← Eesti

3-25-2825/27

Obsah (8)§ 152§ 155§ 43§ 167§ 168§ 104§ 108§ 175

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2026. a, Tallinn Haldusasja number 3-25-2825 Haldusasi I.S-i kaebus Rae valla vas

§ 152lg 1 p 4 alusel kohustamisnõude osas kaebuse menetluse.

Kohus selgitas menetluse lõpetamise tagajärgi (

§ 155

lg 1) kaebajale 15.05.2026 määruses ja kaebaja on kohut teavitanud, et menetluse võib lõpetada (dtl 150). Kohus kordab, et menetluse lõpetamise korral ei ole kaebajal võimalik enam samal alusel sama nõudega uuesti kohtusse pöörduda (

§ 43lg 1 p 2).

Kahjunõue

  1. KELS § 10 lg 1 sätestas vaidlusalusel ajavahemikul, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võis valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.
  2. Kaebaja ja lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas, sh tegemist on sama elukohaga (dtl 2, 51-52). Kaebaja soovis XX.XX.XXXX sündinud lapsele kohta munitsipaallasteaias alates 16.12.2024 (dtl 2). Seega on kaebaja lapsele taotletud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5-aastane. Taotluse esitamise hetkel (08.11.2023) kehtinud Rae Vallavolikogu 18.03.2014 määruse nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“1 § 1 lg 3 kohaselt asus kaebaja ja lapse elukoht Peetri teeninduspiirkonnas. Käesolevas asjas ei olnud laps lasteaiakohta soovitud kuupäevaks 16.12.2024 saanud.
  3. Asjaolu, et kaebaja võttis lapsehoiuteenuse rahastamise lepinguga nr 2025-0071 (dtl 4 jj) kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu (lepingu p-d 3.1.5, 3.1.6, 5.3.1 ja 5.3.2), ei tähenda seda, et ta oleks loobunud võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et laps läks erahoidu, kuna vald lapsele munitsipaallasteaia kohta soovitud ajaks ei pakkunud. Vastustaja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, s.o ei ole väitnud, et lapsele oleks Peetri teeninduspiirkonna lasteaiakohta pakutud alates hiljemalt 16.12.2024 ja kaebaja oleks sellest loobunud või et hoiukohaga nõustumist saaks praegusel juhul pidada vabatahtlikuks nii, nagu seda on Riigikohus selgitanud 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10 (vt eelkõige p 35-36). Haldusasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kui kaebaja oleks keeldunud erahoiu kohast, ei oleks vastustajal olnud pakkuda kohta soovitud ajaks kohta munitsipaallasteaias ning lapsevanem oli sunnitud sõlmima lepingu erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata.
  4. Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus. 1 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/428112018050 Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud (RVastS § 7 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1). Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta. Vastustajal tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.
  5. Järgnevalt kontrollib kohus kahju elementide kaupa kahju tekkimist ja põhjuslikku seost. Kohus lähtub kahjuarvestuses mh kaebaja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest, hoiu arvetest ja poolte kohtule esitatud selgitustest. Kahju ajavahemikuks on kaebuses nimetatud 06.01.2025-30.06.2025 (k.a). Toiduraha lisakulud 9.
  6. Kaebuse kohaselt tekkis kaebajal 75 päeva eest, mil laps käis erahoius võrreldes munitsipaallasteaiaga toiduraha lisakulu 225 eurot. Toidupäeva maksumus munitsipaallasteaias oli 2,50 eurot ja erahoius 5,50 eurot. Vastustaja ei ole kohtumenetluses toiduraha lisakulude osas kahju tekkimisele vastu vaielnud. Kohus toob enamtasutud toiduraha arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele. Toidupäeva maksumusena munitsipaallasteaias arvestab kohus kaebuses märgitud 2,50 eurot, mis oli kaebuses nimetatud kahjuvahemikul kohtule teadaolevalt Peetri teeninduspiirkonna kalleima munitsipaallasteaia toidupäeva maksumus. Kuu Toiduraha päevatasu munitsipaallasteasutuses Toiduraha päevatasu erahoius Arvestatud toidupäevade arv Tasutud toiduraha Tõend (dtl) Toiduraha vahe Jaanuar 2025 2,50 € 5,50 € 5 27,50 € 24, 30 15,00 € Veebruar 2025 2,50 € 5,50 € 13 71,50 € 25, 30 39,00 € Märts 2025 2,50 € 5,50 € 17 93,50 € 26, 30 51,00 € Aprill 2025 2,50 € 5,50 € 14 77,00 € 27, 30 42,00 € Mai 2025 2,50 € 5,50 € 15 82,50 € 28, 30 45,00 € Juuni 2025 2,50 € 5,50 € 11 60,50 € 29, 30 75,00 412,50 € 33,00 € 225,00 € Transpordi lisakulud 9.
