KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2025, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-24-3881 (240324000579) Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekre

) § 171 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Karistuste määramise aluseks oli see, et 07.11.2024 kell 16.14 Kalda tn, Narva linnas, Ida-Viru maakonnas, viibisid isikud H.A ja A.B Narva jõe kuivsängis, kus viibimine on keelatud. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik

§ 96

lg 3 pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 171lg 1 järgi.

Kaebus, kohtumenetlus ja poolte seisukohad kohtus

1. A.B esitas 21.11.2024 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus PPA Ida Prefektuuri 07.11.2024 otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt 07.11.2024 A.B ja H.A umbes kell 16.00 läksid jalutama Kalda tn 14 Narva juures asuvate garaažide juurde (seal kõrval on ka Narva Täiskasvanute kool), laskusid alla Kalda tn 12 juurde ja mööda teerada laskusid Kalda tn 16 juures asuva mahajäetud maja juurde. Edasi teed ei olnud ning nad vaatasid natuke ringi Kalda tn 16 juures, jalutasid umbes 10 minutit ning pöördusid sama teed pidi tagasi ning edasi suundusid linna poole. Garaažide juures aadressil Turu 2 ja Turu 3 pidasid neid kinni piirivalvurid, kontrollisid isikuandmeid ning ütlesid, et nad viibivad keelatud tsoonis Kalda 16 juures ning suuliselt hoiatasid, et seal viibida ei tohi ning lubasid lahkuda. A.B ja H.A läksid siis edasi jalutama. Jõudes XXX, hoovi, sama piirivalvepatrull pidas nad teist korda kinni ja teatas, et A.B ja H.A olid jõe kuivsängis, kus viibimine on rangelt keelatud ja ütles, et nad peavad määrama rahatrahvi igale 100 euro. Kuna A.B ja H.A olid ehmunud, nõustusid kiirmenetluse kohaldamisega ning pandi kirja ametnike poolt ette öeldud ütlused. Kaebuse esitaja toob välja, et ta ei viibinud Narva jõe kuivsängis, vaid jalutas vaid Kalda 14-16 juures. Nende aadresside juures ei ole ühtegi keelavat märki. Seda kinnitab, ka asjaolu, et ametnikud lasid alguses minna, aga seejärel püüdsid kaebuse esitaja kinni juba teises kohas ja allutasid väärteomenetlusele. Kaebuse esitaja palub alustatud menetluse lõpetada, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Selleks, et kuivsängi saada, tuleb ronida üle aia, mida aga kaebuse esitaja ei teinud. Ametnikud ei arvestanud ka asjaoluga, et kaebuse esitaja õpilane ning reaalne sissetulek tal puudub. Kaebusele on lisatud Google Maps video ja kaart Kalda 16-Joala 7 teekonnaga.
2. Viru Maakohtu 22.11.2024 kohtumäärusega jäeti kaebus käiguta ning kaebuse esitajale anti tähtaeg 10 päeva alates määruse ärakirja kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks. Kaebuse esitajale selgitati, et vastavalt VTMS § 118 lg 2 p 3, kui kaebuses olevaid puudusi ei kõrvaldata kohtu määratud tähtaja jooksul, siis jäetakse kaebus läbi vaatamata.
3. 27.11.2024 saatis A.B Viru Maakohtule pealkirjastamata e-kirja, millele oli lisatud Viru Maakohtu 22.11.2024 määruse tekstifail.
4. 10.12.2024 jättis Viru Maakohus A.B kaebuse läbi vaatamata, leides et viimane pole tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud.
5. 27.12.2024 esitas A.B Viru Maakohtu 10.12.2024 määruse peale kaebuse, paludes määrus tühistada. Ühtlasi palub kaitsja ennistada Viru Maakohtu 22.11.2024 määrusega puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg. Kaebaja lasi tähtaja käest inimliku vea tõttu: ta lisas kohtule saadetud e-kirjale parandatud kaebuse asemel ekslikult kohtumääruse tekstifaili.
6. Tartu Ringkonnakohtu 16.01.2025 määrusega tühistati Viru Maakohtu 10.12.2024 määrus ja saadeti puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja ennistamise taotlus lahendamiseks Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus. Määruskaebus rahuldati osaliselt.
7. Viru Maakohtu 30.01.2025 määrusega rahuldati A.B kaitsja Deniss Matvejevi taotlus Viru Maakohtu 22.11.2024 määrusega puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja ennistamiseks ning võeti A.B kaebus menetlusse. A.B taotlus H.A tunnistajana ülekuulamiseks rahuldati. Samuti rahuldati A.B taotlus nõuda kohtuväliselt menetlejalt välja piirivalvurite rinnakaamerasalvestised ja riigipiiri jälgimise videosalvestised. Politsei- ja Piirivalveametit kohustati võimaluse korral esitama sündmuskohal viibinud piirivalvurite rinnakaamerate videosalvestised ja riigipiiri jälgivad videosalvestised, mis on tehtud A.B teo toimepanemise ajal ja kohas. A.B kaebuse ärakiri koos teiste dokumentidega edastati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile. Määrati, et vaadata A.B esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.11.2024 otsusele väärteoasjas nr 240324000579 läbi suulises menetluses avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Narva kohtumajas 18.03.2025 algusega kell 10.
8. Kohtuistungile kutsuda: menetlusalune isik A.B ja tema kaitsja Kaire Hänilane, kohtuvälise menetleja esindaja ning tunnistajad C.K, H.A.
9. Kohtuvaidluste käigus märkis kaitsja, et kaebuses on toodud kaks põhjust, et miks A.B on selle kaebuse esitanud. Esmalt sellepärast, et ta ei tunnista, et ta oleks toime pannud talle etteheidetava rikkumise. Teiseks on ta olnud seisukohal, et isegi juhul, kui rikkumine tuvastatakse, siis temale määratud karistus on liiga karm ning ei ole arvesse võetud seda, et ta on õpilane ning tal puudub võimalus rahatrahvi tasuda. Tõepoolest on

