← Eesti

2-25-125014/15

Obsah (8)§ 661§ 432§ 428§ 430§ 431§ 150§ 173§ 168

2-25-125014 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-25-125014 Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 01. juuli 2026 Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Elisa Eesti AS hagiavaldus S. K. v

§ 661

lg 4 alusel kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele, sest pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Elisa Eesti AS esitas 22.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 222.69 euro saamiseks. Kohus koostas 23.10.2025 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 24.10.2025 vastuväite.
  2. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 30.10.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule kui pädevale esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.
  3. Viru Maakohtu 04.02.2026 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so 1vormikohase hagiavalduse esitamiseks ja põhjendamiseks, lepingulise esindaja esindusõiguse tõendamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
  5. veebruaril 2026 esitas Elisa Eesti AS Viru Maakohtule hagiavalduse S. K. vastu võlgnevuse 136.59 eurot, sissenõudmiskulude 30 eurot, viivise 95.98 eurot ja edaspidise viivise nõudes.
  6. Viru Maakohtu 04.03.2026 määrusega jäeti hagiavaldus käiguta ning hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so hagiavalduse täiendavaks põhistamiseks, 20 päeva kohtumääruse kättesaamisest.
  7. Hageja esitas 28.03.2026 täiendavad seletused.
  8. Tsiviilasi jagati kohtunikule menetlemiseks 06.04.
  9. 2

(4)2-25-125014
  1. Kohus võttis tsiviilasja 06.04.2026 määrusega menetlusse. KOSTJA VASTUS
  2. Kostja teatas oma 13.04.2026 vastuses, et nõue on aegunud. Seoses aegumisega palus jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole esitanud piisavaid ega veenvaid tõendeid oma nõude põhjendamiseks. Ei ole tõendatud, et leping kehtis hageja poolt väidetaval perioodil. Seadme kasutamise osas märgis, et pikaajalise kasutamise korral väheneb seadme väärtus oluliselt. Juhul kui seade on tagastatud või selle tagastamine oli võimalik, tuleb arvestada amortisatsiooni ning jääkväärtust. Hageja peab tõendama seadme üleandmist, tagastamata jätmist ning tegelikku kahju suurust. 28.04.2026 täienduses selgitas kostja, et
  3. mail 2021 lõpetas lepingu. Oli kindel, et Elisa tehniline teenindus tuleb oma seadmetele järgi. Lepingu lõppemisel ei teavitanud keegi, et kostja peab need ise tagastama. HAGEJA VASTUS
  4. Hageja 18.05.2026 vastuse kohaselt on kostja esitanud üldsõnalisi ja abstraktseid vastuväiteid, nõudes sisuliselt kogu võimaliku dokumentatsiooni esitamist, kuid ei ole seejuures toonud välja konkreetseid asjaolusid ega põhjendusi, mis seaksid hageja nõude põhjendatuse kahtluse alla. Kostja väited on deklaratiivsed ega sisalda sisulist vaidlust ühegi konkreetse asjaolu osas. Hageja on juba hagiavalduses selgitanud nõude kujunemise aluseid ning nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingust ja selle alusel kostjale kasutamiseks antud seadme rendist. Kostjale esitati seadme kasutamise eest arved vastavalt lepingutingimustele. Nõude suurus ja selle kujunemine on hagis selgelt välja toodud ning kostja ei ole esitanud konkreetseid vastuväiteid nõude arvutuskäigu ega üksikute nõude komponentide kohta. Kostja väited seadme tagastamise ja amortisatsiooni kohta on samuti üldsõnalised ning tõendamata. Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu ehk seda, et kostja ei ole seadet tagastanud. Vastupidi oleks just kostjal võimalik hõlpsasti esitada tõend seadme tagastamise kohta, kui tagastamine oleks tegelikult toimunud. Kostja ei ole selliseid tõendeid esitanud. POOLTE KOMPROMISS
  5. 01.07.2026 esitasid pooled kohtule kompromissi ning palusid kohtul poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kompromissi kohaselt kostja kohustub tasuma hagejale põhivõla katteks 136,59 eurot, viivisevõla katteks 95,98 eurot, sissenõudmiskulude katteks 30,00 eurot, avaldaja menetluskulu katteks 300,00 eurot ning avaldaja tasutud riigilõivu katteks 82,50 eurot, kokku kompromissi summa 645,07 eurot alljärgneva maksegraafiku alusel: perioodil 07.07.2026 kuni 07.05.2027 iga kuu 7ndaks kuupäevaks 53,76 eurot; 07.06.2027 viimase osamaksena 53.71 eurot. Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele XXX viitenumbriga
  6. Kui Kostja tasub osaliselt või hilineb Kompromissi punktis 1 (kohtumääruse punktis 1.1) fikseeritud osamakse tasumisega, on Hagejal õigus nõuda Kostjalt kompromissisumma kohest tasumist koos viivitusintressiga (s.o 0,0657% päevas) põhivõla jäägist iga viivitatud päeva eest kuni võlajäägi tegeliku tagastamise kuupäevani. Kostja poolt käesolevast kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on Elisa Eesti AS-il õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
  7. Pooled on teadlikud

§ 432sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 3

(4)2-25-125014
  1. Pooled on loobunud määruskaebuse esitamisest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada kompromissi kinnitamisega ja hagejale tuleb tagastada riigilõiv. Kompromissi kinnitamine 15.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Pooled on saavutanud kompromissi ning on esitanud taotluse kompromissi kinnitamiseks ja tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Kohus ei ole tuvastanud, et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega. Sellepärast kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 16.

§ 431

lg 1 kohaselt kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus, et kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. 17. Pooled on loobunud

§ 661

lg 4 alusel määruskaebuse esitamise õigusest, seega kohtumäärus jõustub pooltele kättetoimetamisega. Riigilõivu tagastamine 18. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. 19. Hageja on tasunud riigilõivu 22.10.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 65 eurot ja 13.02.2026 hagiavalduse esitamisel 35 eurot, kokku 100 eurot. Hageja taotleb hagimenetluses poole tasutud riigilõivu 17.50 eurot tagastamist. Tulenevalt

§ 150

lg 2 p 1 tagastab kohus Julianus Inkasso OÜ-le pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 35 eurot, so 17.50 eurot. Menetluskulud 20.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 21. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§-de 428 lg 1 p 4, 430, 431 lg 1, 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov 4

(4)2-25-125014 Kohtunik 5
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.