  7. Kaebaja soovib transpordi lisakulude hüvitamist summas 300 eurot. Kaebuse kohaselt oleks kaebaja saanud last kohataotluses nimetatud munitsipaallasteaedadesse (Aruheina või Peetri lasteaiad), mis asuvad kaebaja elukohast umbes 1 km kaugusel, saanud viia jalgsi, kuid lastehoidu (asukoht aadressil Reti tee 9, Peetri, Rae vald), mis asub kaebaja elukohast üle 4 km kaugusel, pidi kaebaja last viima autoga. 9.
  8. Vastustaja KELS § 10 lõikes 1 sätestatud kohustus oleks tulnud täidetuks lugeda mis tahes Peetri teeninduspiirkonna lasteaia koha võimaldamisega: - KELS § 10 lg 1 ei näinud ette, et lasteaiakoht tuleb pakkuda lasteaeda, mida vanem on soovinud, vaid et vallavalitsusel tuleb tagada võimalus lapsele käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Rae valla lasteaedade info kohaselt asuvad Peetri piirkonnas Järveküla, Uuesalu, Aruheina ja Assaku lasteaiad ning Peetri Lasteaed-Põhikool.2 Uuesalu lasteaed avati 29.08.20253, mistõttu ei oleks vastustaja saanud tagada kaebaja lapsele kahjuvahemikul kohta selles lasteaias. 2 3 https://lasteaiad.rae.ee/peetri/ https://lasteaiad.rae.ee/peetri/uuesalu-lasteaed/lasteaiast/ - Google Maps andmetel (lühim autosõidu teepikkus) asub Aruheina lasteaed 4 kaebaja kodust 1,3 km kaugusel, Peetri Lasteaed-Põhikool5 1,6 km kaugusel, Järveküla lasteaia erinevad majad 3 km (Leerimäe maja6), 4,2 km (Järveküla maja7), 4,2 km (Sõnajala maja8) kaugusel ja Assaku lasteaed9 5 km kaugusel. Lastehoid, kus laps kahjuvahemikul käis, asub kaebaja kodust 3,2 km kaugusel. - Lastehoiust, kus kaebaja laps käis, asuvad kaebaja elukohale lähemal vaid kohataotluses nimetatud lasteaiad. Teised võimalikud teeninduspiirkonna lasteaiad (Järveküla ja Assaku) ei asu võrreldes lastehoiuga samas niivõrd kaugel, et nendes lasteaedades võimaldatava koha kasutamise oleks pidanud lugema ilmselgelt faktiliselt kättesaamatuks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2022 otsus nr 3-21-336, p-d 15, 17-22). Kaebuse kohaselt viidi last lastehoidu autoga. Puudub igasugune mõistlik põhjus eeldada, et kaebaja kodust 3-5 km kaugusel asuvasse muusse lasteaeda oleks last viidud muul viisil (nt ühistranspordiga), kui kodust 3,2 km kaugusel asunud lastehoidu. Kohtule ei nähtu ka, et võrreldes kaebaja soovitud kaugeima lasteaiaga (Peetri Lasteaed-Põhikool) päevas täiendava 2,8-6,8 km10 läbimine oleks kaebajale tekitanud selliseid täiendavaid aja- ja sõidukulusid, mis oleksid muutnud muud teeninduspiirkonna lasteaiad faktiliselt kättesaamatuks. - Seega oleks vastustaja täitnud KELS § 10 lõikes 1 sätestatud kohustuse ka muu Peetri teeninduspiirkonna lasteaia koha võimaldamisega. Sellisel juhul oleksid kaebajal samuti tekkinud võrreldes kohataotluses nimetatud lasteaedadega sõidukulud, sh oleksid olnud need suuremad, kuna teised teeninduspiirkonna lasteaiad asuvad kaugemal, kui kaebaja lapse kasutatud lastehoid. 9.
  9. RVastS § 8 lg 1 kohaselt tuleb hüvitisega luua varaline olukord, milles kahju kannatanud oleks olnud siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Sama põhimõtte sätestab VÕS § 127 lg
  10. Kuna vastustaja kohustus oleks tulnud täidetuks lugeda mis tahes Peetri teeninduspiirkonna lasteaia koha pakkumisega ja kaebaja sõidukulud oleksid sellisel juhul olnud võrreldavad või natuke suuremad sõidukuludest, mis tekkisid lapse lastehoidu viimisel, ei ole kaebaja varaline olukord lapse munitsipaallasteaias käimise asemel lastehoius käimisega halvenenud, s.o kaebajale kahju tekkinud. Seetõttu jääb kaebaja kahjunõue transpordikulude osas rahuldamata. Saamata jäänud tulumaksutagastus 9.
  11. Kuna munitsipaallasteaed on haridusasutus, oleks kaebajal võimalik igakuine kohatasu tuludeklaratsioonil maha arvata ja selle arvelt tulumaks tagasi saada (TuMS § 26). Erahoiu puhul ei ole tegemist koolituskuluga, mistõttu ei olnud võimalik seda tuludeklaratsioonis maha arvata. Tulumaksutagastuse arvestuses tuleb arvestada kaebaja maksustamisperioodi maksustatava tuluga ja kohatasuga, mida lapse eest oleks makstud, kui laps oleks käinud erahoiu asemel Rae valla munitsipaallasteaias. Tulumaksutagastuse arvestuses saab arvestada üksnes kohatasusid, mida kaebaja oleks maksnud olukorras, kus kaebaja lapsele oleks tagatud koht munitsipaallasteaias ja millelt kaebaja oleks seega saanud tulumaksutagastuse. Kaebuses nimetatud kahjuvahemikul (06.01.2025-30.06.2025) oleks munitsipaallasteaia kohatasu olnud järgmine: -
