← Eesti

4-26-1364/11

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine 4-26-1364

  1. juuli 2026 Eesistuja Saale Laos, liikmed Paavo Randma ja Juhan Sarv Mario Lemsalu väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi Pärnu Maakohtu
  2. aprilli
  3. a otsus Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristi Kostenok, kassatsioon
  4. juuni 2026, kirjalik menetlus RIIGIKOHUS OTSUSTAB
  5. Tühistada Pärnu Maakohtu
  6. aprilli
  7. a otsus osas, millega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg 1 järgi rahatrahviga.
  8. Kvalifitseerida Mario Lemsalu tegu LS § 227 lg 2 järgi ja karistada teda mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.
  9. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  10. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) karistas
  12. märtsil 2026 Mario Lemsalu liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuueks kuuks. Otsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik
  13. märtsil 2026 asulavälisel teel mootorsõidukit kiirusega 134 ± 8 km/h, ehkki lubatud suurim sõidukiirus oli 90 km/h.
  14. Kohtuväline menetleja võttis arvesse, et menetlusalusel isikul on otsuse tegemise ajal kaks kehtivat väärteokaristust liiklusseaduse § 227 lõike 2 järgi. Kuna varem karistuseks määratud rahatrahvid ei ole isiku käitumisele mõju avaldanud, peab nüüd mõistetav karistus olema rangem.
  15. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas menetlusalune isik, taotledes juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja lühendamist või selle asemel rahatrahvi mõistmist.
  16. Pärnu Maakohus tühistas
  17. aprillil 2026 kohtuvälise menetleja otsuse karistuse osas ja mõistis menetlusalusele isikule LS § 227 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 10 trahviühikut. Maakohtu põhjendused olid järgmised. 4-26-1364
  18. Väärtegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.
  19. märtsil 2026 ehk pärast praegu menetletava teo toimepanemist karistas PPA menetlusalust isikut kiirmenetluses LS § 227 lg 2 järgi samal päeval toimepandud kiiruseületamise eest. Väärteoasju ei ühendatud. Samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise eest saab isikut karistada vaid ühe, eriosa normis ette nähtud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega. Kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut ebaõigesti kahe eri liiki põhikaristusega, määrates talle
  20. märtsil 2026 karistuseks rahatrahvi ja
  21. märtsil 2026 juhtimisõiguse äravõtmise.
  22. LS § 227 lg 2 järgi on rahatrahvi ülemmäär 100 trahviühikut.
  23. märtsi
  24. a kiiruseületamise eest määras PPA karistuseks rahatrahvi 90 trahviühikut. Seetõttu ei saa kohus karistada menetlusalust isikut
  25. märtsil 2026 toimepandud kiiruseületamise eest rangemalt kui 10 trahviühikuga, kuigi üldja eripreventiivsed kaalutlused ning menetlusaluse isiku keskmisest suurem süü seda õigustaksid. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  26. Kohtuväline menetleja taotleb enda määratud karistuse jõustamist või väärteoasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Lisaks on kohus otsuse resolutiivosas ekslikult märkinud karistamise aluseks LS § 227 lg
  28. Väär on maakohtu järeldus, et korduvate tegude puhul, mis täidavad sama väärteokoosseisu, saab isikut karistada üksnes ühe, eriosa normis ette nähtud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva põhikaristusega. Menetluste ühendamata jätmise korral peab arvestama karistusseadustiku (KarS) §-st 62 nähtuvate maksimaalsete karistusmääradega. Riigikohtu praktikast tuleneb, et kummaski menetluses kohaldatud karistused koos ei tohi ületada menetletava väärteo eest ette nähtud maksimaalseid põhi- ja lisakaristusi kogumis.
  29. Menetlusalune isik kassatsioonile ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  30. Kassatsioonimenetluses pole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik pani
  31. märtsil 2026 toime väärteo, ületades mootorsõidukit juhtides lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 36 km/h. Kirjeldatud kiiruseületamine vastab LS § 227 lg-le
  33. Kassaator on õigesti osutanud veale maakohtu otsuse resolutiivosa punktis 3, milles kohus on LS § 227 lg 2 asemel viidanud sama sätte lõikele
  34. Maakohus on kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates tuvastanud mh kiiruseületamise vähemalt 36 km/h. Samuti nähtub maakohtu otsuse põhiosast selgelt, et kohus on kvalifitseerinud menetlusaluse isiku väärteo LS § 227 lg 2 järgi. Kuigi maakohtu otsuse resolutiivosas on tegu kirjaveaga, on väärteo kvalifikatsioonil õiguslik tähendus (nt kajastub see otsuse jõustumisel sellisena karistusregistris), mis muudab otsuse sisu (RKKK 26.01.2024, 1-22-454/58, p 8). Kolleegium tühistab selles osas maakohtu otsuse.
  35. Kohtuväline menetleja on vaidlustanud ka maakohtu otsuse karistada menetlusalust isikut juhtimisõiguse äravõtmise asemel rahatrahviga. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et maakohtu käsitus sama väärteokoosseisu täitva korduva teo eest kohaldatava karistuse ülemmäärast ei ole kohtupraktikaga kooskõlas.
  36. Käsiloleval juhul on nii
  37. märtsi
  38. a kui
  39. märtsi
  40. a. rikkumised kvalifitseeritavad LS § 227 lg 2 järgi ehk tegemist on sama väärteokoosseisu korduva täitmisega. KarS §-st 63 tuleneb, et sama süüteokoosseisu korduv täitmine loetakse üheks süüteoks. Seetõttu võib isikut samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise eest karistada eriosa normis sätestatud 2