-i kohaselt keelatud viibida Narva jõe kuivsängis, kuid kaitsja leiab, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et A.B oleks viibinud Narva jõe kuivsängis ning et A.B-l oleks olnud võimalik aru saada sellest, et ta läheb piirkonda, kus tegelikult seaduse kohaselt on keelatud viibimine. Üle kuulatud tunnistajad ega ka A.B ise ei tea sellest, et kus asub Narva jõe kuivsäng ning kus on see ala, kus seaduse kohaselt on keelatud viibida. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas kohtuistungi alguses fotod, kus on erinevates kohtades politsei linte ning on ka mitmes kohas hoiatusmärgid, kaitsja märkuse peale selgitas kohtuvälise menetleja esindaja, et väidetavalt on need fotod tehtud pärast seda, kui sai teatavaks, et A.B on esitanud kohtule kaebuse. Kaitsja palus kohtul A.B suhtes toimetatud väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 alusel, kuivõrd puuduvad väärteo tunnused. Lisaks sellele rõhutas kaitsja, et politseinikud, kes esmalt A.B ja tema kaaslasega suhtlesid otsustasid, et tegemist ei ole nii olulise asjaga, et oleks vajalik väärteomenetlus läbi viia, ehk tegelikult rakendasid nad VTMS § 3

§ 171

lg 1 alusel selle eest, et 07.11.2024 kell 16.14 Kalda tn, Narva linnas, Ida-Viru maakonnas, viibisid isikud H.A ja A.B Narva jõe kuivsängis, kus viibimine on keelatud. Kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuses märkinud, et sellise tegevusega rikkus 6 A.B

§ 9

lg 3 sätestatut ja väärtegu kvalifitseeriti

§ 171lg1 järgi.

17.

§ 171

lg 1 on viiteline süüteokoosseis, mis näeb ette vastutuse piirirežiimi rikkumise eest.

