Obsah (6)

§ 63§ 67§ 671§ 64§ 21§ 20

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-23-411 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 29.05.2026, Tartu Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi X-i kaebus Viru Vangla

) § 671 lg-le 2 oli tal õigus nõuda keelatud aine tarbimise tuvastamist proovi abil, mis on võetud kas väljahingavast õhust või verest. Kaebaja ei teadnud seda. 01.11.2022 vestles kaebaja uurijaga ja selgitas talle juhtumiga seonduvat, kuid ülekuulamist ei fikseeritud. Ka distsiplinaarprotokollis ei ole fakte ega toimunu motiive kajastatud. See tähendab, et kaebaja karistamise otsuse tegemisel neid fakte ei arvestatud. Kaebajale ei antud seega võimalust esitada juhtunu kohta enda ütluseid. Lisaks ei olnud indikaatorvahendil hoolduse läbimise kuupäeva ja selle näidud ei olnud õiguspärased ning kontrolli kohta koostatud protokollis ei ole märkeid selle kohta, et kaebajal oleks olnud juures alkoholilõhn. Kokkuvõtlikult rikkus vangla kaebaja õigusi, kui ei andnud talle võimalust keelatud aine edasiseks tuvastamiseks väljahingatavast õhust või verest või bioloogilisest materjalist võetud proovi abil olukorras, kus indikaatorvahendi näidud, tarvitamise tunnuste kirjeldus ja kaebaja ütlused olid vastuolus. Samuti ignoreeris vangla kaebaja ütlusi ja fakte toimunu kohta. 13.