(3)4-26-1364 sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega. Enne esimese karistamisotsuse tegemist toime pandud samale väärteokoosseisule vastavate tegude eest määratud või mõistetud karistused ei või ületada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära ka juhul, kui rikkumisi arutatakse eraldi. (RKKK 17.10.2025, 4-24-4074/25, p 11 koos edasiste viidetega)
  1. KarS §-d 62 ja 63 ei nõua, et samale väärteokoosseisule vastavate tegude eest tuleb eraldi menetlustes kohaldada sama liiki karistust. Määrav on, et enne esimese karistamisotsuse tegemist toime pandud tegude eest eri menetlustes kohaldatud põhi- ja lisakaristused ei ületaks kogumis asjakohase väärteokoosseisu sanktsioonis ette nähtud maksimaalset karistusmäära. Sel põhjusel ei anna tõik, et ühe teo eest on karistusena kohaldatud rahatrahv, alust järeldada, et ka teise teo eest tuleks vältimatult määrata sama liiki karistus. (Viidatud 4-24-4074/25, p-d 13 ja 14)
  2. LS § 227 lg 2 järgi saab lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21–40 km/h mootorsõiduki juhti karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuueks kuuks. Selle paragrahvi lõike 5 punkti 1 järgi võib LS § 227 lg-s 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena ära võtta juhtimisõiguse ühest kuni kolme kuuni. Kui menetlusaluse isiku mõlemat rikkumist oleks menetletud ühes väärteoasjas, saanuks talle määrata põhikaristusena rahatrahvi 100 trahviühikut ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks.
  3. Kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut
  4. märtsi
  5. a otsusega rahatrahviga 90 trahviühikut ja
  6. märtsi
  7. a otsusega juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks. Järelikult ületavad kohtuvälise menetleja otsustega kummaski menetluses kohaldatud karistused koos LS § 227 lg-s 2 ja lg 5 p-s 1 ette nähtud karistuse ülemmäära.
  8. Menetlusalusele isikule maakohtus mõistetud rahatrahv 10 trahviühikut jääb küll karistuse lubatud ülemmäära piiresse, kuid ei vasta ka maakohtu enda hinnangul süüteo raskusele ega toimepanija isikule. Kohtupraktikas korduvalt väljendatud seisukoha järgi on vaja rikkumisele reageerida rangemalt siis, kui senised karistused ei ole vajalikku mõju avaldanud. Rahatrahv ei täida üldjuhul enam eripreventiivset eesmärki, kui menetlusalusele isikule korduvalt määratud rahatrahvid ei ole teda heidutanud uute süütegude toimepanemisest. (RKKK 17.02.2026, 4-25-2712/24, p-d 11 ja 12). Maakohus tühistas seega põhjendatult kohtuvälise menetleja määratud karistuse, kuid uut karistust mõistes kohaldas ise ebaõigesti materiaalõigust, mis tingib kohtuotsuse tühistamise ka mõistetud karistuse osas.
  9. Kolleegiumil ei ole alust rahuldada kassaatori taotlust jõustada kohtuvälise menetleja otsus juhtimisõiguse äravõtmise kohta kuueks kuuks. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, karistades menetlusalust isikut juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 174 p 6 võimaldab Riigikohtul teha sõltumata maakohtu lahendi sisust niisuguse otsuse, mille tulemusel on süüdlase olukord kas samaväärne või kergem võrreldes kohtuvälise menetleja otsustatuga. Teisisõnu hõlmab Riigikohtu pädevus jõustada kohtuvälise menetleja otsus ka õigust teha uus otsus, mis on menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja otsusest soodsam, ehkki raskendab tema olukorda võrreldes maakohtu otsusega.
  10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 6 ja § 175 p-st 1, rahuldab kolleegium kassatsiooni osaliselt, tühistab Pärnu Maakohtu
  11. aprilli
  12. a otsuse menetlusalusele isikule etteheidetava teo kvalifikatsiooni ja mõistetud karistuse osas. Kolleegium kvalifitseerib menetlusaluse isiku teo LS § 227 lg 2 järgi ja mõistab talle selle eest karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.