Obsah (11)

§ 657§ 654§ 229§ 272§ 232§ 5§ 12§ 171§ 190§ 639§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi ja Indrek Parrest Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 27. mai 2026 Tsiviilasja number 2-24-7

) § 272 mõttes. Kostjal ei ole kohustust tagastada hagejale kostjale üle kantud laenusummat. Hageja ei esitanud maakohtu menetluses kostja vastu käsundita asjaajamise nõuet. Hageja ei saa seda ringkonnakohtus enam esitada. Pettuse teel vormistatud laenulepingu alusel saadud raha edastati petturitele. TsÜS § 84 lg 1 ei kohaldu, kuna kostja ei saanud tühisest laenulepingust midagi, mida ta peaks TsÜS § 84 lg 1 alusel tagastama. Kostjalt kui pettuse ohvrilt raha tagasi nõudmine ei oleks põhjendatud. Hageja ei saa enam tugineda deliktiõiguse sätetele. Hageja sellekohased väited on hilinenud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 5 7. Maakohus kohaldas materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole rikkunud asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega neid kõiki kordamata (

§ 654lg 6).

Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Hageja nõuab kostjalt laenulepingust, s.o tarbijakrediidilepingust tuleneva laenu tagastamise, intressi ja viivise tasumise kohustuste täitmist (dtl 2–9). Hageja nõuete alus on viidatud laenuleping ning VÕS § 108 lg 1 ja § 113 lg
2. Nõude esmane eeldus on, et hageja on sõlminud kostjaga laenulepingu ning et see on kehtiv. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Lepingu sõlmimine eeldab seega, et mitu isikut teevad TsÜS § 68 mõttes tahteavaldused, milles väljendub nende vastastikune tahe olla lepinguliste õiguste ja kohustustega seotud. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja tegi hagejaga laenulepingu sõlmimiseks tahteavalduse. Vaidlust ei ole, et laenulepingul on kostja digitaalallkiri. Samas see loob üksnes eelduse, et kostja tegi hagejaga laenulepingu sõlmimiseks tahteavalduse. Kostjal on võimalik tõendada vastupidist (RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450/77, p 23). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja praegusel juhul tõendanud, et ta ei teinud hagejaga laenulepingu sõlmimiseks tahteavaldust. Kostja kriminaalmenetluses antud ütlustest nähtub, et kostjale helistati
3. märtsil 2023 Swedbank AS-i turvateenistusest ja teatati, et kostja andmed on häkitud ja petturid üritavad kostja nimel laene võtta. Kostjal soovitati paigaldada oma arvutisse ja telefoni AnyDesk programm, et takistada pahatahtlike isikute sekkumist. Kostjale helistas lisaks ka politseiuurija, kes selgitas, et tegemist on erioperatsiooniga ning et kostjal tuleks Swedbank AS-i pangatöötaja juhiseid järgida. Swedbank AS-i töötaja helistas pärast seda kostjale korduvalt ja palus kinnitada Smart-ID, saates kostjale koodi ja paludes kinnitada koodid PIN 1 ja PIN 2 abil. Pärast seda hakkas kostja pangakontole raha laekuma (dtl 145). Ringkonnakohtul ei ole alust kostja kriminaalmenetluses antud ütluses kahelda, kuivõrd kostja andis ütlused vahetult pärast pettusest aru saamist, need on kooskõlas kostja abikaasa ütlustega ning teiste asjas kogutud tõenditega. Kostja ütlustest nähtub, et kostja ei algatanud ise autentimis- ja allkirjastamistoiminguid, vaid talle üksnes saadeti koodid, mille kostja Smart-ID-s PIN 1 ja PIN 2 abil kinnitas. Kostjal ei olnud seega ettekujutust nende toimingute sisust, mille kostja Smart-ID-s PIN 1 ja PIN 2 abil kinnitas, vaid ta lähtus selles osas talle petturite loodud kujutuspildist. Kostja ütluste kohaselt oli ta petturite mõju all
4. märtsil 2023 (dtl 145), s.o ajal, mil laenuleping sõlmiti. Kostjal ei olnud eelnevat arvestades seega ka hagejaga laenulepingu sõlmimise ajal tegelikku ettekujutust laenulepingust tulenevatest õigustest ja kohustustest. Kostja ei saanud seetõttu avaldada tehet, millest tulenevalt ta soovib olla laenulepingust tulenevate õiguste ja kohustustega seotud. Kuna kostja ei ole avaldanud hagejaga laenulepingu sõlmimiseks tahet, ei ole hageja nõude esmane eeldus, s.o hageja ja kostja vahelise lepingu olemasolu, täidetud. Hageja ei saa seega nõuda kostjalt laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist.
5. Ringkonnakohus ei nõustu, et laenulepingu saab lugeda poolte vahel sõlmituks, kuivõrd kostja andis kolmandatele isikutele volituse tema nimel laenulepingu sõlmimiseks. Kuna kostja oli pettuse mõju all, ei ole tegemist olukorraga, kus kostja oleks andnud enda Smart-ID koodid kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehingud. Kostja ei avaldanud seega tahet anda kolmandatele isikutele volitus hagejaga laenulepingu sõlmimiseks (vt RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 11). 6
6. Kriminaalasja materjalid saavad