§ 9

6 lg 3 sätestab piirirežiimi rikkumisena, et viibimine Narva jõe kuivsängis alates veehoidla tammist kuni raudteesillani on keelatud. Viibimine Narva jõel, Narva veehoidlal, Vaniku, Pattina, Kriiva ja Pabra järvel ning seal asuvatel väikesaartel ajavahemikul pool tundi pärast päikese loojumist kuni pool tundi enne päikesetõusu on politsei loata keelatud.

1. Antud juhul peab kohus hindama, kas tõendamist on leidnud A.B poolt 07.11.2024 kl 16.14 Narva jõe kuivsängis viibimine.
2. Kohus märgib, et vaidlus puudub selles, et menetlusalune isik viibis 07.11.2024 kell 16.14 Kalda tänava 16 mahajäetud maja juures, mis on endine pesumaja. Menetlusaluse isiku viibimist seal kinnitavad menetlusaluse isiku enda kohtuistungil antud ütlused kui ka tunnistajate C.K ja H.A antud ütlused. Samuti on kohtuvälise menetleja poolt esitatud seiresüsteemi salvestiselt võimalik tuvastada, et menetlusalune isik koos tunnistaja H.A-ga kõnnib mahajäetud maja juures ning mõne aja möödudes suunduvad nad tagasi.
3. Kohtu hinnangul on seega tuvastamist leidnud, et 07.11.2024 kell 16.14 viibis A.B Kalda tänava 16 mahajäetud maja juures.
4. Kuigi menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selle üle, et menetlusalune isik viibis 07.11.2024 Kalda tänava 16 mahajäetud maja juures, siis on menetlusalune isik ja tema kaitsja seisukohal, et A.B ei viibinud Narva jõe kuivsängis. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et tuvastatud asjaolud kinnitavad, et menetlusalune isik viibis Narva jõe kuivsängis.
5. Seega on esimeseks vaidluse aluseks aspektiks hinnang, kas kõnealune ala Kalda tänava 16 mahajäetud maja juures(kus viibis menetlusalune isik) on käsitletav Narva jõe kuivsängina. Nagu kohus eelnevalt viitas, siis

§ 96

lg 3 märgib, et viibimine Narva jõe kuivsängis on keelatud alates veehoidla tammist kuni raudteesillani. Kohtuväline menetleja on kohtuistungil selgitanud, et seadusega ei ole määratletud kuivsängi laiust ning kuivsängi mõistmisel tuleb abiks jõesängi definitsioon. Kohtuvälise menetleja sõnul on jõesäng jõe oru sügavam osa, kus voolab vesi. Kuivjõe sängi osas saab rääkida kanjonist ja kanjoni piirid on kõrged kaldad. Kohtuväline menetleja selgitas, et uurides tõendeid, on näha, et Eesti poolne kallas on suhteliselt kõrge ja see on ajalooline Narva jõe kallas. Nõukogude ajal rajati Narva veehoidla ja tamm ning muudeti jõe kulgemist. Tekkinud kuivjõe sängis hakati ehitama maju ja üks nendest oli sama majajäetud maja ehk endine pesumaja. Seejuures menetlusalune isik pidas Narva jõe kuivsängiks ala, mis oli piiratud piirdeaiaga. Menetlusaluse isiku hinnangul sai ta aru, et kuivsängi sümboliseerib piirdeaed ning seda ei tohi ületada. Piirdeaia kohta on kohtuväline menetleja selgitanud, et kuivsäng on piiri valvamiseks keeruline koht, kuna sealt on võimalik kuiva jalaga ebaseaduslikult piiri ületada. Seega kohtuväline menetleja rõhutas, et piirdeaed on rajatud ebaseaduslike piiriületuste tõkestamiseks, kuid mitte kuivsängi sümboliseerimiseks. 23. Kohus leiab, et juhul, kui kõnealune ala on Narva jõe kuivsängi osa, kus viibimine on keelatud, siis peavad sellele viitama ka vastavad märgistused.