  12. aastal oli Rae valla munitsipaallasteaia kohatasu 132,90 eurot kuus.11 4 Aadress Aruheina tee 7, Peetri alevik (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/420112021011; § 2 lg 1) Aadress Pargi tee 6, Peetri alevik (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/430052014048?leiaKehtiv; § 2) 6 Aadress Leerimäe tee 1, Järveküla (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/409062023060; § 2 lg 2 p 2) 7 Aadress Turu tee 23, Järveküla (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/409062023060; § 2 lg 2 p 1) 8 Aadress Sõnajala tee 3, Järveküla (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/409062023060; § 2 lg 2 p 3) 9 Aadress Järve tee 1, Assaku alevik (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/419012022009?leiaKehtiv; § 2 lg 1) 10 Järveküla lasteaia kaebaja kodule lähim maja (Leerimäe) asub kaebaja kodust 1,4 km kaugemal kui Peetri LasteaedPõhikool ning kaebaja kodust kaugeim lasteaed (Assaku) asub kaebaja kodust 3,4 km kaugemal kui Peetri-LasteaedPõhikool. 11 Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/430062023013) § 2 ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrus nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/121122024026) §
  13. 5 - Jaanuaris (06.-31.01.2025) Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamise ja maksmise kord“ 12 § 4 lg 2 alusel arvutatuna 111,46 eurot (vahemikus 06.-31.01.2025 oli 26 kalendripäeva; 132,90÷31×26=111,464516≈111,46). - Veebruaris, märtsis, aprillis, mais ja juunis 132,90 eurot kuus, s,o kokku 664,50 eurot (5×132,90=664,50). Seega oleks kaebaja vahemikul 06.01-30.06.2025 tasunud munitsipaallasteaia kohatasu kokku 775,96 eurot. Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt 13.04.2026 kohtunõudele jäi kaebajal
  14. aastal kasutamata TuMS §-des 26 ja 27 sätestatud mahaarvamisi summas 1200 eurot (dtl 143). Seega oleks kaebajal olnud võimalik saada munitsipaallasteaia kohatasult TuMS § 282 lõikes 1 sätestatud piirangut arvestades tulumaksutagastust 170,71 eurot (775,96×0,22=170,7112≈170,71). Kahjuarvestuse kokkuvõte
  15. Arvestades eelnevat, on kaebaja lapse munitsipaallasteaiaga: - tasunud rohkem toiduraha – 225 eurot; - jäänud ilma tulumaksutagastusest – 170,71 eurot. erahoius käimisega seonduvalt võrreldes Seega on kaebaja kahju seoses lapse ajavahemikul 06.01.–30.06.2025 munitsipaallasteaias käimise asemel erahoius käimisega kokku 395,71 eurot (225+170,71).
  16. Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebajate lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Käesoleval juhul puuduvad RVastS § 13 lõigetes 1 ja 3 sätestatud vastustust piiravad asjaolud. Ka varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja. Kaebaja vaates on kohustus täitmata ja laste-asutuse koht saamata. Kohtud on konkreetsele vastustajale KELS § 10 lõikest 1 tulenenud kohustust selgitanud rohkem kui 10 aasta jooksul arvukates kohtuasjades. Vastustajale ei saanud olla ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju, mis mõistetakse kohtu poolt vastustajalt välja. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Kohus on varasemates kohtulahendites selgitanud ka vastustaja võimalusi probleemide lahendamiseks ega korda neid käesolevas kohtuotsuses. Viivis
  17. Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga 113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS §
  18. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (vt Riigikohtu 27.11.2014 otsuse nr 3-3-1-66-14 p 19). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 kohaselt arvestatakse kahju hüvitamise puhul viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Kaebaja taotleb viivist alates 10.07.
  19. Viivisenõude algusajaks oli kahjunõue enamtasutud toiduraha osas muutunud sissenõutavaks, mistõttu tuleb viivise arvestuses lähtuda VÕS § 113 lõikest 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/430062023013
  21. aasta saamata jäänud tulumaksutagastus muutub sissenõutavaks 01.10.2026 (TuMS § 46 lõiked 3 ja 6), mistõttu tuleb vastavas osas viivist arvestada VÕS § 113 lg 1 alusel. Kohus esitab viivisenõude alljärgnevas tabelis. Viivise arvutamisel kasutas kohus viivisekalkulaaror.ee13 abi. VÕS kohane viivisemäär ajavahemikul 10.07.2025 kuni 01.06.2026 oli 2,15% 14 ja viivisemäär kokku 10,15%. Kahju liik Toiduraha Tulumaksutagastus KOKKU Summa Ajavahemik 225,00 € 10.07.2025-01.06.2026 170,71 € alates 01.10.2026 Päevade arv Viivis 327 0 20,46 € 0,00 € 20,46 € Kaebaja taotles viivist alates 10.07.
  22. Seega taotleb kaebaja viivist ka edasiulatuvalt.