§ 229lg 2 järgi olla tsiviilkohtumenetluses tõendiks.

Kriminaalasja materjalid võivad olla tsiviilasjas ennekõike dokumentaalseks tõendiks

§ 272lg 1 mõttes (vt nt RKTKo 1.11.2017, 2-13-23176/103, p 20).

Maakohus hindas kriminaalasja 23233050072 toimiku materjale kui dokumentaalseid tõendeid seega põhjendatult. Maakohus järgis kriminaalasja materjalide kui tõendite hindamisel

§ 232lõiget 2.

Kohus hindas kriminaalasja materjale kogumis ega lähtunud vaid kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest. Hageja esitatud väited ja tõendid ei anna alust teha kriminaalasja materjalidest teistsuguseid järeldusi. Ainuüksi asjaolust, et hagejat ei tunnistatud kriminaalasjas kannatanuks ega menetlusosaliseks ning kriminaalmenetlus lõpetati kelmust tuvastamata, ei saa järeldada, et kostja polnud hagejaga laenulepingu sõlmimise ajal pettuse mõju all. Kriminaalmenetlus lõpetati, kuna menetluses ei tehtud teo toime pannud isikut kindlaks ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid või nende kogumine ei ole otstarbekas (dtl 87). Kriminaalmenetluse lõpetamisest ei saa praegusel juhul pettuse puudumist seega järeldada. 11. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud hindama hageja nõuet alusetu rikastumise ja deliktiõiguse normide alusel. Hageja nõudis maakohtus kostjalt laenulepingust tulenevate laenu tagastamise, intressi ja viivise tasumise kohustuste täitmist. Hagi ese oli suunatud kostjalt raha saamisele. Hagi alus põhines laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisel ja laenulepingu ülesütlemisel. Maakohus hindas hageja nõuet lähtuvalt hageja nõude esemest ja alusest, st

§ 5lõikega 1 kooskõlas.

Hageja ei tuginenud maakohtus selle, et ta kandis kostja pangakontole alusetult raha ja ta sooviks seda tagasi (VÕS § 1028 lg 1), ega ka sellele, et kostja tekitas oma käitumisega hagejale õigusvastaselt kahju ja hageja sooviks selle hüvitamist (VÕS § 1043 ja § 1045). Maakohus ei saanud sellest tulenevalt hageja selliseid nõudeid ka lahendada. Samuti ei saa seda teha ringkonnakohus maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebust lahendades (

§ 12). Ringkonnakohus ei saa läbi vaadata nõudeid, mida maakohtule ei esitatud.

12. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise menetluskulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

tõttu jäävad apellatsioonimenetluse 13. Kohus mõistab menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud, hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt riigituludesse välja (

§ 190lg 5).

See säte kohaldub

§ 639alusel ka apellatsioonimenetluses.

Viru Maakohus andis

1. septembri
2. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-10103 kostjale riigi õigusabi isiku esindamiseks muu õigusnõustamisena või muu esindamisena, mille käigus võib õigusabi üle kanduda muuks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõikes 3 sätestatud riigi õigusabi liigiks. Kostjale anti riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kostja riigi õigusabi korras esindaja on vandeadvokaat Andrei Matvejev (advokaat). Ringkonnakohus määras, arvestades asja keerukust ja mahtu,
3. jaanuari
4. a määrusega kostjale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasuks 535 eurot 68 senti, sh käibemaks 24%. Ringkonnakohus mõistab eelnevat arvestades hagejalt kostjale osutatud riigi õigusabi tasu 535 eurot 68 senti Eesti Vabariigi kasuks välja. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (

§ 179lg 5).

Hagejal tuleb menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

(allkirjastatud digitaalselt) 7