§ 7

lg 2 sätestab, et riigipiiri valvamiseks on politseil õigus paigaldada riigipiiri valvamist, piirikontrolli ja piirirežiimi tagamist hõlbustavaid, liiklust piiravaid või suunavaid märke, viitasid, tähiseid ja tõkkepuid piiripunkti territooriumile ja piiri vahetusse lähedusse, kooskõlastades nende paigaldamise pädevate asutustega, ning piirile ja piiriveekogu kaldale viivatele teedele ja radadele, kooskõlastades nende paigaldamise pädevate asutustega, kohalike omavalitsuste ning maaomanikega. Sama sätte lõige 3 sätestab, et lõikes 2 nimetatud märkide ja viitade ja tähiste kuju, konstruktsioonid, elemendid, mõõtmed ning paigaldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Siseministri 06.05.2015 määruse nr 28 „Riigipiiri valvamist, piirikontrolli ja piirirežiimi tagamist hõlbustavate märkide kuju, konstruktsioonid, elemendid ja mõõtmed ning nende paigaldamise kord“(edaspidi Määrus) § 3 lg 2 kohaselt hoiatab hoiatusmärk „TÄHELEPANU. Piirirežiimi ala, kehtivad piirangud” piiriveekogul ja selle kaldal piirirežiimi ala lähenemisest. Kõnealuse hoiatusmärgi kujutis on esitatud ka Määruse lisas

1. Määruse § 5 lg 2 kohaselt asub hoiatusmärgi keskel hoiatussümbol punane stiliseeritud hüüumärk. Hoiatusmärgi taust on kollane ja pimedas helendav. Hoiatusmärgi kiri võib olla eesti, vene ja inglise keeles ning on värvuselt must. Hoiatusmärgi alumises servas on Politsei- ja Piirivalveameti telefoninumbrid. Kohus leiab, et kirjeldatud ja Määruse lisas nr 3 kujutatud märk on samasugune kohtuvälise menetleja poolt esitatud fotol nr 2 kujutatud märgiga.
2. Kohtuväline menetleja on kohtuistungil esitanud tõendina pildid, kus on näha kuivsängi juurde pandud märgid ja politseilindid. Kohtuväline menetleja on kohtuistungil kinnitanud, et pildid ei ole tehtud teo toimepanemise ajal, vaid ajal, mil menetlusalune isik esitas kohtusse kaebuse. Kohtuvälise menetleja hinnangul kajastavad need olukorda, mis oli ka teo toimepanemise ajal. Menetlusalune isik on kohtuistungil selgitanud, et teo toimepanemise ajal ei olnud sündmuskoht märgistatud selliselt nagu kohtuvälise menetleja esitatud kõigil piltidel. Nimelt märkas menetlusalune isik politseilinte sarnaselt fotoga nr 1, kuid arvas, et need tähistavad kuriteo toimepanemise kohta ja need unustati sinna. Menetlusaluse isiku sõnul oli post ja selle küljes lindid ning nad läksid üle lintide edasi. Samuti kinnitas menetlusalune isik, et lintide juures oli märk, kuid ta ei saanud selle sisust aru. Samuti andis tunnistaja H.A ütlusi, et hoiatusmärkidele ta tähelepanu ei pööranud, kuid sündmuskohal olid lindid ning ta arvas, et need tähistasid kuriteo toimepanemise kohta ning need olid jäänud maha võtmata. Samuti selgitas ta, et lindid olid maas ja nad läksid nende alt mööda. Kohus juhib tähelepanu, et kuivõrd menetlusalune isik on kinnitanud, et kohtuvälise menetleja poolt esitatud fotol nr 1 nähtav politseilint ja märk asusid seal ka teo toimepanemise ajal, siis on selge, et piirirežiimi ala oli korrektselt märgistatud. Seejuures on kohtuvälise menetleja poolt esitatud fotolt nr 2 võimalik selgelt tuvastada, et tegemist oli eelnevalt kirjeldatud märgiga, millel on hoiatav tekst kolmes keeles, seega muuhulgas ka menetlusaluse isiku emakeeles.
3. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastamist leidnud, et Kalda tänava 16 mahajäetud hoone juures asuv ala on Narva jõe kuiväng ning seal viibimist keelavad märgid olid kohaselt paigaldatud. Kohtu hinnangul on asjakohatu menetlusaluse isiku väide, et ta ei saanud märgi tähendusest aru. Arvestades, et menetlusalune isik ja tunnistaja H.A kinnitasid, et nad astusid üle politseilintide ning nad märkasid hoiatusmärki, siis oleks keskmine inimene peatunud, uurinud märgi tähendust ja loobunud plaanist edasi keelatud alale liikuda. Kohtu hinnangul ei muuda seda ka asjaolu, et politseilint ei olnud nö pingul, vaid oli langenud osaliselt maha.
4. Eeltoodust tulenevalt oli kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et menetlusalune isik A.B viibis 07.11.2024 kell 16.14 Narva jõe kuivsängis ning pani toime väärteomenetluse otsuses

