lg 2 alusel vähendati mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra, mõistes Artur Abramovile vähendatud karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS 68 lg 1 alusel arvestati kantud karistuse aja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.–16.05.2025 (kaks päeva) ja 10.– 1 1-26-685 12.09.2025 (kolm päeva) ning kandmata 2 aasta 7 kuu 25 päeva pikkuse karistuse kandmise alguseks loeti 13.10.2025, mil Artur Abramov viimati kahtlustatavana kinni peeti. Mõisteti Artur Abramovilt välja VÕS § 127 lg-te 1 ja 4, § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel õigusvastaselt tekitatud kahju katteks: 1) AS-le Q 19,16 eurot, mis tuleb kanda AS Q arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank); 2) X OÜ-le 13 765,51 eurot, mis tuleb kanda X OÜ arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX (Swedbank); 3) X OÜ-le 608,80 eurot, mis tuleb kanda X OÜ arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank).
lg 1 alusel mõisteti Artur Abramovilt välja riigieelarve tuludesse menetluskulud kogusummas 2813,76 eurot, s.o: 1) määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 1239,24 (312,48 + 197,64 + 587,76 + 141,36) eurot; 2) määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasust 245,52 eurot; 3) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot. Määrati, et
lg 3 alusel tuleb menetluskulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena.
lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Kohtutukolleegium leiab, et esitatud apellatsioonil puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu kaebusega, kuivõrd maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega. Maakohus on ammendavalt oma seisukohti põhjendanud, järginud kehtivat kohtupraktikat ning kohtukolleegium ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Maakohus on süüdistatavale karistuse mõistmisel arvestanud täiel määral nii süüdistatava süü suurusega, karistust kergendava asjaolu esinemise, kui ka raskendavate asjaolude puudumisega, samuti arvestas kohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. Maakohus põhjendas jälgitavalt ning veenvalt, miks 72 (sic!) varguse episoodi toime pannud süüdistatavale tuleb mõista karistus, mis jääb sanktsiooni ülemisse kolmandikku. Samuti arvestas maakohus, et Artur Abramov adub, et on narkootikumidest sõltuvuses, mis ilmselgelt on üks faktor, mis teda varguste toimepanemisele tõukab ning avaldas kohtuistungil soovi minna ravile. Kohtukolleegium märgib, et A. Abramovile mõistetud karistuse asendamist raviga ei võimalda KarS § 69 2 kehtiv redaktsioon. Mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täitmisele pööramine on kehtiva 2 1-26-685 seaduse ja pikaajalise ning seni muutumatu kohtupraktika kohaselt reegel, millest saab irduda vaid teatud asjaolude ilmnemisel. Nii KarS § 73 lg 1 kui ka § 74 lg 1 sätestavad, et kohus võib jätta mõistetud karistuse täielikult või osaliselt täitmisele pööramata, kui selle tingivad kuriteo asjaolud ja süüdlase isik (RKKKo nr 1-23-2872, p 39). Praegusel juhul ei võimalda ei kuriteo asjaolud ega süüdistatava isik A. Abramovile mõistetud karistust individualiseerida. Maakohtu otsus süüdistatavale karistuse mõistmise osas on seega kooskõlas nii materiaalõiguse, kui ka kohtupraktikas väljakujunenud karistuse mõistmise põhimõtetega. Kohtukolleegium nõustub selles osas maakohtu veatute põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. 5. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes
lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.