security OÜ-ga. R.J. i ütluste kohaselt oli tema jaoks KRK Group esindaja J.K. , kellega ta kooskõlastas majandustegevusse puutuvaid otsuseid (XXI kd, tl 125 pöördel).
  29. Kuigi J.K. ei olnud Delta Security OÜ ja AS Turvamaailm juhatuse liige, võttis ta vastu juhatuse pädevusse kuuluvaid otsuseid ja täitis äriühingute juhtimis- ja järelevalveülesandeid. Ka alates
  30. oktoobrist 2014 juhatuse liikmeks nimetatud K.T. e tegutses AS-s Turvamaailm J.K. i 10
(80)korraldusel. J.K. i tegutsemist AS-s Turvamaailm ja Delta Security OÜ-s tegevjuhina kinnitavad nii ülekuulatud tunnistajad kui uuritud dokumentaalsed tõendid.
  1. Delta Security OÜ juhatuse liige R.J. selgitas kohtus (XXI kd, tl 125–127), et ta tegi J.K. i ettepanekul viimasega koos turvateenusega tegeleva ettevõtte. Juriidiline aadress oli tunnistaja endine elukoht Mustamäel, tegelikult asus äriühing aadressil Kadaka tee
  2. Tunnistaja teab äriühingut AS Turvamaailm, mis oli ka J.K. iga seotud, ent teised selle töötajad talle ei meenu. Turvamaailm tegeles turvateenustega ja teiste tegevustega. R.J. ile tuli tuttav ette K.T. e nimi, kes oli vist Turvamaailma kontaktisik või esindaja. Tunnistaja arvates võis sel ajal olla Turvamaailma juhatuse liige J.K. . Delta Security raamatupidaja oli K.K. . R.J. oli Delta Securitys turvajuht, teisi turvajuhte ta ei mäleta. Prokuröri küsimusele, millised majandustegevust puuduvaid otsuseid võttis vastu J.K. , tõi tunnistaja näitena lepingud, mis tehti uue objekti alguses, ja ehitusfirma poolt tasutava teenusega seotud rendiga lepinguga. Samuti kooskõlastas J.K. numbreid. Arvete esitamine toimus tavaliselt raamatupidaja kaudu, klientidega seotud lepingud allkirjastas R.J. . Ostuarved saadeti firma meilile, kust R.J. edastas need raamatupidamisse. Nende maksmise pidi kinnitama tunnistaja, kes küsis tihti tasumise järjekorra kohta JK. e [K. ] käest, kes samuti maksis omanikuna arveid. Teenuseid ei osutatud ainult enda töötajatega, vaid kasutati ka renditööjõudu. Renditöötajatele ütles, kuhu objektile minna, mõnikord R.J. , mõnikord brigadirid.
  3. Asjaolust, et Delta Security OÜ ja AS Turvamaailm olid tegelikult seotud, rääkis kohtuistungil V.Š. (XXI kd, tl 131 pöördel, 132), kes töötas mõlemas äriühingus. Delta Security ja Turvamaailm asusid
  4. a lõpus ja
  5. a samal korrusel kõrvuti ruumides ning olid seotud sama valdkonna (turvamise) kaudu. Turvamaailmas oli kõige tähtsam juht J.K. . Delta Security juhilt R.J. ilt sai tunnistaja teavet, kuhu objektile on vaja osutada turvateenust. Objekte andsidki talle R.J. ja K.T. e. Ennast nimetab tunnistaja valvurite brigadiriks, kes sai tellimuse ning töötajate nimekirja alusel suunas neid objektile. Tema suunas objektidele ka Delta Securityle ja Turvamaailmale renditud tööjõudu. Seoses tööjõurendiga ei suhelnud V.Š. J.K. iga tihti, sest viimasel olid abilised.
  6. Tunnistaja R.R. ütluste kohaselt (XXI kd, tl 157 ja pöördel, tl 160) töötas ta Turvamaailmas turvajuhina. Ta ei tea, kes oli Turvamaailma juhatuse liige, talle tundub, et K.T. e, ent faktiliselt allus Turvamaailm O.K. ja J.K. ile. Delta Security oli Turvamaailma koostööpartner, kellega tihtilugu objekte jagati. Tunnistajale tundus, et K.T. e allus J.K. ile. Tunnistaja on veendunud, et majanduslikku tegevust puudutavaid otsuseid võttis vastu J.K. , kes R.R. arusaamise kohaselt pidas majandusarvestust ja tegeles rahalise poolega. J.K. soovitas tunnistajale tehnika paigaldust ja valikut, andis soovitusi turvatöötajate suhtes. Otsuse, milline töötaja kuhu objektile läheb, tegi R.R. , ent oli erandeid, mil selleks andsid korralduse J.K. või K.T. e. Tunnistaja vastas kaitsjale, et ei tea, kes oli Turvamaailma omanik, ent K.T. allus JK. ele [K. ].
  7. Tunnistaja M.V. e, kes töötas umbes kolm aastat (2013–2016) AS-s Turvamaailm assistendina, andis ütlusi
  8. augustil 2022 (XXI kd, tl 151 pöördel – 152). Tunnistaja teadis, et J.K. on tegevjuht, juhatuse liikme nimi talle ei meenunud. Tunnistaja vahetuks juhiks oli J.K. . Juhi abiks oli O.K. . Samal ajal töötas M.V. e ka Delta Securitys assistendina. Ta vormistas töö- ja turvateenuselepinguid mehitatud tehnilisele järelevalvele. Algandmed sai ta Turvamaailmas J.K. ilt, Delta Securityst R.J. ilt. Igapäevaseid majandusotsuseid tegi Turvamaailmas J.K. , Delta Securitys R.J. . Raamatupidamist tegi mõlemale äriühingule sama raamatupidaja. Rendiettevõtete esindajad käisid vahest kontoris, ent nimesid ja firmasid ei oska tunnistaja kokku viia. T.R. it on tunnistaja näinud kontoris mitu korda, kui see käis J.K. i juures. Tunnistaja võis T.R. ile kirjutada, kui JK. seda soovis, ent tööalaselt igapäevaselt tunnistaja T.R. iga ei kirjutanud. Suhtlus võis puudutada renditöötajaid („äkki lepingute vormistamine ja lõpetamine“). Tunnistaja tegeles renditöötajate lepingute vormistamisega – osad tulid Turvamaailma, osad Delta 11
(80)Securitysse. Tunnistaja mäletamist mööda vormistas ta lepinguid ka Simetra Tööjõule. Ülesanded andis talle J.K. .
  1. a kevadel, kui suur hulk inimesi vormistati töötajateks ja sügisel lepingud lõpetati, siis ka need lepingud tegi ja registreeris Töötukassas tunnistaja. Mingil hetkel liikus suurem hulk töötajaid neile ja siis mingil ajal tagasi. Selleks sai ta ülesande J.K. ilt.
  2. Asjaolu, et M.V. e saatis e-kirja aadressile renditootaja@gmail.com (mida kasutas T.R. ), tõendab
  3. aprillil 2015 saadetud kiri, kus on loetletud töötajate nimed, isikukoodid, aadress ja pangakontonumber ning töölepingu algusaeg (X kd, tl 211).
  4. Tunnistaja L.V. i ütluste kohaselt (XXI kd, tl 79 pöördel – 81) töötas ta Delta Security OÜ-s. Ta rääkis, et samades ruumides tegutses ka AS Turvamaailm. Sellega olid seotud J.K. , K.T. e ja tunnistaja raamatupidamiskolleeg K.K. . Kontoriruumid olid samad. Tunnistaja ülemus oli peamiselt R.J. , vähesel määral J.K. . Delta Securitys oli J.K. mõnevõrra tegevjuhi rollis – ta teadis palju ehitusobjektidel olevaid juhte ja need objektid hakkasid kliendiks. J.K. tegutses ka AS-s Turvamaailm ja täitis tunnistaja arvates samu ülesandeid. Tunnistaja teadmisel võttis Delta Security igapäevast majandustegevust puudutavaid otsuseid vastu R.J. , Turvamaailmas K.T. e.
  5. Tunnistaja K.K. i ütluste kohaselt (XXI kd, tl 81 pöördel – 83) oli Turvamaailma juhiks J.K. , kedagi teist ta äriühingu juhtimisega ei seostanud. Kontor asus Kadaka tee 83, olid ka Tartu ja Narva kontorid, kus asus nende raamatupidamine. Tallinna kontoris asus lisaks Turvamaailmale Delta Security, tunnistaja tegi mõlemale äriühingule raamatupidamist. Delta Security juht oli R.J. . Tunnistaja arvab, et turvajuhi ülesandeid täitis Delta Securitys J.K. . Tunnistaja arvates ei allunud J.K. siiski R.J. ile, vaid pigem tehti koostööd, küsiti nõu ja arutati asju koos. O.K. tegi mõlemas firmas kontoritööd, st haldas dokumente. Turvamaailmas võttis majandustegevust puudutavaid otsuseid vastu J.K. . Oma töökorraldused sai tunnistaja J.K. ilt. Delta Security puhul sai tunnistaja tööülesanded R.J. ilt, vahel võis midagi öelda JK. . Turvamaailma nimel sõlmis lepinguid J.K. . Tunnistaja tegi pangaülekandeid, milleks tal olid ligipääsud. Deltas tegi R.J. kindlasti, Turvamaailmas JK. ja O.K. . Pangaülekannete tegemiseks pidi tunnistaja küsima luba J.K. ilt Turvamaailmas, Delta Securitys R.J. ilt. Tunnistaja esitas ka maksudeklaratsioone, sh tööjõumaksude deklaratsioone raamatupidamisprogrammi kaudu. Programmis olid müügi- ja ostuarved. Need sisestas tunnistaja. Arved sai ta J.K. ilt ja R.J. ilt, kes arved kinnitasid. Sama kehtis ka käibedeklaratsioonis kajastatud andmete osas. Tunnistaja teab, et Rendifond tegeles tööjõurendiga, ent ei tea selle asukohta. Rendifondiga seotud isikuks oli J.K. . Tunnistaja teab Eurocredit OÜ-d seoses tööjõurendiga ning seostas seda J.K. iga.
  6. Tunnistaja K.T. e andis ütluseid (XXI kd, tl 102 jj), et ta töötas Turvamaailmas aastatel 2012–2015 erinevates ettevõtetes: Turvamaailm Tartu, Fennec LIS´s OÜ-s ja AS-s Turvamaailm.
  7. a kutsuti K.T. e Tallinnasse Turvamaailma manageerima operatiivsetes tegevustes ja hiljem oli ta juhatuse liige. Tallinnasse kutsus teda J.K. , kes võttis ta tööle. Äriühingut juhtis tunnistaja koos J.K. iga, kes osales juhtimistegevuses, võttis vastu otsuseid ja andis tunnistajale korraldusi. J.K. oli seotud ka kõikide tunnistaja poolt eelnimetatud äriühingutega. Need tegelesid renditööjõuga, ehitusobjektide valveks renditööjõu objektidele paigaldamisega, mehitatud turvameeste valvegraafikute haldamisega, tehnilise valvega, patrullidega, soojakute rendiga, ürituste valvetega, videovalvete paigaldamisega, administratsiooni teenustega, koristusteenustega, haldusteenustega. Juriidilises mõttes ei olnud äriühingud seotud, ent neid juhtis J.K. tsentraalselt. Kõik need äriühingud olid üks ettevõte, üks meeskond, keda esindasid erinevad esindajad. O.K. oli seotud kõikide äriühingutega. Ta valvas raha (kontrollis väljamakseid, arveldamisi, töötajate, tööriiete ja inventari mahaarvestamisi ja kontrollis, kuhu raha läheb). Tunnistaja ülesandeks oli igasugune operatiivtegevus, n-ö ettevõtte tegevuse elushoidmine. Samal ajal kui kõikide muude – nt maksuameti vaidluste, erinevate juriidiliste uute institutsioonide loomise ja väljamõtlemisega seotud otsused võttis vastu JK. . Mida aeg edasi, seda rohkem arutas K.T. e küll kaasa, ent otsuseid ta vastu ei võtnud. Pikaajalisi otsuseid võttis vastu J.K. , kes oli tunnistaja teadmisel ka 12
(80)juriidiline omanik. Turvamaailma pangakontodele oli juurdepääs ka J.K. il, kes tegi pangaülekandeid. Turvamaailma pangakaardid olid tunnistaja ja JK. e [K. ] käes. Maksudeklaratsioone esitas raamatupidaja K.K. .
  1. Tunnistaja K.T. e rääkis, et Delta Security tegeles turvateenustega ja oli samuti J.K. i ettevõte. Sellega olid seotud veel A.K. e ja R.J. . J.K. i roll Delta Securitys oli ettevõtte juhtimine omaniku tasandil – halbade otsuste eest karistamine ja töö tegemise jälgimine vastavalt lepingule töötegijatelt. J.K. võttis Delta Securitys kindlasti vastu juhtimise otsuseid. R.J. il oli algselt täidesaatev, hiljem esinduslik roll. Kui R.J. võeti tööle Fennec LIS-i, siis tegeles ta rohkem seal ülesannete täitmisega ja Delta Securitys oli rohkem juhatuse liige, allkirjastaja ja esindaja, et kontaktisik klientide jaoks oleks sama isik, kuigi tegelikult olid tema tegevused juba teises ettevõttes. See võis nii olla
  2. a. Kui tunnistaja Tallinnasse läks, siis tegeles R.J. rohkem Delta Secrity töötajate ja turvajuhtide juhtimisega. Delta Securitys oli R.J. juhatuse liige, kes esindas ettevõtet läbirääkimistel, oli kontaktisik ja täielik esindaja. Ta oli ka turvajuht ja tegeles nii turvajuhtide kui töötajate manageerimisega. Ta allus antud juhtnööridele ja raamistikule, mille raames oli tal õigus iseseisvalt otsuseid vastu võtta. JK. avalikult ei figureerinud. Tunnistaja eeldab, et pikemaajalisi strateegilisi otsuseid võtsid vastu J.K. ja A.K. e. Tunnistaja teada oli A.K. el õigus kaasa rääkida Delta Securityt puudutavates otsustes, ülejäänud otsused tegi J.K. üksi.