§ 171 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsele koosseisule vastava teo. 27. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus(kergemeelsus ja hooletus). KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 3 kohaselt on tegu pandud toime hooletusest, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

1. Kuivõrd süüteo realiseerimiseks piisab ka ettevaatamatusest leiab kohus, et A.B puhul on võimalik tuvastada objektiivsete koosseisu tunnuste täitmise suhtes vähemalt hooletus. Kohus leiab, et menetlusalune isik on ise andnud ütlusi, et ta nägi hoiatusmärki, kuid sellele tähelepanu ei pööranud. Samuti nägi ta politseilinti, kuid läks sellest edasi. Seega menetlusalune isik oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral aru saama, et hoiatusmärgist ja politseilindist edasi liikuda ei tohi ning ette nägema, et kui ta politseilindi ületab liigub ta alale, kus viibimine on keelatud. 1
2. Seega kohus leiab, et A.B pani

§ 17lg 1 sätestatud objektiivsele koosseisule vastava teo toime hooletusest.

1. Kohus toob siinkohal välja, et menetlusaluse isiku kaitsja on juhtinud tähelepanu sellele, et piirivalvurid suhtlesid menetlusaluse isikuga ning otsustasid mitte väärteomenetlust läbi viia VTMS § 3 1 lg 3 p 1 mõttes. See tähendab, et vähetähtsa väärteo korral võib väärteomenetluse alustamata jätta, kui menetleja hinnangul piisab väärteo toimepannud isiku hoiatamisest. Kaitsja hinnangul rikuti sellega KarS § 2 lg 3 tulenevat topeltmenetlemise keeldu, kuna hoiatusega oli asja menetlus juba lõpule viidud. Kohtuistungil on menetlusalune isik kui ka tunnistajad H.A kinnitanud, et nad rääkisid piirivalvuritega kahel korral. Tunnistaja C.K antud ütluste kohaselt mäletab ta, et neil oli pikem vestlus, aga detaile ta ei suutnud meenutada. Samuti ei suutnud ta kindlalt meenutada, kas otsustati väärteomenetlust mitte alustada. Kohtuväline menetleja on selgitanud, et on tavapärane, et sündmuskohal viibivatele ametnikele saadetakse seiresüsteemidest pärinevad tõendusmaterjalid viitega ning seetõttu ei olnud ametnikel kohapeal koheselt võimalik väärteomenetluse alustamise ja lõpetamise kohta seisukohta võtta. Kohtu hinnangul ei ole võimalik tõenditest järeldada, et väärteomenetlus jäeti VTMS § 31 lg 3 p 1 mõttes alustamata. Arvestades, et piirivalve teostamisel on oluline inimeste keelatud alast eemale hoidmine, siis on loomulik, et piirivalvurid võivad isikute võimalikku keelatud alal viibimist minna esialgu hindama eesmärgiga tagada rikkumise lõppemine või vältida rikkumise toimepanemist üldse. Isikutega suhtlemisest ei saa eeldada, et ametnik kaalutles menetluse käigu üle. Seega olid kohtu hinnangul piirivalvurid põhjendatult teinud hiljem otsuse väärteomenetluse läbiviimiseks, kui neil oli kogutud kogu vajalik informatsioon.
2. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine. A.B on süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.
3. Eeltoodud asjaolude pinnalt asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 171lg 1 järgi.