§ 167

lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (

§ 167lg 1).

Kokkuvõte 13. Kohus mõistab kaebajale välja kahjuhüvitise 395,71 eurot ja viivise 20,46 eurot. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (

§ 168lg 11).

Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi ja põhinõude erinevate osade sissenõutavaks muutumise aegasid. 14. Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 21 eurot. Kuna kaebuses on esitatud kaks nõuet, tasutud riigilõiv on arvutatud

§ 104

lg 1 alusel lähtudes kallimast nõudest (hüvitamisnõue) ja ainult kohustamisnõude esitamise korral oleks riigilõivu suuruseks olnud 20 eurot (RLS § 60 lg 1), loeb kohus kohustamisnõude eest tasutuks riigilõivu summas 10 eurot ja hüvitamisnõude eest riigilõivu summas 11 eurot. 14.1. Kohus tagastab kohustamisnõudelt tasutud riigilõivu 10 eurot kaebajale

§ 104lg 5 p 4 alusel.

14.2. Kahjunõude rahuldas kohus 57% ulatuses (395,71÷699,04=0,56607≈0,57). Seega mõistab kohus vastustajalt

§ 108

lg 2 alusel välja 57% kahjunõudelt tasutud riigilõivust, s.o 6,27 eurot (11×0,57=6,27). Poolte muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 15. Kohus asendab

§ 175

lg 3 alusel avaldatavas otsuses kaebaja nime ja isikukoodi ning lapse sünniaja tähemärkidega. Kohtu hinnangul ei ole otsuses muid andmeid, mis võimaldaks kaebajat või last üheselt tuvastada. Kui menetlusosaline leiab, et esineb vajadus otsuse täiendavaks varjamiseks (nt

§ 175

lg-te 4 või 5 alusel), tuleb seda kohtult aegsasti enne võimalikku jõustumist ja avaldamist taotleda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 13 https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2473917 https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2545021 14 ja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.