  3. Koostöö kohta Delta Securityga rääkis K.T. e, et seda ettevõtete gruppi tuleb võtta kui ühte tervikut, kus omavahel kõik sissetulevad lepingud jaotatakse ära vastavalt sellele, mis teatakse olevat kliendi hinnasoov. See kõik toimib ühtse struktuurina, kõik töötajad töötavad kõikide objektide vahel. Vormistatakse ettevõtete vahel ümber, kuidas vaja on. Inimesed, kes objektidel olid, allusid kõik läbi turvajuhtide tunnistajale. Tema sai juhatuse liikmetelt info, kus on objekt, mis kellast mis kellani graafik on, saadeti talle leping tutvumiseks, kas seal on mingeid lisakohustusi võetud, mis korraldused on vaja anda turvajuhtidele ja mis värvi valvesoojak peab sinna minema, ehk siis millise ettevõtte valvesoojak peab sinna minema. See oli nagu tervik ja seal olid erinevad juhtfiguuri täitvad isikud. Kui prokurör küsis tunnistajalt, kuidas kõik käis ettevõtete kaupa, vastas tunnistaja, et J.K. i ettevõtete gruppi kuulusid AS Turvamaailm, Fennec LIS´s OÜ, Delta Security OÜ, Medoniks Grupp OÜ, Turvamaailm Tartu OÜ, Turvamaailm Pärnu OÜ, Turvamaailm Narva OÜ ja hilisemalt ka mingisugused rendiettevõtted, mille nimesid ei mäleta. Kohtu küsimusele, millist rolli siis K.T. e Turvamaailmas täitis, kas tankisti oma – vastas K.T. e: „Esialgu ei, hiljem ja“.
  4. J.K. i kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (XXI kd, lk 228–234) nähtub järgimine. J.K. on seotud äriühingutega AS Turvamaailm, Delta Security OÜ, Fennec LIS´s OÜ ja Medoniks alates nende loomisest. J.K. i ütlustel on ta nendes äriühingutes turvajuht. Need ettevõtted (v.a Fennec) rendivad tööjõudu. Oma tööülesannetena nimetab J.K. turvaobjektide juhtimist, kureerimist (inimeste töölepanemist, töögraafikute tegemist ja vastuvõtmist kuu lõpus), kontrolli töötajate ja tehnilise valvesüsteemi üle ning objektijuhtidega läbirääkimisi turvaalal. Turvamaailma ja Delta Securityt esindab tema ja juhatus. J.K. leiab aktiivse müügiga kliente, viimaseid otsivad ka Turvamaailma ja Delta Security juhatuse liikmed. Klientidega suhtleb J.K. ja juhatuse liikmed. Lepinguid sõlmivad juhatuse liikmed, ent neid on volituse alusel sõlminud ka J.K. . Arved allkirjastab isik vastavalt sellele, kes selle saab. Lepinguid allkirjastavad juhatuse liikmed. Rendi tööjõuteenuseid osutavaid ettevõtteid J.K. ei mäletanud, ent neid esindas T.R. . Läbirääkimistel osales tema ja juhatuse liikmed. Arve aktsepteerib juhatuse liige. J.K. sai maksta arveid ja teha ülekandeid, samuti oli selline õigus juhatuse liikmel. Aadressil Kadaka tee 86a olid mõlema raamatupidamise dokumendid. Raamatupidaja on K.K. . Enamasti edastatakse dokumendid raamatupidajale meili teel või paberkandjal – enamasti juhatuse liikme või J.K. i poolt. 13
(80)
  1. Kogutud tõenditest nähtub, et AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ asusid Tallinnas Kadaka tee 86A büroohoones ning seal asus J.K. i töökoht.
  2. veebruaril 2015 toimunud läbiotsimise käigus selgus, et J.K. il oli ruumides eraldi kabinet (VII kd, tl 79–80). Sama kinnitas ka tunnistaja A.K. e (XXI kd, tl 167 pöördel). Juhatuse liige K.T. e aga jagas kabinetti raamatupidajatega.
  3. J.K. peeti kahtlustatavana kinni
  4. veebruaril
  5. Tema juurest leiti tema enda ja K.R. e nimele väljastatud Turvamaailma pangakaardid (VII kd, tl 72–74). See näitab, et tal oli ligipääs Turvamaailma kontole ja võimalus teha tehinguid. Lisaks oli J.K. il koos K.T. e ja K.K. iga ligipääs Turvamaailma internetipangale Nordea pangas (XVII kd, tl 94), Swedbankis (XVII kd, tl 128) ja SEB pangas (VXII kd, tl 148). Turvamaailma pangakonto logi näitab, et J.K. i kasutajatunnusega logiti
  6. a oktoobri lõpust kuni
  7. maini 2015 internetipanka peaaegu igapäevaselt, tavapäraselt mitu korda päevas (XVII kd, tl 128–146). J.K. i kasutajatunnusega logiti Swedbanki internetipanka sisse sagedamini kui teiste kasutajatunnusega isikute poolt.
  8. Ringkonnakohtu hinnangul näitavad kogutud tõendid, et J.K. tegutses äriühingute AS Turvamaailm ja Delta Security tegevjuhina. Mitme tunnistaja ütlustest koorub, et tegelikult oligi tegemist ühe ettevõtete grupiga, mida tegelikult juhtis J.K. . Näiteks kinnitas tunnistaja K.T. e, et juriidilises mõttes ei olnud äriühingud seotud, ent neid juhtis J.K. tsentraalselt. Kõik need äriühingud olid justkui üks ettevõte, üks meeskond, keda esindasid erinevad esindajad. Tunnistajate ütlustest tuleneb, et J.K. teostas mõlema äriühingu üle igapäevast kontrolli ja osales selle tegevuse planeerimisel. Ta sõlmis kokkuleppeid ja tegeles rahalise poolega. Samuti tegeles ta tehniliste küsimustega ja andis soovitusi turvatöötajate suhtes. Märkimisväärne on seegi, et kolm aastat Delta Security OÜ ja AS Turvamaailm assistendina töötanud M.V. ele isegi ei meenunud juhatuse liikme nimi, samas kui ta pidas J.K. i äriühingu tegevjuhiks, kellele tunnistaja allus ka ise. Seega osales J.K. aktiivselt äriühingu igapäevases tegevuses ja andis selle töötajatele korraldusi. Tunnistaja M.V. e allus töö- ja turvateenuselepingute vormistamisel J.K. ile, kellelt sai ka algandmed.
  9. Tunnistaja M.V. e, kes vormistas nii Turvamaailma kui ka Delta Security ning renditöötajate lepinguid rääkis, et lepingute sõlmimisega seotud ülesanded sai ta J.K. ilt (XXI kd, tl 152 pöördel). J.K. tegi AS-i Turvamaailm igapäevaseid majandusotsuseid. Tunnistajate ütlustest selguvalt oli J.K. il tuttavaid – ta teadis paljusid ehitusobjektidel olevaid juhte ja need objektid hakkasid äriühingute klientideks. Samuti nähtub nii tunnistajate ütlustest kui vaatlusprotokollist, et J.K. tegeles pangaülekannete tegemisega ja nende tegemiseks loa andmisega. J.K. edastas ka raamatupidajatele müügi- ja ostuarved ning kinnitas need. Sama kehtis ka käibedeklaratsiooni sisestatavate andmete kohta. Niisamuti seostavad tunnistajad renditööjõu soovitamist J.K. iga ning pidasid teda renditööjõu küsimustes pädevaks isikuks. Näiteks andis M.V. e ütlusi, et renditöötajaid renditi rohkem kui ühelt äriühingult ning TÖR-i said lisada andmeid need, kellel oli selleks juurdepääs. Tunnistaja väitel „JK. lisas neid ja minul ja raamatupidajal olid erinevad toimingute juurdepääsud“. See kinnitab süüdistuse versiooni, et J.K. tegi otsuseid personali- ja raamatupidamise küsimustes.
  10. Ehkki Delta Security OÜ juhtimisega seostasid tunnistajad ka R.J. it, nähtub viimase (nagu ka teiste tunnistajate) ütlustest, et sellegi äriühingu tegeliku juhtimisega seotud ülesandeid kandis märkimisväärses osas J.K. . Ka tunnistaja K.T. e kinnitusel võttis J.K. Delta Securitys vastu juhtimisalaseid otsuseid ja kuigi R.J. il oli algselt täidesaatev roll, asendus see hiljem esindusliku rolliga. Tunnistaja väitel ei figureerinud J.K. Delta Securitys avalikult. AS-s Turvamaailm täitis K.T. e üksnes näilist osa. J.K. täitis AS-s Turvamaailm ja Delta Security OÜ-s ülesandeid, mis tavapäraselt kuuluvad juhi ülesannete hulka. K.T. e ja R.J. aga tegutsesid J.K. i korraldusel või vastavalt ühistele teootsustele. K.T. e ja R.J. täitsid juhatuse liikmena peamiselt esindamise ülesandeid (nt äriühingu nimel erinevate lepingute sõlmimine ja äriühingu esindamine suhtluses 14
(80)kolmandate isikutega, sh maksuhalduriga). Juhised ja korraldused äriühingu jooksva tegevuse korraldamiseks tulid J.K. ilt. (b) Tööjõurendiga seotud muud äriühingud
  1. Baltic Tööjõud OÜ on äriregistris registreeritud
  2. detsembril
  3. Osanik ja juhatuse liige oli O.V. . Alates
  4. detsembrist 2013 on ainuosanik ja alates
  5. detsembrist 2013 ainus juhatuse liige T.R. . Äriühing ei ole käibemaksukohustuslane (IV kd, tl 63–65). Äriühingu põhitegevusala on finantsteenuste osutamine. Asutamisel oli äriühingu aadress Tallinn Pärnu mnt 141-39, alates
  6. detsembrist 2013 Metsa tn 21, Valga linn.
  7. Simetra Tööjõud OÜ on äriregistris registreeritud
  8. jaanuaril
  9. Alates
  10. oktoobrist 2014 on osanik T.R. . Alates
  11. oktoobrist 2014 on ta juhatuse ainus liige. Äriühingu tegevusaadress on Metsa tn 21, Valga. Äriühingu põhitegevusala on mootorsõidukite hooldus ja remont. Käibemaksukohustuslasena oli äriühing registreeritud perioodil
  12. veebruarist –
  13. novembrini 2014 (IV kd, tl 58–60).
  14. Alke Service OÜ-s oli alates
  15. detsembrist 2014 kuni
  16. oktoobrini 2015 osanik A.K. .
  17. oktoobrist 2015 kuni
  18. jaanuarini 2016 oli osanik T.R. . Juhatuse liige oli
  19. detsembrist 2014 kuni
  20. veebruarini 2015 A.K. ja
  21. veebruarist 2015 kuni
  22. jaanuarini 2016 T.R. . Äriühingu põhitegevusala oli reklaami vahendamine. Perioodil, mil juhatuse liige oli A.K. , oli äriühingu aadress Pikk tn 84-25, Tartu. T.R. i juhatuse liikmeks oleku ajal oli aadress Metsa tn 21, Valga. Käibemaksukohustuslasena oli Alke Service OÜ registreeritud perioodil
  23. jaanuarist 2014 kuni
  24. veebruarini 2015 (VI kd, tl 91–94).
  25. Velum Service OÜ osanik alates
  26. juunist 2014 kuni
  27. oktoobrini 2015 oli A.K. .
  28. oktoobrist 2015 kuni
  29. jaanaurini 2016 oli ainus osanik T.R. . Juhatuse liige oli perioodil
  30. juunist 2014 kuni
  31. veebruarini 2015 A.K. ja perioodil
  32. veebruarist 2015 kuni
  33. jaanuarini 2016 T.R. . Äriühingu aadress oli esialgu Pikk tn 84-25, Tartu linn. Ajal, mil juhatuse liige oli T.R. , oli aadress Metsa tn 21, Valga. Äriühingu tegevusala oli kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus kuni
  34. detsembrini
  36. oktoobril 2015 sõlmiti ühinemisleping teiste äriühingutega. Alates
  37. detsembrist 2015 oli äriühingu põhitegevusala ajutise tööjõu rent. Käibemaksukohustuslasena oli Velum Service OÜ registreeritud perioodil
  38. septembrist 2013 kuni
  39. detsembrini 2014 (VI kd, tl 82–86).
  40. Gration Service OÜ-s oli alates
  41. märtsist 2015 osanik A.K. . Ajavahemikul
  42. märtsist kuni
  43. juunini 2015 oli juhatuse liige A.K. . Alates
  44. juunist 2015 oli juhatuse liige T.R. . Äriühingu põhitegevusala oli äritegevust abistavad tegevused. Perioodil, mil äriühingu juhatuse liige oli A.K. , oli äriühingu aadress Pikk tn 84-25, Tartu. Hiljem oli aadress Metsa tn 21, Valga. Käibemaksukohustuslasena oli Gration Services OÜ registreeritud
  45. veebruarist kuni
  46. novembrini 2015 (VI kd, tl 77–79).
  47. Alke Finants OÜ registreeriti äriregistris
  48. veebruaril
  49. Selle osanik ja juhatuse liige oli A.K. . Äriühingu aadress oli Pikk tn 84-25, Tartu. Põhitegevusala oli finantsnõustamine. Äriühing ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena (VI kd, tl 107–109).
  50. Vipmatex OÜ nimel tegutses alates
  51. novembrist 2015 T.R. temale välja antud volikirja alusel (VI kd, tl 73).
  52. Baltic Tööjõud OÜ poolt sõlmiti tööjõurendi lepinguid novembris
  53. Simetra Tööjõud OÜ-ga sõlmiti tööjõurendilepinguid alates detsembrist
  54. Nende äriühingute TSD-l deklareeriti väljamaksed, mis töötajatele tehti.
  55. Alke Service OÜ, Velum Service OÜ ja Gration Service OÜ olid käibemaksukohustuslased. Nad esitasid arveid AS-le Turvamaailm ja Delta Security OÜ-le, mis võimaldas viimastel kajastada arvetel toodud käibemaksu sisendkäibemaksuna. 15
(80)
  1. Alke Finants OÜ kontole tehti alates märtsist 2015 kandeid väidetava tööjõurenditeenuse eest. (c)Töötajad ja tööjõurendi näilikkus
  2. Süüdistuse kohaselt kasutas J.K. kokkuleppel R.P. ga näilikku tööjõurendi teenust, et vähendada AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ maksu- ja kinnipidamiskohustust ning viia äriühingust raha maksuvabalt välja. Seda aitasid korraldada T.R. , A.K. , O.V. ja S.V. . Näilik tööjõurendi teenus seisnes selles, et osa AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ töötajatest (valvurid erinevatel ehitusobjektidel) olid J.K. i korraldusel vormistatud kokkuleppel R.P. ja T.R. iga hoopis Baltic Tööjõud OÜ ja Simetra Tööjõud OÜ töötajateks ning AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ kasutasid neid iga kuu esitatava arve alusel kui renditööjõudu. Tegelikkuses AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ ei rentinud tööjõudu, vaid näiliku tööjõurendiga välditi tööjõumaksude tasumist ja deklareeriti alusetult sisendkäibemaksu. Tööjõurenditehingud, millega AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ väidetavalt rentisid endale töötajaid, oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 ja MKS § 83 lg 4 järgi näilik tehing. Ringkonnakohus nõustub süüdistusega.
  3. Et tegemist ei olnud tegelikult renditööjõuga, nähtub kolleegiumi hinnangul ilmekalt asjaolust, et töötajate leidmisega tegelesid AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ ise. Tallinnas aadressil Kadaka tee 86A tegutsesid mitmed turva- ja valveteenust osutavad äriühingud (osaühingud Delta Security OÜ, Fennec LIS´s ja Medoniks Grupp ning AS Turvamaailm). Töötajaid (valvureid) otsiti töökuulutustes eesti- kui venekeelsetes ajalehtedes „Õhtuleht“ ja „Linnaleht“ (XVIII kd, tl 5–18). Vaatlusprotokollis vaadeldi perioodil august – oktoober 2015 avaldatud kuulutusi. Kuulutustes kasutati kontaktidena turvajuhtide V.Š. i ja R.R. telefoninumbreid (XVIII kd, tl 5, XXI kd, tl 158 pöördel).
  4. Tunnistaja R.R. rääkis istungil, et ta töötas Turvamaailmas turvajuhina. Tema otsene ülemus oli K.T. e. Öövalvurite all peeti silmas nii rendi- kui turvatöötajaid. Ta tegeles ka renditöötajate töölepingutega. Tunnistaja sõlmis lepingu Simetra Tööjõud OÜ-ga
  5. septembril
  6. Tunnistaja võttis Simetra Tööjõud rendilepingutele töötajate käest allkirja. Lepingud sai ta K.T. elt ja andis talle ka tagasi. Pärast seda, kui töökuulutuse peale tema numbril helistati, tema kontrollis töötajat. Kui sobis, vormistati ta tööle Turvamaailmasse või kui sobis renditöötajaks, siis andis K.T. ele nime ja isikukoodi ja K.T. e saatis need kuhugi edasi. Vist saatis ise ka Simetrale (XXI kd, tl 158).
  7. Tunnistaja K.T. e ütluste (XXI kd, tl 103 pöördel ja 105) kohaselt otsisid töötajaid turvajuhid, kes kasutasid selleks kuulutusi, tööjõuportaale ja muid avalikke võimalusi. Renditöötajate leidmine toimus sarnaselt. Viimased ei olnud ettevõttepõhised, vaid neil olid regioonid. Igas regioonis tegutses iga ettevõte ja objektid olid kõikides ettevõtetes – see tähendas, et tema töötajad töötasid kõikides, sh rendiettevõtetes. Tunnistaja K.T. e kinnitusel suurenesid vahepeal tema kohustused seoses probleemidega renditööjõu partneriga ja ta tegeles ka selle osaga.
  8. R.J. rääkis (XXI kd, tl 127), et Delta Security OÜ-le leiti töötajaid isiklike tutvuste ja ajalehekuulutuste kaudu. Kuulutati, et vajatakse valvetöötajaid ehitusobjektile.
  9. Töötajate brigadirina töötanud V.Š. in selgitas (XXI kd, tl 132–133), et töötas Turvamaailmas ja Delta Securitys. Renditöötajad tegid sama tööd, s.o valvasid. Töötamise ajal oli tal sõlmitud tööleping – nende firmade nimed muutusid
  10. a lõpust kuni
  11. a lõpuni igal aastal. Turvamaailmaga olid sõlmitud lepingud nendel, kellel oli turvatöötaja tunnistus. Need kel seda ei olnud, vormistati Simetrasse ja teistesse tööjõurendifirmadesse. Talle anti pakk lepinguid, ta võttis töötajatelt allkirjad ja andis tagasi juhtkonnale. Tunnistaja teadis rääkida, et AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ-sse tulid renditöötajad lehte pandud kuulutuste peale. Samamoodi sõlmiti lepingud ka Baltic Tööjõud OÜ-ga – anti pakk lepinguid ja töötajad kirjutasid alla. T.R. oli seotud kõigi tööjõurenditeenuse äriühingutega. Firma nimed muutusid, aga T.R. 16
(80)juhatuse liikmena oli alati (tl 133). Ka tema sõlmis lepingu Simetra Tööjõud OÜ-ga, sest ta polnud tol hetkel turvatöötaja. Erinevate lepingute sõlmimisel ei muutunud töös midagi. Tema ei tea, miks tema töötasu deklareeris
  1. a Simetra, vahepeal Turvamaailm ja aasta lõpus deklareeris jälle Simetra. Ümbervormistamise kohta pandi ta fakti ette.
  2. Delta Security ja Turvamaailma assistent M.V. e (XXI kd, tl 153) registreeris renditöötajad. Tunnistaja sai tööle vormistamist vajavate inimeste kontaktid ja andmed JK. elt [K. ].
  3. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad eeltoodud isikulised ja dokumentaalsed tõendid, et tööjõurendis kasutatavaid töötajaid otsisid AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ töötajad ise. Seda tehti tööjõukuulutusi avaldades ja isiklikke kontakte kasutades. Töötajate otsimise ja nende sobivuse hindamisega tegelesid äriühingute turvajuhid ja K.T. e. Töölepingute sõlmimisel ei puutunud paljud inimesed renditööjõudu pakkuvate äriühingutega kokku, millele viitavad turvajuhtide ütlused, et nemad vahendasid lepingutele allkirjade kogumist töötajate ja kontori vahel. K.T. e vastas prokuröri küsimusele, kuidas teadsid töötajad tööjõurendi ettevõtte/partneri poole pöörduda, et „nemad ei pöördunud. Meie vahendasime kõik vajalikud dokumendid neile“ (XXI kd, tl 105 pöördel).
  4. Seda, et K.T. e ja turvajuhid otsisid ise töötajaid, keda hiljem hakati justkui renditöötajatena kasutama ning et Turvamaailmas teostati ka vajalikud taustakontrollid ja hinnati isiku sobivust, kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid. J.K. i tööarvutist leitud e-kirjavahetusest K.T. e ja Madise-nimelise isiku [tõenäoliselt on tegu Lõuna-Eesti turvajuhiga] vahel selgub järgmine. Madis kirjutab
  5. veebruaril 2015 K.T. ele uue valvuri – M.V. i leidmisest, tuues tema isikuandmed ja töökoha, lisades koopiatena kooli tunnistuse, juhiloa ja täidetud isikuandmete kaardi.
  6. veebruari 2015 vastuses palub K.T. e tõendada M.V. i eesti keele oskust, lisaks vajab ta ID-kaardi või passi koopiat ja lubab saata isikuandmed kontrolli. Selle kirja edastas K.T. e assistent M.V. ele juhisega saata inimese info karistusregistri kontrolli (VII kd, tl 134). Simetra Tööjõud TSD-lt deklareeritakse
  7. a märtsis M.V. i töötasu (V kd, tl 10).
  8. Kui tavapäraselt sõlmib töösuhted renditöötajatega neid rentiv ettevõte eesmärgiga lähetada renditöötaja ajutiselt töötama mujale ettevõtte heaks, siis käesoleval juhul ei puutunud renditöötaja töölepingu sõlmimisel reeglina tööjõurendifirma esindajaga kokku. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt liikusid lepingud Turvamaailma ja Delta Security kontorist töötajani turvajuhtide kaudu. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab see asjaolu väita, et tegemist oli näilise tööjõurendiga.
  9. Turvajuht V.Š. il oli leping tööjõurendifirmaga, mille ta sõlmis kontoris. Tunnistajale anti kaasa pakk lepinguid, ta võttis nendele allkirjad ja tagastas juhtkonnale, s.o andis sekretärile. Ta ei tea, kes kirjutas lepingutele alla tööandja poolt. Samamoodi käis lepingute sõlmimine Baltic Tööjõuga – anti pakk lepinguid ja töötajad kirjutasid nendele alla. Tunnistaja tegi turvatöötaja ja brigadiri tööd, s.o sama tööd, mida ta tegi töötades Turvamaailma ja Delta Security jaoks („See oli kõik seotud“). Tunnistajale näidatud töölepingut kommenteerides kinnitas V.Š. in, et see on talle tuttav. Simetra Tööjõud OÜ oli rendifirma, kust tulid mittekvalifitseeritud töötajad. Töölepingu sõlmimine renditööjõufirmaga käis nii – tunnistajale anti paberid, ta allkirjastas need ja andis selle tagasi sekretärile. Muutusid firmade nimed, ent tööjõurendi teenusega seotud äriühingute puhul oli alati juhatuse liikmena märgitud T.R. . Vaatamata erinevate lepingute sõlmimisele ei muutunud tunnistaja töös midagi (XXI kd, tl 132–133).
  10. Tunnistaja R.R. aitas ka töölepingute sõlmimisega („Saadeti mulle tööleping, mina võtsin allkirja ja saatsin tagasi“). R.R. rääkis renditöötajate osas, et läbi tema vormistati teinekord töölepinguid. Talle saadeti tööleping, ta võttis sellele allkirja ja saatis tagasi. Tunnistaja ei tea, kust tulid renditöötajate töölepingud, ent turvatöötajate omad anti raamatupidamisest, üldjuhul oli andjaks K.T. e. Tunnistaja selgitas, et ka Simetra Tööjõud OÜ lepingud käisid tema käest läbi – kui oli sobilik töötaja, võttis tema allkirja lepingule. Need lepingud sai ta K.T. elt ja tagastas talle. 17
(80)Töötajate värbamise protsess pärast seda, kui sobiv kandidaat oli tunnistajale helistanud, käis nii, et turvatöötaja vormistati tööle läbi K.T. e Turvamaailma. Kui ei olnud turvatöötaja, ent sobis renditöötajaks, siis alguses saatis tunnistaja nime ja isikukoodi K.T. ele ning see edastas need kuskile. Tunnistaja roll renditöötajate puhul oli pigem kontrollida, kas inimesed sobivad neile, s.o palju oli alkoholiprobleemide ja kuritegeliku tausta ning füüsilise puudega inimesi. Tunnistajale tundus tuttav äriühingu Baltic Tööjõud nimi „vist olid ka sealt mingi aeg“. Tunnistaja ei ajanud Simetra Tööjõus asju – need ajas K.T. e (XXI kd, tl 158–159).
  1. Tunnistaja M.V. e tegeles renditöötajate lepingute vormistamisega: osad tulid Turvamaailma, osad Delta Securitysse. Tunnistaja mäletamist mööda vormistas ta lepinguid ka Simetra Tööjõule. Ülesanded andis talle J.K. .
  2. a kevadel, kui suur hulk lepinguid vormistati töötajateks ja sügisel lõpetati, siis ka need lepingud tegi ja registreeris töötukassas tunnistaja. Selleks sai ta ülesande J.K. ilt. Tunnistaja on koostanud ka nõuete loovutamise lepinguid, mille sai Turvamaailmas J.K. ilt ja Delta Securitys R.J. ilt. Tööjõurendiga seoses meenub talle A.K. (XXI kd, tl 152 pöördel – tl 153)
  3. Ka K.T. e kasutuses oleva arvuti koopiafailist leiti fail „Palgatabel 1“, milles tabel „nimekiri“. Tabelisse on märgitud andmed töölepingu numbrite, töösuhte algus- ja mõnel juhul lõpukuupäevade, inimese nime, isikukoodi, aadressi, telefoninumbri, pangakonto ja isikut tõendava dokumendi numbri kohta, samuti kas arvestada tuleb tulumaksuvaba miinimumi (V kd, lisa 5.8 CD plaadil, fail pealkirjaga „nimekiri“). Töölepingu kuupäevad, lepingu numbrid ja inimeste nimed näitavad, et tegemist on Simetra Tööjõud OÜ-ga töölepingud sõlminud isikutega. Need töölepingud leiti Tallinnas Mustamäe tee 18 kontorist (ehk Simetra OÜ kontorist) ja Metsa 21, Valga (ehk T.R. i töökohast) ning paljud neist on kohtule esitatud (XIII kd, tl 1–251, XIV kd, tl 1–250, XV kd, tl 1-131).
  4. Eeltoodu näitab, et K.T. e kogus detailsed isikuandmed väidetavalt renditud töötajate kohta ise ja edastas need T.R. ile või tema raamatupidajale töölepingu koostamiseks või koostas töölepingu renditöötajaga ise. Asjaolu, et nn renditöötaja ei pöördunud enda tööandja (Simetra Tööjõud) poole, vaid K.T. e poole ka sellistes küsimustes, nagu kuhu kanda töötasu, näitab tegeliku kontakti puudumist rendifirma ja selle väidetava töötaja vahel. Näiteks leiti K.T. e märkmikust A.S. ja (Suurväli) käsikirjaline avaldus „Simetra Tööjõud OÜ juhatajale“, mis tõendab, et töötaja ei pöördunud enda tööandja poole, vaid suhtles väidetavate kasutajaettevõtjate esindajaga. Selles avalduses palus A.S. i kanda alates augustikuust enda töötasu kontole SEB pangas (VI kd, tl 38).
  5. Lisaks esitas prokuratuur maakohtus O.V. laoruumist leitud väljaprinditud e-kirjad (
  6. a detsembrist
  7. a maini). Need e-kirjad on saadetud adressaadi kiska.rybka@gmail.com, (mida kasutas O.K. , kelle nimi on mõnes kirjavahetuses välja toodud) ja T.R. i vahel (toojourent@gmail.com). O.K. andis T.R. ile teada, millise töötajaga soovib töölepingu sõlmimist. Ta edastas ka vajalikud andmed (isikukood, aadress, telefoninumber ja pangakontonumber). O.K. andis T.R. ile korraldusi, millised töötajad mis ajast registreerida, inimeste netopalgad, milliseid hüvitisi maksta ja kinnipidamisi teha, kellega ja mis alusel (nt töödistsipliini rikkumine, surm) tuleb leping lõpetada ja lõpparve suurus. Väljaprinditud kirjadele on tehtud erinevaid käsikirjalisi märkmeid (XII kd, tl 17–18 ja 34–39). Asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega Rewilo Raamatupidamine OÜ kontoriruumis O.V. lauaarvutist kopeeritud failide kohta näitab, et sealgi olid O.K. i poolt T.R. ile aadressil toojourent@gmail.com saadetud ekirjad (X kd, tl 207–216). E-kirjades nimetatud isikud (näiteks O.H. , V.T. , T.K. , R.V. , S.S. , V.L. , H.A. , S.B. ) on töötajad, kelle töötasu väljamaksed on deklareeritud Simetra TSD-del (V kd, tl 7, 12–14 ja 16). See kinnitab, et tegelikkuses leidsid AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ väidetavaid renditöötajaid ise ja määrasid ise ka nende palga. Samuti andsid kasutajaettevõtjad tööjõurendipakkujale korraldusi toimingute tegemiseks. Seega olid nad ka teadlikud, et kasutavad tööjõurendi teenust pettuse eesmärgil. 18
(80)
  1. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et nimetatud kirjad kinnitavad, et otsused, mida teeb töötajate suhtes tööandja (sh töölepingu sõlmimine ja lõpetamine), võtsid renditud töötajate suhtes vastu Turvamaailm ja Delta Security. Kui aga töötajat enam ei vajatud, lõpetati temaga tööleping, mitte ei suunatud mõne teise äriühingu juurde ega jäetud järgmise ülesande saamiseni ootele. Just nii oleks aga loogiline toimida juhul, kui tegemist oleks tõesti renditööjõuga.
  2. Tähelepanuväärne on seegi, et kohtus üle kuulatud tunnistajad, kes väidetavalt olid tööl A.R. i ja A.K. i juhitud äriühingutes ning keda renditi välja Delta Securityle ja Turvamaailmale, ei teadnud, et nende tööandja oli Simetra Tööjõud ja selle esindaja nimi (T.R. ) oli enamusele tundmatu.
  3. Kohtus andsid ütluseid M.Z. (XXII kd, tl 75–77), V.R. (XXII kd, tl 77 pöördel – tl 80), A.L. (XXII kd, tl 80-81), A.K. (XXI kd, tl 220–221 pöördel), V.M. (XXI kd, tl 170–172). Tunnistajate ütlustest selgub, et nad leidsid töö ajalehekuulutuse või tutvuse kaudu. Nad ei teadnud enamasti, et töötasid Simetra Tööjõud OÜ-s, ent nõustusid sellega, et lepingul oli nende allkiri. Tunnistajad ei osanud selgitada, miks tööandja vahepeal vahetus, nad ei saanud keeleoskamatuse tõttu lepingust aru ega teadnud, mida tähendab „renditöötaja“. Ütlustest nähtuvalt allkirjastasid tunnistajad erinevaid lepinguid, sest need lihtsalt toodi neile allkirjastamiseks või kartsid nad kaotada töö. Keegi neist ei pidanud end renditöötajaks. Eeltoodu kinnitab, et peale seda, kui sobiv isik (turvatöötaja/valvur) oli n-ö sobivaks tunnistatud, temaga kokku lepitud töötasus ja muudes tingimustes, siis sõlmiti temaga leping kas Turvamaailma ruumides (Kadaka tee) või andsid isikud uuele töölepingule allkirja turvajuhi poolt vahendatud lepingule. Alates
  4. a augustist kuni detsembrini suunati töötajaid ka Simetra Tööjõud OÜ poolt renditud kontoriruumi Tallinnas Mustamäe tee 18-232, kus töötajaga allkirjas kirjaliku töölepingu juba Simetra Tööjõud OÜ esindaja T.R. või viimase volitusel selleks otstarbeks palgatud J.K. a. (Viimane vastas prokuröri küsimusele kommenteerides talle näidatud lepingut Simetra Tööjõud OÜ ja M.Z. i vahel, et üks allkirjadest – vasakpoolne, kuhu on juurde kirjutatud „tööandja“ –, on tema oma ja nii ka järgmistel lehekülgedel. Prokurör küsis, et kuna lepingu alguses on märgitud Simetra Tööjõud OÜ ja esindajaks T.R. , siis miks kirjutas lepingutele alla J.K. a. Tunnistaja vastas, et ta võeti tööle selleks, et ta oleks Simetra Tööjõud OÜ esindaja ja kirjutaks lepingutele alla. Seda ütles talle T.R. (XXI kd, tl 89 pöördel)).
  5. Asjaolu, et renditöötajatega seotud küsimuste ja probleemidega (töölepingu sõlmimine, tingimuste määramine ja lepingu lõpetamine, palga väljamaksmised, hüvitised, puhkustele lubamine), mis tavaliselt on tööandja poolt otsustatavad küsimused, tegelesid K.T. e, turvajuhid ja J.K. isiklikult, kinnitab ka jälitustoimingutega kogutud teave.
  6. Näiteks küsis
  7. novembri
  8. a kõnes turvajuht A.K. e K.T. elt, kas U.U. „lepingu lõpp“ on tema käes, mille peale K.T. e vastab: „On“. K.T. e ütleb, et U.U. ei ole alla kirjutanud ja et ta pole Tartus veel käinud (XXVI kd, tl 1 ja pöördel). U.U. le tegi
  9. a juulis ja augustis töötasu väljamakseid Turvamaailm, kelle TSD lisadel 1 on need deklareeritud (IV kd, tl 190). U.U. ga ja Simetra Tööjõud OÜ vahel sõlmitud tööleping leiti viimase kasutuses olevast tööruumist läbiotsimise käigus. U.U. ga oli sõlmitud
  10. augustil 2015 leping, kus teda renditi kasutajaettevõtjatele töötamiseks turvatöötaja abitöötajana (XV kd, tl 108).
  11. veebruari
  12. a vaatlusprotokolli lisaks nr 7 on renditööjõu kasutamise akt nr 53 (Rendifondi ja Turvamaailm vahel), mis näitab, et perioodil 1.–
  13. detsembrini 2015 töötas U.U. Hurda 34 objektil 131 tundi (VI kd, tl 74). Ringkonnakohus nõustub prokuröriga selles, et kuivõrd U.U. näol oli tegemist väidetavalt renditöötajaga, siis puudus Turvamaailma juhatuse liikmel vajadus lepingu lõpetamise allkirja saamiseks Tartusse sõita. U.U. oli tööle võetud Simetra Tööjõud OÜ poolt ning edasi renditud turvateenuseid osutavale ettevõttele. Lisaks puudunuks U.U. l vajadus pöörduda
  14. detsembri
  15. a kõnes K.T. e poole seoses haiguslehega. Samas kõnes ütleb U.U. , et „sa tegid vahepeal ühe lolli liigutuse, sa lõpetasid mingisuguse U.U. ga töövahekorra“. K.T. e aga vastab: 19
(80)„ärme nüüd palun sellest U.U. Inimesed, kes neid pabereid koostavad, tihtipeale teevad selliseid näpukaid, nende jaoks on suupärasem U.U. “ (XXVI kd, tl 18 ja pöördel).
  1. detsembri
  2. a kõnes A.K. ele räägib K.T. e probleemidest R.M. ga ning et temaga on tööleping lõpetatud. Kuid U.Uga on vaja uut lepingut, vahet pole, mis kuupäevast (XXVI kd, tl 8 ja pöördel). Et mõlema puhul on tegemist renditöötajatega, näitab asjaolu, et
  3. a septembrist kuni detsembrini on neile väljamakseid deklareerinud Simetra Tööjõud (V kd, tl 13 ja 15).
  4. Omavahel arutatakse palga väljamaksmisega seonduvat.
  5. novembril 2015 helistas K.T. ele U.P. ja räägib töölepingule allakirjutamisest ja sellest, et palk pidi käes olema, aga ligi 200 on puudu. K.T. e lubab homme uurida. Seepeale vastab U.P. , et see on ikka naljafirma küll ja mingi autoremondifirma maksab palka meile. K.T. e imestuse peale „Autoremondifirma?“, vastab U.P. : „No Valgas, Simitra OÜ, ma vaatasin internetist“. K.T. e rahustab U.P. it, et nii see ei ole juba pikka aega „ta on ikkagi rendiettevõte“ (XXVI kd, tl 1 pöördel). Kõnes E.K. ile küsib K.T. e, kas U.P. töötas Turvamaailma objektil. Samuti huvitas teda, kas U.P. ist on tehtud turvatöötaja või oli ta renditöötaja. E.K. teavitab K.T. et, et „nad ju keeldusid minema sinna“ ja et nende tariif on 1.
  6. E.K. lubab Unoga tegeleda ning teab, et „tal on puudu ja tean, et on“, mispeale teavitab K.T. e E.K. i, et U.P. on nõus minema tegema arstitõendit (XXVI kd, tl 3).
  7. Asjaolu, et K.T. e tegeles nii lepingu sõlmimise kui töötasudega seotud kokkulepete sõlmimisega renditöötajatega, selgub ka kõnest S.G. iga. Nimelt helistas K.T. e
  8. novembril 2015 S.G. ile ja pakkus, kas viimane sooviks paar ööd tööd teha Kärknas ja valvata raudtee peale kahte L.W. i kirjaga masinat õhtul kaheksast hommikul üheksani. S.G. lubab seda teha. Sama päeval helistas S.G. K.T. ele tagasi ja uuris kuidas rahaga teeme, mispeale vastas K.T. e, et ikka ülekandega. Ta lubab S.G. i ära vormistada ja üritab enne esimest tulla, käia Tartust läbi, et S.G. iga lepingud ära teha, et siis saavad ülekande ära teha (XXVI kd, tl 3). S.G. i töösuhtest on teada, et temalt deklareeris
  9. a juulist kuni
  10. a novembrini väljamakseid Baltic Tööjõud (V kd, tl 48),
  11. a detsembris ja
  12. a veebruaris Simetra Tööjõud (V kd, tl 13),
  13. a juulis ja augustis Turvamaailm (IV kd, tl 189) ja alates
  14. a septembrist kuni novembrini Simetra Tööjõud (V kd, tl 13).
  15. K.T. ele helistab ka väidetav renditöötaja J.T. . Viimane kurdab, et novembrikuu palk pidi ära makstama detsembris. K.T. e kinnituse peale, et makstaksegi, vastab J.T. : „Maksad, jah?“ seepeale selgitab J.T. , et hakkab midagi muud otsima ja K.T. e vastab, et ei julge hetkel midagi lubada, et tuleb (XXVI kd, tl 23). Ka nimetatud isiku pealt deklareeris
  16. a suvel töötasude väljamaksed Turvamaailm (IV kd, tl 185), ent alates
  17. a septembrist kuni detsembrini deklareeris tema töötasude väljamaksed oma TSD-del Simetra Tööjõud (V kd, tl 8). Järelikult ei pöördunud töötajad muredega väidetava renditööandja poole, vaid pöördusid nii tööga seotud pakkumiste arutamiseks kui ka töötasuga seotud probleemide lahendamiseks K.T. e (ehk Turvamaailma) poole.
  18. Puhkusega ja puhkuserahaga seotud küsimusi arutab K.T. e R.R. ga
  19. jaanuaril
  20. Tegemist on „rendika“ V. iga. Räägitakse sellest, et V. tõi avalduse ja kui need suured sebimised olid ja ümbertõstmised, siis ta käis puhkusel ja puhkuseraha ei saanud. Arutatakse, et kuna tegemist oli „rendikaga“, siis tuleb minna JK. ega arutama seda. Kõnest selguvalt oli V. küsinud R.R. lt, kas tal on mõtet tulla, et mis me teeme. K.T. e vastab, et V. pole nagu päris suvaline mees, et võib küll tulla (XXVI kd, tl 42).
  21. K.T. e kõnest U.U. ga nähtub renditöötaja pahameel, et tal ei õnnestu väidetava tööandjaga kuidagi kontakti saada. U.U. uurib K.T. elt, mis telefoninumbri see talle lepingu peale pani ja et seda firmat pole olemaski ja sellepärast ringleb haigekassa leht ringi. K.T. e rahustab, et see ettevõte on ju olemas, sest kõik inimesed on seal tööl, mispeale vastab U.U. , et tegemist on autoettevõttega. Ta on pool päeva ajanud seda taga ja küsib K.T. elt, millal ta saab palgad. K.T. e vastab selle peale, et lõpparve ja palgad tulevad pärast jõule. K.T. e seletab U.U. le, et need tööd 20
(80)on ajutised ja iga perioodi kohta peab K.T. e tegema U.U. le töölepingu alguse ja töölepingu lõpetamise ja et on tehtud ka tähtajatut lepingut ja lepingu lõpetamist poolte kokkuleppel, mingit vallandamist pole olnud. K.T. e selgitab U.U. le, et tähtis on see, et ettevõttel on kehtiv registrikood, ettevõte eksisteerib, ja seal on töötajad. U.U. seletab, et perearst ei võta registrikoodi vastu ja nüüd kui ta helistas Valga firmale – autoettevõttele, neil on sadu kõnesid sinna tulnud, aga keegi ei tea sellest midagi. Selle peale vastab K.T. e, et ühe aadressi peale võib olla registreeritud kümneid ettevõtteid (XXVI kd, tl 24 pöördel ja 25). Oma järgmise päeva kõnes helistas U.U. taas K.T. ele ja kurtis, et ei tea, kas Simetra Tööjõud on olemas või mitte, aga tema sealt kedagi kätte ei saanud ning andmeid Haigekassale nad esitanud ei ole. K.T. e lubab vaadata, mida saab teha (XXVI kd, tl 26).
  1. Head põhjendust ei ole ka sellele, miks pidid väidetavalt Turvamaailmale välja renditud töötajad pöörduma töötasu maksmisega seonduvates küsimustes pidevalt K.T. e poole. Nii näiteks saatis Ü.S. K.T. ele SMS-i „ulekannet pole tulnud“ ning helistas järgmisel päeval, et ülekannet pole ikka veel. Selle peale rahustab K.T. e, et teab kindlalt, et ülekanded on tehtud ja selle kohalejõudmine sõltub sellest, millist panka kasutada. K.T. e räägib Ü.S. ele sedagi, et see ei ole enam Turvamaailma töötaja, sest ta sai endale karistuse kirja ja nüüd on uus tööandja (XXVI kd, tl 1 pöördel ja 2). Ü.S. e töötasu väljamakseid on deklareeritud perioodil
  2. a maist detsembrini Turvamaailma TSD-de lisal, alates
  3. a oktoobrist detsembrini Simetra Tööjõud TSD-de lisal
  4. Simetra Tööjõu kontorist leitud leping Ü.S. e ja Simetra Tööjõu vahel kannab kuupäeva
  5. september 2015, ning sellest nähtub, et ta asub renditöötajana abistama kasutajaettevõttes turvatöötajat (XIII kd, tl 99–100). Seoses palga ja töötasu laekumisega pärisid K.T. elt telefoni teel veel aru järgmised inimesed, kelle töötasude väljamakseid deklareeriti Simetra Tööjõud TSD-del – A.S. i (XXVI kd, tl 3 ja pöördel, tl 24 ja pöördel, tl 26 pöördel, tl 43 ja pöördel), A.K. (XXVI kd, tl 3 pöördel), R.M. (XXVI kd, tl 3 pöördel), V.G. (XXVI kd, tl 8 pöörde ja 9, tl 10), A.-A.K. (XXVI kd, tl 9 pöördel) ja Ü.S. (XXVI kd, tl 27) ja J.T. (XXVI kd, tl 5 pöördel ja 6, tl 10, tl 23). Kõik need töötajad (v.a R.M. ) olid
  6. a aprillist kuni augustini (periood võib erineda) lähtuvalt TSD-dest Turvamaailma töötajad (IV kd, tl 182, 183, 185, 193). Renditöötajate I.I. ja A.R. iga seotud lõpparvete teemat arutasid R.R. ja K.T. e ka
  7. jaanuaril 2016 kõnes – R.R. küsib: „Anatoli, et millal ta saab viimased rahad ja I.I., kas ta on saanud kõik kätte, mis meilt saada on“. K.T. e lubab küsida (XXVI kd, tl 39 ja pöördel). A.R. i palgaväljamaksed deklareeris oktoobrist kuni detsembrini 2015 Simetra Tööjõud OÜ, I.I. l aga septembris 2015 (V kd, tl 3 ja 7).
  8. R.R. telefonikõnes räägib helistaja K.T. ele maksuametist saadetud kirjast, mida Vlad talle näitas. R.R. räägib, et sellised kirjad on hakanud ka tema meestele tulema. Seepeale palub K.T. e teha nendest inimestest nimekirja: „me nii-öelda räägime, mis on ja siis kindlasti nii-öelda seda, et meeldetuletuseks, mis on need vastused, noh, seda, et mida peab vastama“ (XXVI kd, tl 41).
  9. jaanuaril 2016 räägib K.T. e maksuametist saadud kirjast E.K. iga. Viimane ütleb, et saadaks K.T. e meili peale need inimesed. Tal on kõik välja nopitud, kellele need kirjad tulevad. K.T. e palub saata nimed ja panna pealkiri MTA (XXVI kd, tl 43 pöördel).
  10. Renditöötajad registreeris O.V. või tema määratud inimene Rewilo Raamatupidamine büroost. Eelnevalt viitas ringkonnakohus sellele, et meiliaadressilt kiska.rybka@gmail.com T.R. ile saadetud e-kirjad leiti väljaprinditult O.V. valdusest ja tema arvutist. Järelikult pidi T.R. edastama need O.V. le või Rewilo Raamatupidamise kontorisse, kus tehti töötajatega seonduvalt vajalikud toimingud. T.R. i tööjõurendifirmad ei tegelenud ei töötajate otsimise ega haldamisega, vaid üksnes Turvamaailmalt ja Delta Securitylt andmete edastamisega O.V. le. T.R. töötajate registreerimisega ei tegelenud.
  11. oktoobril 2015 helistas T.R. tagasi Maksu- ja Tolliametilt tulnud kõne peale ja kuulnud, et asi puudutab Simetra Tööjõud OÜ töötajaid (et on esialgselt registreeritud töötajad lihtsustatud korras ja neid kandeid peaks seitsme päeva jooksul 21
(80)täiendama), annab ta toru üle O.V. le, kes kuulnud sama juttu, kinnitab maksuameti töötajale, et need saavad tehtud (XXVI kd, tl 139 pöördel).
  1. Asjaolu, et töötajate registreerimisega registris oli pidevalt probleeme, kinnitab M.N. kõne K.T. ele. M.N. kurtis kõnes K.T. ele, et tema tähtajaline tööleping on registris lõpetatud vale paragrahvi alusel. K.T. e ütleb, et ei saa seda ise parandada, ent kui M.N. talle info kirjalikult saadab, saab ta edastada selle Simetrasse (XXVII kd, tl 26 pöördel).
  2. detsembril 2015 toimunud kõnedes arutab J.K. E.K. iga M.N. i-nimelise isiku ja J.J. e lepingu ja andmete muutmist registris. E.K. aga väidab, et T.R. l on need andmed olemas, aga lubab vajadusel uuesti saata, sest sellest on tükk aega (XXVII kd, tl 8 pöördel). Veel küsib J.K. , et tegelikult on M.N. i jaoks leping ümber tehtud, eks. E.K. aga vastab, et paberi peal on, aga registris on n-ö kaks erinevat asja. J.J. osas aga väidab J.K. , et asi on natuke keerulisem, sest selle raha võttis riik ära ja nüüd mõeldakse, mida teha edasi. Lihtsaid teid selleks J.K. ei näe, „eks tuleb mingeid keerulist teed pidi otsida“ (XXVII kd, tl 9). M.N. ja J.J. e töötasude väljamaksed deklareeris Simetra Tööjõud OÜ (V kd, tl 10 ja 8).
  3. Renditöötaja J.J. ega seotud emapuhkuse küsimustega tegeleb
  4. a detsembri kõnesid arvestades J.K. isiklikult, ehkki tema muredega seotud probleemid peaks lahendama Simetra Tööjõud OÜ. Nimelt saatis J.J. J.K. ile sms-i, milles teavitab, et tal on suur mure, millele „pidite lahenduse leidma“ selle nädalaga. J.J. kirjutab, et on saatnud e-maile, aga keegi end ei liiguta ja küsib, kaua peab ta ootama. Seejärel on näha, et sel teemal suhtlevad A.K. e ja T.R. . A.K. e kurdab T.R. ile, et on oodanud juba terve kuu, ent midagi pole vastatud ning küsib, miks asjad venivad. T.R. lubab O.V. küsida ja vastab
  5. detsembri
  6. a kõnes A.K. ele, et sai O.V. rilt teada, et selle naisele peaks raha maksma Eurocredit. Kui A.K. e seepeale annab telefoni üle J.K. ile, arutab viimane T.R. iga, kuidas J.J. e küsimust lahendada (XXVI kd, tl 201 pöördel). J.J. aga pöördus veel
  7. jaanuaril 2016 J.K. i poole sms-i teel ning päris, kes peab tegelema tema lapsepuhkuse avalduse ja rahaga ning kaua ta peab ootama, kas peab kontorisse karjuma tulema, et asjad liikuma hakkaksid. J.J. kirjutab, et on kontorisse saatnud e-maile ja saanud vaid lubadusi, et asjaga tegeletakse (XXVII kd, tl 16 pöördel).
  8. Probleeme töötajate registreerimisega registris kinnitab ka A.K. e kõne T.R. ile, milles ta kurdab, et vaatab T.R. ile saadetud arhiivi, mis oli saadetud registreerimiseks ja tänase päeva nimekirja maksuametist ja „meid lihtsalt ei ole seal“. Need, kes olid saadetud kolmeteistkümnendal ja viieteistkümnendal. T.R. soovitab küsida Olvi käest, sest „mina need sinna registreerinud ei ole ühtegi, et ma tean, et tema nagu tegeleb sellega“ (XXVI kd, tl 146 pöördel). O.Õ. oli Rewilo Raamatupidamise raamatupidaja (XXI kd, tl 79).
  9. novembril 2015 helistas T.R. O.Õ. ale. T.R. uurib O.Õ. alt, kas viimasel on olnud mingisugust tabelit selle kohta, kes on nüüd tööle juurde võetud ja kes on maha võetud sealt registrist. O.Õ. kinnitab, et täidab iga reede oma tabelit ja et eile võttis sealt maha mingi neli inimest, kes olid „meil sinna meili peale tulnud“. Kõnealusele meiliaadressile saatis neid andmeid O.K. (XXVI kd, tl 176 pöördel ja 177).
  10. Eeltoodu näitab, et töötajatega lepingute sõlmimise ja nende registris registreerimisega esinesid pidevad probleemid. See tekitas pooltevahelisi pingeid. Näiteks hurjutas J.K.
  11. novembril 2015 kõnes T.R. it, et „me rendime siin teie käest ka neid töötajaid eks ja neid pannakse idioodi järjekindlusega registrisse üles käsunduslepingu, selle kuradi jah, käsunduslepingu, mitte töölepingu alusel“ ning et ta ei oska selle probleemiga enam midagi peale hakata. T.R. lubab sellest rääkida raamatupidajaga. Ta kinnitab, et on sellest raamatupidajaga rääkinud aga tuletab talle meelde, et „tuleb ära muuta“ (XXVII kd, tl 168 pöördel).
  13. novembril 2015 helistab J.K. samas küsimuses R.P. le. Ta kurdab, et on juba kõigile sellest rääkinud, et „maksukas on endiselt inimesed üleval käsunduslepingu alusel, kuigi kõigil on töölepingud“. R.P. küsimusele, kas J.K. on sellest T.R. ga rääkinud, väidab helistaja, et vist viis korda rääkinud ja viimati enne puhkust. R.P. teatab selle peale, et ta [T.R. ] on puhkuselt tagasi 22
(80)ja lubab talle kohe helistada, täpsustades üle „tähendab, et küsimus on käsunduslepinguga“. J.K. kinnitab, et maksuameti registris on nii kirjas ja et inimestel tekivad igasugu probleemid ema ja isapalgaga ning et „kõik lükkavad mul ajusid sellega, see on tülikas“. R.P. lubab helistada T.R. le ja et T.R. saab oma raamatupidajatega selle korda teha kohe (XXVII kd, tl 2). R.P. helistas samal päeval kell 12.43 T.R. ile, rääkis et talle helistas JK. ja selgitas, et probleem puudutab käsunduslepinguid ning et inimesed ei saa ema- ja isatoetusi kätte. R.P. uurib T.R. ilt, kas viimane teab sellest midagi. T.R. räägib, et on O.V. riga [V. ] sellest rääkinud ning et edaspidi paneb O.V. r inimesi töölepingu alusel tööle, et vahepeal „kui me koostööd ei teinud“, muudeti mingid inimesed käsunduslepingu peale. R.P. pärimise peale, et mis siis käsunduslepinguga töötajates saab, lubab T.R. helistada O.V. rile, et see raamatupidajatel laseks ära muuta. R.P. soovitab Kristale helistada, et ta teeks „täna ära“, sest ta sai JK. est aru, et inimestel on toetuste taga asi (XXVI kd, tl 175 pöördel). Kell 14.05 helistabki T.R. O.Õ. ale, et rääkida töötajate lepingute ümbertegemisest. O.Õ. teatab, et O.V. r [V. ] oli talle kindlalt öelnud, et tema ei hakka neljandat korda mingeid vanasid lepinguid ümber tegema. „Aga nüüd uued lepingud on läinud töölepinguga“ (XXVI kd, tl 176 pöördel).
  1. Kõnes R.P. le annab T.R. O.Õ. alt kuuldu edasi. T.R. paneb ette, et küsib JK. elt [K. ], et mis inimestega need probleemid on ja palub tal siiski vähemalt need ära muuta. R.P. küsimuse peale, miks selline käitumine O.V. ri poolt, vastab T.R. , et ei oska öelda. Et mingi aeg muutis „neid kogu aeg ümber ja et mingil momendil ei olnud „neil mingisuguseid linnukesi kuskile taha pandud“. Ta lubab Andreilt uurida, kes need konkreetsed inimesed on ja need ära muuta. R.P. nõustub sellega, vastates „Jah“. R.P. möönab, et T.R. il võib tekkida probleem kui inimesed on sotsiaalse tagatiseta, kui ta nii on inimesi edasi andnud. Ta soovitab O.V. rile kirjutada, et milles küsimus, kuna „sina oled kohustatud ikkagi rentima nagu ma aru saan töölepinguga inimesi, mitte käsunduslepinguga“ R.P. le jääb O.V. käitumine mõistetamatuks ning leiab, et see ei tohiks nii käituda, olgu ta kasvõi R.P. lähikondlane ja „isegi siis, kui minul kui mina olen loovutanud õigemini sa ise oled loovutanud minu firmast endale selle enammakse“. R.P. on O.V. tegevuse peale vihane, et „ta kaotab praegu sellega tegelemise, sellepärast et JK. ütles ka, et ei saa enam selle firmaga suhelda, et katkestab lepingu kui me kui noh tema raamatupidajad ei saa suhelda raamatupidajatega“ (XXVI kd, tl 177 pöördel).
  2. Lisaks nähtub pealt kuulatud kõnedest, et ka asendustöötajate leidmisega (mis tööjõurendilepingu kohaselt oli rendileandja kohustus), tegeles hoopis rentija ise. Nii näiteks oli V.T. i palgamaksed oma TSD-del deklareerinud septembrist detsembrini 2015 Simetra Tööjõud OÜ (V kd, tl 17). Samas pöördus K.T. e poole A.-A.K. (samuti Simetra Tööjõud OÜ renditöötaja V kd, tl 4), kes kurtis, et K.T. e on jätnud tal arvestamata osa töötasust. Üheskoos jõutakse järeldusele, et tegemist oli tundidega, mis A.-A.K. asendas pühapäeval Kaubamajas Tomskit (XXVI kd, tl 16 ja pöördel). Renditöötaja A.-A.K. ile endale lubab K.T. e samuti asendaja leida
  3. jaanuari
  4. a kõnes (XXVI kd, tl 34). Samuti otsis K.T. e asendajat olukorras, kus üks töötaja oli purjus ja ei saanud tööle tulla. K.T. e helistas selleks renditöötaja Ü.S. ele (XXVI kd, tl 34 pöördel). Kõnes renditöötaja V.G. ile ütleb K.T. e, et ühele objektile on hädasti asendust vaja (XXVI kd, tl 34 pöördel).
  5. Selline töötajate otsimine K.T. e poolt on otseses vastuolus Turvamaailma ja Alke Service ning Baltic Tööjõurendi vahel sõlmitud tööjõurendilepingute nr 2014-1 ja nr 2015-1 p-ga 2.4, mis sätestab, et kui töötaja ei saa teatud aja jooksul teha tööd kasutajaettevõtja juures (nt ajutise töövõimetuse, puhkuse vms tõttu), lepivad pooled kokku, et tööandja annab asenduseks kasutajaettevõtja kasutusse mõne teise isiku tööjõu. Asendustööjõud peab alustama tööülesannete täitmist mitte hiljem kui 4 tunni jooksul. Sama kohaldatakse ka juhul, kui töötaja töö- või muu töö tegemise leping tööandjaga lõpeb (XI kd, tl 208 ja 229). 23
(80)
  1. Et tööjõurent oli näilik, nähtub ilmekalt H.Z. ütlustest (XXI kd, tl 87–89 kd). Tunnistaja oli Caramira Pet Trade OÜ juhatuse liige ja rentis väidetavalt T.R. iga seotud äriühingult tööjõudu. Enne tööjõurendi kasutamist olid neil oma töötajad, kellele tunnistaja selgitas, et hakatakse kasutama tööjõurenditeenust, et nad läheksid üle tööjõurendifirmasse. Enamus töötajatest läkski. Tööjõurendilepingud sai H.Z. Rewilost, kus käis neil järel. Ta viis need töötajateni ja hiljem tagasi Rewilosse. Tööjõurendi jaoks sobivate töötajate leidmiseks peeti mõistlikuks, et kuulutused paneb lehte H.Z. . Vestlusi uute kandidaatidega pidas samuti tema ise koos teise juhatuse liikme M.S. ega. Nemad andsid ka teada, kas kandidaat on sobiv. Töölepingu esialgsed tingimused leppisid kokku nemad. Tööjõurendi kohta esitati neile arveid, suheldi meili teel aadressilt toojourent@gmail.com. Tasus lepiti kokku nii „Et esitab suurema arve meile, et tema teenustasu, 10–20 %“.
  2. Kolleegiumi hinnangul kinnitavad H.Z. eelviidatud ütlused, et rendileandja töötajateks vormistati nn kasutajaettevõtjate töötajad ja sellega loodi näilik tööjõurendisuhe. Sellega on kooskõlas ka jälitustoimingutega kogutud teave – vestlused O.V. ja H.Z. vahel. Näiteks teavitas H.Z. O.V. t sellest, et neil on väikene jama „mis ta nüüd on selle rendijamaga“, et „oma firma huvides me ütleme selle lepingu sulle ülesse“ ja „et oleks usutav, siis see tuleb nagu advokaadi käest tähitud kirjaga“ (XXVII kd, tl 153 pöördel). (d) Töötajate tööaja arvestus
  3. Tõendid osutavad, et töötajate töötundide üle pidasid arvestust AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ turvajuhid. Nemad koostasid graafikuid töötajate töötatud tundide kohta ning teadsid, kes millisel objektil töötas. Selle alusel arvutati välja töötajatele makstavad summad
  4. K.T. e selgitas
  5. juuni 2022 istungil (XXI kd, tl 113 ja pöördel) prokuröri poolt näidatud dokumendi (renditööjõu kasutamise akt nr 38) kohta, et koostas selle ise eesmärgiga akrediteerida töötunnid reaalselt töötatud objektidel. Hiljem tehti kõikidele osapooltele arveid vastavalt ostetud teenustele. Iga kuu koostas ta umbes 80 või 130 akti. Need printis ta välja, pani allkirjad alla ja andis JK. ele [K. ], need tulid allkirjadega tagasi ja siis skännisid sisse. Seejärel oli väljasaatmiseks vajalik akt olemas. Aktil olevad andmed täitsid turvajuhid või töötajad ise. Omakorda oli tabel, kus oli kirjas, kes kus töötas ja töötatud tunnid. Kommenteerides prokuröri näidatud arvet Gration Service ja Rendifond OÜ vahel, kus on lõpus kaks erinevat summat eraldi pangakontodele, siis K.T. e andis need numbrid, kui palju, kellele ja kuhu maksta. Kõikidel arvetel, kus esitaja oli Gration ja saaja Rendifond, arvutas tunnistaja Rendifondile tulevate arvetele maksejuhiste juurde kuuluvad summad. Tunnistaja määras, et 3500 eurot pidi minema Alke Finantsile, sest need olid vastavalt kokkulepetele lepingust tulenevad summad. Prokuröri näidatud töötasu väljamaksete arvestust kommenteerides arvas tunnistaja, et kuna tema ei kasutanud paberil dokumente, võis dokument andmetega olla pärit O.K. i laualt ja mõeldud sisestatud töötasude kontrollimiseks. Need olid nii Delta Security kui Turvamaailma töötajad.
  6. Töötaja tasu rendiettevõttele üleandmine käis K.T. e sõnul nii, et loeti kokku tunnid inimesepõhiselt. Renditöötaja allus sõltuvalt objektist erinevale inimesele. Paigas olid piirid, mis tasu inimene saab. Prokuröri küsimusele, kuidas need andmed renditöö äriühinguni jõudsid, vastas K.T. e, et ei jõudnudki, nemad ütlesid summa, mille eest inimene tööd tegi, ent tundide kogus ei pruukinud alati jõuda. Töötaja teadis tööle asumisel, kui palju ta palka saab, sellest teavitas teda otsene ülemus, see võis olla igal objektil erinev.
  7. Tunnistaja K.K. rääkis, et töötajate tööaja arvestamine toimus Exceli tabelites. Info tuli turvajuhtidelt R.J. ilt ja J.K. ilt. Neil oli paberi peal, tunnistaja arvutas tunnid kokku, palgaarvestuse poole ja maksud. Renditööjõu arvestamisega tunnistaja kokku ei puutunud – need tulid ostuarvetena sisse, seal olid kaasas aktid. Tegemist oli teenuse ostmisega. Arvete kontrollimisega tegelesid R.J. ja J.K. – tunnistajale piisas üksnes kinnitusest, et arved on kontrollitud. Pangaülekannete tegemiseks pidi tunnistaja küsima luba J.K. ilt Turvamaailmas, 24
(80)Delta Securitys R.J. ilt. Tunnistaja esitas ka maksudeklaratsioone, sh tööjõumaksude deklaratsioone raamatupidamisprogrammi kaudu. Programmis olid müügi- ja ostuarved. Need sisestas tunnistaja. Arved sai ta J.K. ilt ja R.J. ilt, kes arved kinnitasid. Sama kehtis ka käibedeklaratsioonis kajastatud andmete osas. Tunnistajale tulid algandmed ja ta ise arvutas mingite tundide järgi tööd välja, sinna peale palgad ja sisestas need maksuametisse.
  1. Kriminaalmenetluses läbiotsimisel leiti tõendid (nt VIII kd, tl 100–199), kus tööajatabelites kajastati nii Delta Security enda kui ka renditöötajaid. Nende andmete alusel koostati nii Delta Security müügiarved kui ka tööjõurendi kasutamise aktid. Need edastas K.K. tööjõurendi pakkujale ning selle alusel väljastas tööjõurendiettevõte arved.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et J.K. kontrollis äriühingutes seda, mis puudutas tööjõurendi lepingute sõlmimist ning arvete esitamist ja tasumist. Pole tõendatud, et sellega oleks olnud seotud R.J. . Delta Security OÜ ja AS-i Turvamaailm raamatupidaja K.K. i enda sõnul tema renditööjõu arvestamisega kokku ei puutunudki. Tema sisestas müügiarved programmis Delta, tunnistaja esitas maksudeklaratsioone raamatupidamisprogrammi andmete põhjal, sh tööjõumaksude deklaratsioonid. Arved sai ta J.K. ilt ja R.J. ilt. Tunnistaja kandis selle alusel kõik arved (ostu- ja müügiarved) raamatupidamisprogrammi. Sama kehtis käibedeklaratsioonides kajastatud arvete kohta (XXI kd, tl 82). Delta Security OÜ juhatuse liige R.J. rääkis, et ostuarved tulid raamatupidamisse ja saadeti ka firma meilile ning tema saatis need edasi. Tunnistaja kinnitas mõned arved, ent mis järjekorras see toimus, küsis ta tihti JK. elt [K. ]. Üksnes arvete edastamisest ja mõnede arvete kinnitamisest ei saa järeldada, et R.J. oleks andnud raamatupidajale suuniseid valeandmete esitamiseks. Kõik suunised ja juhised sai seega raamatupidaja K.K. J.K. ilt. Viimane lasi K.K. il esitada maksudeklaratsioonides valeandmeid. Pole tõendatud, et K.K. oleks ise teadnud valeandmetest.
  3. Prokurör tõi välja tõiga, et Turvamaailma kontoris toimunud läbiotsimisel leiti muuhulgas dokumendid – tabelid pealkirjaga „Delta Security töötajate nimekiri 2015“ ja „AS Turvamaailm töötajate nimekiri detsember 2015“. Neid tõendeid on vaadeldud
  4. veebruari
  5. a vaatlusprotokollis (VI kd, tl 127–131). Nendes tabelites, mis on detsembri kohta, on märgitud akti number, inimese nimi, töötunnid, hind, summa ja summa kokku. Tabelis kajastatud isikute töötasudelt deklareeritud väljamaksed on aga teinud Simetra Tööjõud oma TSD-del. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga, et neid töötajaid peeti ilmselgelt Delta Security ja Turvamaailma töötajateks, mitte renditöötajateks. Kui need inimesed oleksid tegelikult osutanud renditööjõuteenust, piisanuks edastada rendiagentuurile nende töötundide arv ja väljamaksmisele kuuluva summa pidanuks välja arvutama rendileandja. Küll aga viitab nii nende tabelite pealkiri, kajastatud andmed ja makstava töötasu arvestus sõlmitud rendilepingute näilisusele.
  6. Seda, et T.R. it teave tööjõust ja selle kasutamisest ei huvitanudki ning kasutajaettevõtjad tegid suurema osa tööjõuga seotud tegevustest ise ära, kinnitab ka T.R. i
  7. mai
  8. a istungil räägitu. Tema kinnitusel toimus kahtlustuse ajaperioodil tööjõurendi teenus selliselt, et Simetra Tööjõud ja Baltic Tööjõud rentisid tööjõudu edasi mingitele ettevõtetele, näiteks Gration Servicele, kes seda omakorda Turvamaailmale ja Deltale edasi rentis ning ta leidis, et sel perioodil ei pidanudki äriühingute vahel suhtlemist olema. Lepingute osas näiteks Rendifond rentis tema ettevõttelt tööjõudu ja sai selle, edasi ta ei kontrollinud. Ta ei tea, kuidas firmad kontrollisid tööaja arvestust ja teda see ka ei huvitanud. T.R. it huvitas Simetra ja Rendifondi puhul üksnes see, kui palju töötajaid ja mitu tundi renditi. (e)Töötajate ümbervormistamine
  9. a kevadel ja suvel
  10. Tõenditest nähtuvalt katkes AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ näiliku tööjõurenditeenuse osutamisega seotud koostöö R.P. , T.R. i ja A.K. iga
  11. a kevadel. Osa töötajatele mõeldud rahast, mis oli kantud näilise tööjõurendi imiteerimisel R.P. , T.R. i ja A.K. iga seotud äriühingutele, ei olnud nn kasutajaettevõtja töötajatele üle kantud. Sellises olukorras pidi J.K. 25
(80)töötajatele maksmiseks uuesti raha leidma. Maksmata jäänud töötasud vormistati nõuete loovutamisena. See tuleneb järgmistest tõenditest.
  2. mail 2015 esitas K.T. e AS-i Turvamaailm nimel teatise T.R. ile kui Alke Service OÜ esindajale ühepoolse renditööjõu lepingu nr 2015-1 lõpetamise kohta alates
  3. maist
  4. Ülesütlemine toimus seoses Alke Service OÜ ühepoolse teenuse osutamise lõpetamisega alates
  5. aprillist 2015, mis seisnes renditööjõu tööle mitteilmumises (VII kd, tl 68). Selle peale saatis T.R. Alke Service OÜ nimel AS-le Turvamaailm
  6. mail 2015 pankrotihoiatuse, milles teavitas, et
  7. mai
  8. a seisuga on Turvamaailmal Alke Service ees võlgnevus 84 479, 60 eurot arvete nr 215009, 215011, 215012, 215034, 215035, 215036 ja 215037 eest (VII kd, tl 67). K.T. e AS Turvamaailma juhatuse liikmena vastas pankrotihoiatusele, märkides, et aluseta pankrotiavaldusega seotud kulud, kui need tekivad, võidakse Alke Servicelt sisse nõuda (VII kd, tl 65). Sellele järgnevalt saatis AS Turvamaailm advokaadibüroo Sorainen advokaadi poolt
  9. juunil 2015 koostatud vastuse pankrotihoiatusele, milles muuhulgas märgitakse, et kirjas viidatud arvete puhul ei ole võimalik tuvastada, millisele lepingule või muule õigussuhtele tuginedes on arved igal konkreetsel juhul esitatud. Puudub võimalus nende sisulist põhjendatust kontrollida ning tuvastada, millal ja millises mahus on väidetavaid teenuseid osutatud (VII kd, tl 63).
  10. Jälitustoimingu materjalidest nähtuvalt olid R.P. ja T.R. J.K. i sellisest tegevusest häiritud. T.R. räägib
  11. juuni
  12. a kõnes R.P. le Turvamaailmale Soraineni advokaadi poolt koostatud vastusest, et nemad nõuet ei tunnista „sellepärast, et me pole ära tõendanud, et arvetest ei selgu, millise lepingu alusel on need arved tehtud ja sellest lähtuvalt on ebaselge“. R.P. arvates tahavad „nad ennast kaitsta praegu, et neile pankrotti peale ei panda“ ning selgitab, et „noh viskame sisse“. Ta lisab, et nad saavad kohtus öelda, et siin inimestele on palgad maksmata, nad ei maksa meile palka ja et siin jääb arusaamatuks see, et kas inimesed kasutavad musta tööjõudu või mitte, et kui on õigusvaidlus, siis nad saavad seda. R.P. arutleb veel, et ega JK. el lihtne ei ole „ta peab mõned inimesed kuidagi üles võtma ja palka maksma“ (XXVI kd, tl 44 ja pöördel).
  13. juunil 2015 kell 18.11 tehtud kõnes kurdab T.R. , et tal on hinge peal see, et teisel poolel on advokaadibüroo, et ta vist ei oska hästi ise neid pankrotiavaldusi kirjutada ja räägib ka, et „A.K. tegi hagi selles“. Seepeale arvab R.P. , et „ilmselt viskame asja sisse ja pärastpoole võtame Roberti või Tanel Parmase esindajaks“. Ta räägib, et Tenno on spetsialiseerunud pankrotile ning lubab küsida, kui palju ta võtab selle eest raha ja „siis lükkame peale“. R.P. märgib veel, et vanasti kui firma võitles vastu, siis mindi tsiviilkohtusse ning märgib, et „ega JK. sellest ei pääse, et kui ta kandib raha kõrvale“ (XXVI kd, tl 48 pöördel).
  14. Seda, et R.P. ja T.R. tahtsidki anda sisse pankrotiavalduse ja selleks kaasati A.K. , kinnitab viimase kõne T.R. ile
  15. juunil
  16. A.K. annab teada, et tal on Turvamaailma pankrotiavaldus valmis, ent avastas, et selle pealt on riigilõiv 300 eurot. Arutletakse ka menetlusabi küsimuse võimalust, ent A.K. möönab, et sel juhul nõuab kohus pangaväljavõtteid ja sealt oleks näha, millised summad on kontolt läbi käinud (XXVI kd, tl 55). Pärast kõnet A.K. iga helistas T.R. R.P. le ja rääkis, et Turvamaailma ehk siis selle firma, kus on vara peal, pankrotiavaldus on valmis kirjutatud. T.R. räägib R.P. le ka menetlusabi küsimisest, mille peale viimane vastab: „Ei, ei, ei“. T.R. märgib veel, et „peaks siis arutama, kas me siis kõikide nende firmade pealt…“, mille peale vastab R.P. „Ei, ei, ühe pealt“ ja kinnitab „koondame praegu selle asja nagu selle Turvamaailma peale, lähme selle peale. Ja siis pärastpoole vaatame“ (XXVI kd, tl 55 pöördel).
  17. Lisaks räägib R.P.
  18. juuni
  19. a kõnes O.V. le plaanist saada Turvamaailmast Karliga kokku. R.P. märgib, et tegemist on J.K. i „tankistiga seal“ ning kõneks tahab ta võtta, et „me peame tegema talle pankrotihoiatuse“. R.P. räägib, et T.R. on selle Karliga suhelnud ning et soovib Karliga kokku saada selleks, et arutada, mis seis on ja et ta läks JK. e juurde rääkima rahulikult miks T.R. talle maksis. Kõnest selgus ka, et J.K. ei tahtnud R.P. t kuulata ning et „me peame talle selle pankrotiavalduse sisse viskama“(XXVII kd, tl 142). 26
(80)
  1. Asjaolu, et koostöö
  2. a kevadel katkes rahaliste erimeelsuste tõttu, kinnitas
  3. juunil 2022 kohtus ka K.T. e. Ta selgitas, et kuskil
  4. a alguses läksid R.P. ja JK. tülli, hakkasid vaidlema, kes kellelt raha ära võttis. Teenuse osutamine jäi pooleli, kuna töötajatele raha kontole ei jõudnud ja JK. oli rahast ilma. Tunnistaja rääkis, et pankrotihoiatuse sisu oli see, et kokku olid lepitud teenused ja summad, mis olid esitatud juba tehtud tööde eest ja mis oleksid vajanud tulevikus välja maksmist töötajate palkade näol. Kuna eelnev periood jäi aga välja maksmata, siis jätsid nemad järgmise perioodi eest maksmata, kuna tekkis vajadus maksta ise otse töötajatele palka, kuna ei olnud usku, et see olukord laheneb renditööjõu ettevõtte algatusel. Kommenteerides oma vastust pankrotihoiatusele, märkis K.T. e, et nemad võtsid seda nii, et teenust ei ole osutatud, on tekkinud lisanduvad kulud otseselt nende nii-öelda lepingu rikkumisest. See tähendas nendele [Turvamaailmale] lisandunud maksukoormust, millega nad ei olnud arvestanud või olid lootnud pääseda seoses koostöölepinguga (XXI kd, tl 111 pöördel).
  5. K.T. e sõnu, et
  6. a kevadel jäeti n-ö renditud töötajatele maksmata, kinnitab ka Alke Finants arvelduskonto nr EE161700017003692700 väljavõte, millest nähtuvalt tehti Turvamaailma ja Delta Securityle väidetavalt välja renditud töötajatele viimast korda väljamakseid
  7. aprillil
  8. Peale seda jätkusid veel kuni
  9. maini 2015 maksed Delta Securitylt ja Turvamaailmalt Velum Service ja Alke Service arvete alusel, kuid töötajatele enam väljamakseid ei tehtud (XVI kd, tl 70, lisa 2 CD plaadilt, kõik kontod koos).
  10. Seoses koostöö katkemisega tekkis vajadus töötajate ümbervormistamiseks. K.T. e kommenteeris tekkinud olukorda nii, et „ühel hetkel ei maksnud renditööjõu firma töötajatele töötasusid välja. Meil oli vaja, et inimesed teeksid tööd, sest meie päriselt osutasime füüsilist heaoluteenust platsi peal, füüsiliste inimestega ja meil oli vaja nendega jõuda kokkulepeteni võimalikult kiirelt, selleks, et meil ei jääks teenus osutamata ja selle probleemi lahenduseks oli kõige kiirem moodus need inimesed võtta nendesse firmadesse tööle, mis olid meie kontrolli all“ (XXI kd, tl 116 pöördel). Kommenteerides ka prokuröri viidatud näidet V.Š. i näitel, kinnitas K.T. e prokurörile vastates, et alguses oli see isik tööle võetud renditöötajana, siis läks Turvamaailma ja aasta lõpus jälle renditöötajaks. „Igal juhul oligi siis see, et kui vahepeal olid takistatud väljamaksed või deklareerimised partnerite osa poole pealt, siis olime turva- ja valveteenuste ettevõtetega sunnitud neid väljamakseid tegema Turvamaailma alt, selleks, et inimesel oleks kindlasti tagatud kõik sotsiaalsed hüved ja sotsiaalmaksud oleksid tasutud selleks, et garanteerida talle vajalikud tugiteenused“ (XXI kd, tl 114). Järelikult võeti n-ö usalduskriisi ajal tegelikud AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ töötajad tagasi Delta Security OÜ ja AS Turvamaailm töötajate nimekirja. Seda kinnitavad ka AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ ajavahemikus aprill 2015 kuni juuli 2015 TSD deklaratsioonil olevad andmed.
  11. Tõenditest nähtuvalt lahendati töötajatele palga väljamaksmise probleem selliselt, et renditöötajad loovutasid oma nõude rendiettevõtte vastu kasutajaettevõtjale. Nii kommenteeris K.T. e prokuröri poolt näidatud tabelit (faili nimega 03-info-Mariale, V kd, tl 205–209), et tegemist võib olla nõuete loovutamise alusdokumendiga. Tunnistaja väitel olid „need summad, mis meie leidsime, et renditööjõud ei olnud lepingu osutamise perioodil välja maksnud ja deklareerinud TSD-na. Siis see võis olla see alusdokument, mille alusel me tegime nõuete loovutamise dokumendid, kus me siis vormistasime kõikide töötajatega need summad, mis oldi siis neile renditööjõu poolt välja nõutud“. Prokuröri poolt näidatud teist tabelit kommenteerides arvas K.T. e, et tõenäoliselt on tegemist Delta Security Tallinna töötajate töötasu arvestuse tabeliga. Kollasega on tähistatud turva- ja valvetöötajad. Siniste ruudukestega renditöötajad, kellele saab ülekandega maksta töötasu, punasega need, kellele ei tohi ülekandega maksta, eur maksmisele on sularaha väljamakse, mis on ka renditööjõu alusel. Summa kõrval tähistab väljateenitud töötasusid, erinevate objektide, tundide ja tariifide arvestuses. Tariif tuli töötasust, mis oli töötajatele lubatud, netosummad (XXI kd, tl 115 pöördel). 27
(80)
  1. Asjaolu, et selliste lepingute koordineerimist korraldasid J.K. ja K.T. e, tõendab J.K. i töökabinetis olnud arvutist Ordi olnud Madisele [turvajuht] adresseeritud kiri, milles
  2. mail 2015 teavitab K.T. e, et „kõik praegused renditöötajad registreerime tööle AS-i Turvamaailm abitöötajatena“. Kirjas teavitab K.T. e, et tal on hetkel andmed puudu V.D. , V.K. i ja B.G. i kohta. Ülejäänute info kohta aga väidab, et see oli tal arvutis olemas. „Hetkel, et reedeks on nad vormistatud turvamaailma ja turvamaailmast teeme
  3. osa hetkel puuduolevast palgast. Sest see on hetkel kõige kiirem lahendus“ (VII kd, tl 121–122). V.D. , V.K. i ja B.G. i töötasude väljamaksed on
  4. a ja
  5. a esimestel kuudel deklareerinud Baltic Tööjõud ja Simetra Tööjõud (V kd, tl 29, 21 ja tl 5, 16 ja 17). Perioodil maist augustini
  6. a aga AS-i Turvamaailm TSD-del (IV kd, tl 191, 192, 185). Alates
  7. a septembrist aga vormistati need töötajad taas renditöötajateks ning nende tulusid hakkas deklareerima Simetra Tööjõud OÜ (V kd, tl 5, 16 ja 17).
  8. Kriminaalasjas esitati tõenditena nõude loovutamise lepingud, mis leiti
  9. veebruaril 2016 aadressil Kadaka tee 86A toimunud läbiotsimise käigus. Need on sõlmitud Delta Security ja füüsiliste isikute vahel. Kõik lepingud on sõlmitud
  10. mail 2015 ja on sisult samasuguse tekstiga, milles on muudetud üksnes isikuandmeid ja nõude summat. Lepingu esemeks on loovutaja nõue Simetra Tööjõud vastu, mis on tekkinud seoses loovutaja ja võlgniku vahelisest töölepingust ja selle lisadest. Loovutatava nõude summad on ära toodud kuude lõikes (
  11. a märts, aprill ja mai) ning summa tuleb loovutuse saajal (Delta Securityl) tasuda 60 pangapäeva jooksul loovutaja pangakontole (IX kd, tl 42–71). Lisaks on tõendina esitatud V.I. i nõude loovutamise leping, millega ta loovutab samal viisil oma nõude Simetra Tööjõud vastu AS-le Turvamaailm. Nõude loovutamise leping on sõlmitud
  12. mail 2015 ja selle hinnaks on 919,63 eurot (VII kd, tl 60–62).
  13. Nõude loovutamise lepingute koostamisega tegeles Delta Securitys ja Turvamaailmas assistent M.V. e. Tema selgitas
  14. augusti
  15. a istungil, et
  16. a kevadel toimus suur lepingute ümbervormistamine Delta Security ja Turvamaailma töötajateks ja sügisel lepingute lõpetamine. Tema sai ülesande tegeleda sellega J.K. ilt. Andmed sai ta Turvamaailmas J.K. ilt ja Delta Securitys R.J. ilt. Tunnistaja on näinud ka nõuete loovutamise lepinguid. Need olid varem koostatud, tunnistaja täitis need ära ja andis turvajuhtidele, kes kogusid allkirjad (XXI kd, tl 152 pöördel, tl 154).
  17. Delta Security juhatuse liige tunnistaja R.J. pakkus kohtus töötajate ümbervormistamisega seotud küsimustele vastuseks oletusi. Samuti ei osanud ta midagi sisulist öelda nõuete loovutamise kohta, põhjendades seda mittemäletamisega. Tunnistaja vastuseid lugedes peab ringkonnakohus sarnaselt prokuröriga eluliselt mitteusutavaks, et Delta Security juhatuse liige ei oska kommenteerida nõuete loovutamise lepinguid, millega äriühingule võeti arvestatavad rahalised kohustused. Prokurör esitas
  18. maist
  19. a 23 nõuete loovutamise lepingut (IX kd, tl 42–70), mis on sõlmitud Delta Security (loovutuse saaja) ja isiku (loovutaja) vahel. Loovutuse saajat esindab seejuures juhatuse liikmena R.J. . Teisalt näitab see, et R.J. il ei olnud Delta Securitys otsustusõigust, ta täitis J.K. i korraldusi ning oli vaid formaalselt juhatuse liikmena lepingule osapoolena märgitud. Tegelikult esitatud lepingutel tema allkiri ka puudus.
  20. Nõude loovutamise lepingutega koos sõlmiti töötajatega uued töölepingud, millega nad võeti tööle Turvamaailma ja Delta Securitysse (IX kd, tl 71–288). Töötajate suur ümberregistreerimine nähtub ka Delta Security ja Turvamaailma ning Simetra Tööjõud TSD-de koondväljavõtte pinnalt. Varem Simetra Tööjõud deklaratsioonidel kajastatud töötajad kajastati nüüd Turvamaailma ja Delta Security TSD-del ning Simetra Tööjõu TSD-del kajastatud töötajate arv
  21. a suvel oli väike (V kd, tl 1–19). Järelikult olid Delta Security ja Turvamaailm tööjõuskeemi kõige suuremaks kliendiks. 28
(80)
  1. Eeltoodust järelduvalt nähtub, et koostöö katkemisel Delta Security, Turvamaailma ja rendifirmade vahel hakkasid Delta Security ja Turvamaailm hoolt kandma selle eest, et töötajad ei jääks palgata ning nende igapäevatöö saaks jätkuda. Sellest nähtub, et tegelikult oli nimetatud töötajate näol algusest peale tegemist nende endi töötajatega, kelle käekäik läks äriühingutele korda. Kui ka reaalselt oleks tegemist renditöötajatega, siis puudunuks Delta Securityl ja Turvamaailmal vajadus võtta enda kanda renditööfirmaga otseselt seotud kohustusi. Samuti nähtub kogutud tõenditest, et ka n-ö renditöötajad pöördusid just Delta Security ja Turvamaailma poole seoses saamata jäänud töötasudega.
  2. Näiteks pöördus
  3. jaanuaril 2016 telefoni teel J.K. i poole A.T. , kes kurtis, et talle ei ole makstud kevade eest, kas eelmise aasta mai või aprilli eest parajalt normaalset summat, puudu on 815 eurot. J.K. aga vastab, et nad vaikselt kannavad seda summat valvuritele, paljudele on juba antud, aga brigadirid on viimaseks jäänud. J.K. kinnitab, et seda pole unustatud ja vaikselt, jõudumööda makstakse. A.T. räägib ka maksuametist saadud küsimusest, kus ja millised objektid tal
  4. a detsembris olid. Helistaja saab aru, et see puudutab Turvamaailma objekte ja räägib, et siis vist oli ainult gümnaasium. J.K. palub selle paberi sisse skännida ja saata meilile info@turvamaailm (XXVII kd, tl 25 pöördel ja 26). A.T. iga seotud väljamaksed deklareeris
  5. a detsembrist kuni
  6. a märtsini Simetra Tööjõud oma TSD-del (V kd, tl 4 ja 21).
  7. mail 2015 sõlmis temagi aga Delta Securityga nõude loovutamise lepingu nr 042-NLL (IX kd, tl 112), millega loovutas töölepingust tuleneva nõude Simetra Tööjõud vastu summas 2169,29 eurot, mis koosneb märtsi, aprilli ja mai töötasust. Perioodil
  8. a maist kuni augustini 2015 deklareeriti tema töötasud Delta Security TSD-del. Alates
  9. a septembrist detsembrini aga taas Simetra Tööjõud TSD-del (V kd, tl 4).
  10. a jaanuaris küsis seega A.T. J.K. ilt endiselt
  11. a kevadel saamata jäänud töötasu. R.R. uuris K.T. elt
  12. detsembril 2015 toimunud telefonikõnes, kas märtsi kohta on midagi kuulda. K.T. e vastab, et osaliselt on meestele antud ja osadel on tulnud koos pangaülekandega, s.t kui kanne on suurem, siis on sellega ka võlga makstud (XXVI kd, tl 32 pöördel).
  13. Kuivõrd Simetra Tööjõud OÜ TSD-del kajastatud töötajate arv
  14. a suvel seoses näilike renditöötajate ümbervormistamisega Turvamaailma ja Delta Security töötajateks oluliselt langes (V kd, tl 1–19), siis hakkasid tööjõurendi taaskäivitamisest huvitatud pooled otsima lahendust, kuidas koostööd jätkata. (f) Tegevus
  15. a teises pooles
  16. Jälitustoimingutega kogutud tõenditest nähtuvalt hakati uut võimalust koostööks otsima
  17. a suvel. Läbirääkimistel osalesid R.P. , T.R. , J.K. ja K.T. e. Initsiatiivi selleks näitas R.P. . Oma
  18. juuni
  19. a kõnes T.R. iga palub ta viimasel kokku leppida kohtumine K.T., et maha istuda ja rahulikult rääkida, sest poolteist kuud on möödas. R.P. avaldab T.R. ile, et O.K. kindlasti andis mõista, et ole nüüd rahulik, et on üks-kaks kuud möödas, võtavad ühendust. Samas ei usu R.P. , et JK. oskaks seda mõistlikult ära lahendada ja tõenäoliselt ta võibki teha nii nagu talle omane, et tal on keegi tankist seal ja R.P. ei välista J.K. ist rääkides, et „ta läheb mingi ise tehtud asja peale“. Ta kardab, et kuna J.K. vaidlustab kõik asjad ja ta ümber on õigusteadmisteta inimesed, siis „piisab ühest valest sõnast“, et saada kriminaalmenetlus selga. T.R. i küsimuse peale, mis saab siis, kui Karl ütleb, et ta ei saa ilma JK. eta, vastab R.P. , et „meie saame Karliga kokku, kas ta võtab JK. e kaasa või mis iganes“. R.P. räägib, et saab nüüd öelda, et osales läbirääkimistel, et tal oli „nagu kogu aeg silm peal, et mismoodi asjad käivad“ ning et kuna ta teab, et T.R. valmistab ette „pankroti asja“ ja kuna nõuded on olemas, siis saab tema oma RKO rahad kätte, mis on kokku lepitud (XXVI kd, tl 57 ja pöördel).
  20. Sama päeva kõnes K.T. ega lepibki T.R. kokku kohtumise aja, misjärel teavitab viimane sellest ka R.P. t. Samal õhtul helistas R.P. T.R. ile tagasi ja ütleb, et „,me peame nüüd minema ikkagi selle Karliga palju lahkemalt rääkima“, sest ta ei välista, et „me saame Karliga ikkagi nagu 29
(80)kokkuleppele“ (XXVI kd, tl 57 pöördel – 59). Kuigi esialgset kohtumist K.T. e, T.R. i ja R.P. vahel ei toimunud, leppis T.R. K.T. ega kokku uue kohtumise
  1. a juuli alguses. R.P. küsimuse peale, mis kell on Karliga kokkusaamine, vastab T.R. , et pidi veel täpsemalt üle helistama. T.R. i ja K.T. e telefonikõnes lepitaksegi kokku aeg ja koht „Seiklusjutte maalt ja merelt“, millest T.R. teavitab R.P. t (XXVI kd, tl 67 pöördel – 68). Varjatud jälgimise protokollist nähtub, et
  2. juulil 2015 kell 14.40–16.07 toimus kokkulepitud kohas kohtumine, kus osalesid R.P. , K.T. e ja T.R. (XXVII kd, tl 179). Kohtumisel räägitust andis T.R. järgmisel päeval tehtud kõnes teada ka A.K. ile. Ta räägib, et kohtumine läks „täitsa hästi, et Karl kuulas meid ära ilusti ja ütles, et ta mõtleb natuke nende asjade peale ja annab meile esmaspäeval teada.“ Lepitakse kokku teha esmaspäeval koosolek Valgas (XXVI kd, tl 68 pöördel).
  4. juuli 2015 kõnes manitseb R.P. T.R. it, et see ise Karliga ühendust ei võtaks. R.P. avaldab heameelt Karliga kokkusaamise üle ning ütleb, et saab ilmselt neljapäeval kokku JK. ega. Viimasele lubab ta anda „teise võimaluse“ (XXVI kd, tl 69 pöördel). Samal päeval kell 12.15 aga teavitas R.P. kõnes T.R. ile, et tal on „positiivne uudis. Karl helistas ja on huvitatud koostööst“ (XXVI kd, tl 70 pöördel).
  5. T.R. kinnitas
  6. veebruari
  7. a istungil samuti, et suhtles K.T. ega kõigest, mis puudutas igapäevast koostööd Turvamaailmaga. Prokuröri küsimusele, kas K.T. ega arutat

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.