Karistus

1. Kaitsja on palunud juhul kui kohus leiab, et A.B tegu vastab talle ette heidetud väärteo tunnustele, siis kaaluda menetluse lõpetamist VTMS § 30 alusel, kuivõrd A.B süü ei ole suur ja ka väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus on seisukohal, et arvestades antud ajahetke poliitilist olukorda (jätkuv sõda Ukrainas ning sellest tulenev võimalik kõrgem julgeolekuoht Venemaa naaberriikidele), siis piirirežiimi rikkumistesse ei saa kergekäeliselt suhtuda. Piirirežiim on otseselt julgeolekut tagavaks vahendiks ning ühiskonnal on õigustatud ootus, et riik suhtub turvalisuse tagamisse täie tõsidusega ning piir nö peab. Seega leiab kohus, et antud juhul esineb avalik menetlushuvi ning väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 30 alusel ei ole võimalik ning A.B-le tuleb määrata tema toime pandud väärteo eest karistus.
2. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 35.

§ 171

lg 1 sätestab, et piirirežiimi rikkumise ees karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS redaktsiooni § 47 lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega peaks mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-200 trahviühikut (s.o 12-800 eurot). Sanktsiooni keskmine oleks ca 100 trahviühikut ehk 400 euro ringis. Kohtuväline menetleja on määranud trahvi sanktsiooni alammääras – 25 trahviühikut ehk 100 eurot.

1. Subjektiivsete tunnuste poolest pani A.B selle väärteo toime hooletusest. Kohus ei tuvastanud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § 57-58 mõttes. Kohus arvestades eripreventiivseid kaalutlusi nõustub kaitsjaga, et tuleb arvestada, et A.B on varasemalt karistamata isikuks ning ta on õpilane ja tal puudub sissetulek. Seega leiab kohus, et A.B-d on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest määrates talle sanktsiooni alammäära kuuluva karistuse.
2. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et A.B-le tuleb mõista karistuseks 1 rahatrahv, mis jääb

§ 17lg 1 sätestatud sanktsiooni alammäära lähedale.

Seetõttu peab kohus vajalikuks jätta kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv suuruses 25 trahviühikut ehk 100 eurot muutmata. KOHTU MEETMED 38. Eeltoodust tulenevalt tuleb A.B kaebus jätta rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.11.2024 otsus väärteoasjas nr 240324000579 A.B karistamise kohta

§ 171lg 1 alusel muutmata.

Menetluskulud

1. VTMS § 38 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Taotluse kohaselt on tasu suuruseks ettevalmistamine kohtuistungiks 72,00 eurot, kohtuistungil osalemine 166,00 eurot, Tartu-Narva 30,00 eurot ning sõidukulud Tartu-Narva-Tartu 108,00 eurot, sh käibemaks 82,72 eurot. Kohtu hinnangul on määratud kaitsja tasu ja kulud põhjendatud. Kohus leiab, et kuivõrd A.B-le anti õigusabi RÕS § 8 p-s 1 ette nähtud viisil ehk kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning arvestades, et ta on õpilane, tal puudub sissetulek, jääb nimetatud kulu kogusummas 458,72 eurot riigi kanda. Asitõendid
2. Toimiku materjalide juures asuv elektrooniline andmekandja DVD-plaat tuleb jätta VTMS § 2 ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteoasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik