Obsah (7)

§ 52§ 54§ 49§ 45§ 47§ 50§ 55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-272 Tsiviilasi H.M-i kohustustest vabastamise menetlus Mene

) § 49 lg 14 alusel H.M-i kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldaja, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 21.02.2024 määrusega välja H.M-i pankroti, algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela. 23.04.2025 määrusega lõpetas kohus H.M-i pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ja jätkas võlgniku suhtes 21.04.2024 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. Usaldusisikuna jätkas Sirje Tael. Kohus kohustas usaldusisikut esitama kohtule aruande iga aasta
2. veebruaril ning tegema võlausaldajatele väljamakseid iga aasta
3. veebruaril.
4. Usaldusisik esitas kohtule aruanded 20.02.2026 ja 20.04.
6. Usaldusisik esitas 20.04.2026 kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks

§ 52lg 1 kohaselt, kuna menetluse jooksul on kõik võlausaldajate nõuded täidetud.

4. 20.04.2026 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks viimasel aruandeperioodil kokku 3 tundi 30 minutit. Usaldusisik on järginud makseid, teinud võlausaldajatele makseid, suhelnud võlgnikuga, esitanud kohtule aruandeid, kaasa arvatud aruande menetluse lõpetamiseks. Usaldusisik palub

§ 54

lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 3 tunni 30 minuti ulatuses määrata tasuks 300 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 372 eurot. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 49

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. 6.

§ 49

lg 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. 7.

§ 49

lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma

§-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb

§ 45

2 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 8. Kohus lähtub võlgniku taotluse üle otsustamisel

§ 49lg-s 5 sätestatust, usaldusisiku avaldatust ja võlausaldajate seisukohtadest.

9. Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud

§-s 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 49lg 5 ja lg 7).

10.

§ 49

lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-des 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. H.M-i ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud. 11. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 47nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11.1.

§ 47

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruannete kohaselt töötab võlgnik ettevõttes Circle K Eesti AS. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 11.2.

§ 47

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on esitanud aruanded tähtaegselt ja korrektselt. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu või vara ning ta ei ole rikkunud

§ 47lg 2 sätestatud kohustust.

11.3.

§ 47lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõuded täies ulatuses. Usaldusisiku esitatud pangakonto väljavõte tõendab nõuete tasumist täies ulatuses. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 47lg-tes 3–5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

11.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 47lg 6 sätestatud kohustust.

11.5.

§ 49

lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks. 12. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud

-st 47 tulenevaid kohustusi. Võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud oma kohustusi 3 nõuetekohaselt ning puuduvad

§ 49lg 5 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast.

13. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 21.02.2024, seega on menetlus kestnud veidi üle kahe aasta. Kuna H.M on täitnud

§ 47

sätestatud kohustusi ning on nõuded rahuldanud täies ulatuses, tuleb

§ 49lg 3 alusel võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

14.

§ 50

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 15.

§ 49

lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud H.M-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka H.M-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 16. Kuna kohus lõpetab H.M-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Sirje Tael vabastada

§ 55

lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest H.M-i kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine 17.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

§ 54

lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.

1. a 88,60 eurot, alates 01.04.
2. a 94,60 eurot).
3. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 3 tundi 30 minutit. Usaldusisik taotleb tasu summas 300 eurot. Kohus hindab, et taotletud tunnitasu (ca 85,71 eurot) vastab

§ 54

lg 4 teises lauses märgitule ega ületa

§ 54lg-s 5 ettenähtud piirmäära.

19.

§ 54lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Pankr

S § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest 4 isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub tasu välja maksta büroole, st määrata koos käibemaksuga. Usaldusisiku tasule 300 eurot lisandub käibemaks 24%, s.o 72 eurot, kokku 372 eurot.

1. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku Sirje Taela tasuks määrata 300 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 372 eurot.
2. Usaldusisiku tasu 372 eurot, sh käibemaks 72 eurot, tuleb hüvitada võlgnik H.M-i poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel ja välja maksta OÜ-le Prolex. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5