) § 119 lg 1 ja § 175 lg 6; riigi õigusabi seaduse § 15 lg 8). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-21-1250 1. Tallinna Halduskohus tagastas 03.09.2021 määrusega haldusasjas nr 3-21-1250 L.U kaebuse
Halduskohtu määrus jõustus 23.09.
ja § 179 tuleneb kohtulahendite avaldamise üldine kohustus ning avaldamata jätmine on erandlik meede, mis eeldab konkreetsete ja kaaluvate põhjuste olemasolu. Taotlus oli üldsõnaline ega sisaldanud selgitusi, milliste andmete avaldamine rikub avaldajate õigusi või miks tuleks lahend tervikuna või osaliselt avaldamata jätta. L.U osas on määrus avaldatud pseudonüümi „X“ all ning isik ei ole avaldatud kohtumääruse alusel üheselt identifitseeritav kaebajana. Seetõttu ei riiva määruse avaldamine tema eraelu puutumatust. X osas leidis kohus, et äriühing ei olnud menetlusosaline ning määruses on üksnes kajastatud faktilist asjaolu, et kaebuses viidati sellele äriühingule. Kohus ei ole andnud hinnangut äriühingu tegevusele ega avaldanud ärisaladust või muud kaitsvat teavet. Kohtumenetluse üldreegel on avalikkus ning kohtulahend tuleb avaldada võimalikult suures ulatuses, tagades samal ajal isikute õiguste kaitse. 4. X ja L.U esitasid 28.05.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles esita järgmised taotlused: 1) tühistada halduskohtu 27.05.2026 määrus; 2) lõpetada 03.09.2021 määruse avalikustamine või avaldada üksnes resolutsioon, asendades X (end. Y OÜ) nimi tähemärgiga ning varjates kõik identifitseerivad andmed; 3) kohustada halduskohut viivitamata (ex nunc) eemaldama või muutma Riigi Teatajas ning Inforegistris avalikult kättesaadav teave, mis võimaldab ettevõtet üheselt identifitseerida; 4) määrata kaebajale riigi õigusabi (RÕA) avalduste koostamise ja kahjunõude esitamiseks; 5) määrata menetlusabi (
) ja vabastada tasudest; 6) määrata X-ile 50 000 euro ulatuses mittevaralise kahju eest hüvitist, mille tekitas halduskohus. 03.09.2021 määruse avaldamisega on õigusvastaselt avalikustatud X (endise nimega Y OÜ) nimi. Äriühing ei olnud menetlusosaline ning seda mainiti üksnes kaebuses. Ettevõtte nime avaldamine kahjustab selle mainet ja ärihuve ning rikub eraelu puutumatuse ja andmekaitse põhimõtteid. Avalikkuse põhimõtte ei ole absoluutne ning ettevõtte nime avaldamine ei teeninud käesoleval juhul avalikku huvi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2
§-dest 175 ja
lg 3 kohaselt asendatakse kohtulahendi avaldamisel andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata muid andmeid, mis võimaldavad andmesubjekti tuvastada. Viimati viidatud norm ei kaitse üksnes eraelu puutumatust, vaid teenib ka kohtusse pöördumise õiguse tagamise eesmärki. Seetõttu võib teatud juhtudel olla põhjendatud ka juriidilise isiku nime varjamine, kui see on vajalik füüsilise isiku õiguste kaitseks ning avalikkuse huvi ei nõua konkreetse nime avalikustamist (RKHKm nr 3-21-2196, p-d 14.1, 15.2 ja 15.4). X nime kajastamine määruses ei kujuta endast ärisaladuse avaldamist ega anna alust kohtulahendi täielikuks avaldamata jätmiseks. Samas ei olnud X (endise nimega Y OÜ) haldusasjas menetlusosaline ning määruses on äriühingut mainitud üksnes seetõttu, et sellele viidati kohtule esitatud kaebuses. Määrus ei sisalda hinnanguid äriühingu tegevusele ega lahenda tema õigusi või kohustusi ega delikaatseid (IKÜM art 9 lg 1 mõttes eriliiki) isikuandmeid. Küll aga on isikuandmete mõiste avar, hõlmates mh olukorra, kus isik on tuvastatav kasutades seaduslikke vahendeid, „mis võimaldavad kõnealuse isiku tuvastada tänu täiendavale teabele“ (vt nt Euroopa Kohtu otsused asjades nr C-597/19: M.I.C.M., p 102 ja C434/16: Nowak, p-d 30 jj). Kuigi kaebaja nimi on avaldatud lahendis asendatud tähemärgiga, võimaldab äriühingu nime kaudu avalikult kättesaadavate registriandmete põhjal kaebaja isiku kaudselt tuvastada. Avalikkuse huvi seisukohalt ei ole määrava tähtsusega, millise äriühingu nimele kaebaja oma avalduses viitas. Kohtulahendi arusaadavust, õigusemõistmise läbipaistvust ega avalikkuse kontrollifunktsiooni ei kahjusta see, kui X /Y OÜ nimi asendatakse avaldatud lahendis tähemärgiga. Ühtlasi sellise meetme kohaldamine võimaldab saavutada õiglast tasakaalu kohtumenetluse avalikkuse põhimõtte ning kaebajate õiguste kaitse vahel sellega, et kohtulahend jääb avalikuks, kuid äriühingu nimi asendatakse tähemärgiga. 9. Määruskaebus sisaldab mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Halduskohus pole seda nõuet menetlenud ja siinses määruskaebuses selle esitamine pole lubatav. Seetõttu tuleb see nõue jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib mh lisaks, et riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel saavad mittevaralise kahju eest hüvitist nõuda üksnes füüsilised isikud. Juriidilistel isikutel kehtiva õiguse kohaselt mittevaralist kahju VÕS § 128 lg 5 kohaselt tekkida ei saa. 10. Riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on võimeline oma õigusi ise kaitsma. Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, ei sõltu üldjuhul sellest, kas isik omab õigusalaseid teadmisi, vaid eelkõige vaidluse keerukusest ja isiku käitumisest protsessis (nt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-21-7-08, p-d 10–13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). Kaebaja on koostanud 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.