1. Vanglalt tuleb välja mõista nii kaebaja kohtu- kui ka kohtueelse menetluse kulud (kaebaja vaide tõlkimine vene keelest eesti keelde).
2. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta järgmistel põhjustel rahuldamata. 14.
3. Kinnipeetava saabumisel lühiajaliselt väljasõidult avavanglasse viiakse võimaliku alkoholijoobe kontrollimiseks läbi esmane test ning pärast positiivse tulemuse tuvastamist teostatakse järeltest. Avavanglas on kasutusel indikaatorvahend Alkovisor MarkX/X2, mis tuvastas 30.10.2022 kaebaja väljahingatavas õhus etanoolisisalduse 0,153 mg/l. Indikaatorvahend oli kalibreeritud, mida kinnitab OÜ Rovico 25.07.
4. a hooldustööde akt, mille kohaselt oli seade töökorras ning uus hooldus pidi aset leidma 25.01.
5. Asjaolu, et kontrolli kohta koostatud protokollis puudus märge isiku alkoholilõhna kohta, ei muuda koostatud protokolli õigustühiseks. Kaebaja alkoholilõhn oli tuvastatud avavangla valvuri 30.10.2022 koostatud ettekandes nr 3-22-
6. Kaebaja allkirjad protokollis kinnitavad, et kaebaja on aru saanud toimingu sisust ja joobe näidust, tal esinesid alkoholi tarvitamisele ja/või alkoholijoobele viitavad tunnused ja täiendavat meditsiinilist joobeseisundi tuvastamist või tõendusliku alkomeetri kasutamist ta ei nõudnud. Kaebajat teavitati distsiplinaarmenetluse algatamisest 31.10.2022 ja ta sai esitada toimunu kohta selgituse. Muu hulgas märkis kaebaja, et ta oli teadlik, et kaljale, mida ta enne vanglasse naasmist 3–4 liitrit jõi, oli tema ema lisanud pärmi ja suhkrut. 4 3-23-411 14.
7. Haldusmenetluse keel on eesti keel, mistõttu koostatakse kõik dokumendid eesti keeles. Inspektor-korrapidaja abi 14.05.
8. a õiendi kohaselt täitis vanglaametnik protokolli kaebaja juuresolekul ning kinnipeetav ei vaidlustanud alkomeetri näitu. Vanglateenistuja selgitas protokolli täitmise ajal jooksvalt protokolli sisu ning andis kinnipeetavale võimaluse tutvuda koostatud protokolliga. Õiendi kohaselt ei maininud kaebaja kordagi, et talle oleks jäänud protseduuri juures midagi arusaamatuks või talle oleks arusaamatu dokumendi keel või dokumendis fikseeritu. Ametnik näitas dokumendiga tutvumise ajal ette kohad (tegi protokollile linnukesed), kuhu tuleb märkida kaebaja andmed ja anda allkiri. Õiendi kohaselt suhtleb ametnik üldjuhul kinnipeetavaga temale arusaadavas keeles (kas siis vene või inglise keeles) ning selgitab vajadusel ka täpsemalt protokolli või toimingute sisu. Antud juhul isik mingeid täpsustavaid küsimusi ametniku mäletamise järgi ei esitanud ning allkirjastas protokolli omakäeliselt. Vanglal ei ole alust kahelda ametniku selgitustes. 14.
9. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud korrektselt. Kaebaja 01.11.
10. a vestlus teabeja uurimisosakonna spetsialistiga võis olla läbi viidud sarnasel teemal, kuid see ei olnud distsiplinaarmenetluse osa, mistõttu puudus ka vajadus selle kajastamiseks distsiplinaarmenetluse protokollis. 14.
11. Kaebaja põhjendused isevalmistatud joogi manustamise vajalikkuses on ennast õigustavad, vältimaks distsiplinaarkaristust. Vanglal puuduvad andmed, et kaebajal oleks kinnipidamise ajal esinenud terviseprobleeme, mis oleksid takistanud uriiniproovi andmist. Kaebaja viibis Viru Vanglas alates 30.10.2021 ning tema tervisekaardi väljavõtte kohaselt ei ole ta mitte kordagi kaevanud meedikutele uroloogiliste probleemide üle. 14.
12. Kinnipeetava avavanglaosakonda paigutamise üheks eelduseks on isiku õiguskuulekas käitumine ja vangla sisekorraeeskirjade täitmine. Kaebaja pani toime tõsise distsipliinirikkumise, mis andis vanglale veendumuse, et kaebaja ei suuda õiguskuulekalt käituda. Avavanglaosakonnas toimub kinnipeetavate taasühiskonnastamise protsessi oluline osa ning selle läbiviimisel on vajalik usalduslik suhe vangla ja kinnipeetavate vahel. Antud juhul kaebaja kuritarvitas seda, pannes avavanglaosakonnas paiknemise ajal toime distsipliinirikkumise. Ühtlasi ohustas kaebaja korda rikkuv käitumine vangla julgeolekut, seades takistusi vangistuse täideviimise eesmärkide täitmisele. KOHTU SEISUKOHT
13. Kaebaja on vaidlustanud vastustaja 28.11.
14. a käskkirjad nr 6-3/901-1 ja nr 6-1/905-
15. Esimesega neist karistati kaebajat 10-ööpäevase kartserikaristusega 30.10.2022 toime pandud distsiplinaarrikkumise eest. Teise käskkirjaga paigutati avavangla osakonnas viibinud kaebaja 30.10.2022 toime pandud distsiplinaarrikkumise tõttu tagasi karistust kandma vangla kinnisesse osakonda. Kohus lahendab esmalt vastustaja taotluse asja menetluse lõpetamiseks (I), hindab seejärel distsiplinaarkäskkirja ja vangla kinnisesse osakonda ümberpaigutamise käskkirja õiguspärasust (II, III) ning esitab lõppjäreldused ja teeb vajalikud menetluslikud otsustused (IV). I
16. Viru Vangla palub 12.05.2026 kohtule esitatud seisukohas lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja menetlus, kuna kaebaja on kinnipidamisasutusest vabanenud. Kohus juhib vastustaja tähelepanu käesolevas asjas tehtud kohtu 22.09.
17. a määrusele, milles kohus juba arvestas kaebaja kinnipidamisasutusest vabanemise fakti ning pidas võimalikuks lubada kaebajal minna vaidlustatud käskkirjade tühistamise nõuetelt üle nende käskkirjade õigusvastasuse tuvastamise nõuetele. Kohus leidis viidatud määruses, et kuivõrd kaebaja avaldas kohtule tahet esitada tulevikus vangla vastu hüvitamiskaebus, on tuvastamisnõuetele 5 3-23-411 üleminek kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus jääb ka praegu selle seisukoha juurde ning jätab vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks seetõttu rahuldamata. II
18. Viru Vangla 28.11.
19. a käskkirjaga nr 6-3/901-1 (dtl 33–36) karistati kaebajat

§ 63lg 1 p 4 alusel 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega Viru Vangla 03.10.2022.

a käskkirjas nr 6-1/775-1 „Kinnipeetav X-i lühiajalisele väljasõidule lubamine“ sätestatud keelu (tarvitada alkohoolseid aineid) rikkumise eest. 18. Vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Tulenevalt HMS §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited (HMS § 40). Kirjalik haldusakt peab olema põhjendatud, põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse (vt HMS § 4) alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg-d 1–3). Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). 19.

§ 63

lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi. Distsiplinaarkaristuseks on muu hulgas kartserisse paigutamine (

§ 63

lg 1 p 4), kusjuures vaidlustatud käskkirja andmise ajal oli kartserikaristuse ülempiirina sätestatud 45 ööpäeva.

1. Kaebaja lubati Viru Vangla 03.10.
2. a käskkirjaga nr 6-1/775-1 (dtl 144–146) lühiajalisele väljasõidule ning samas käskkirjas sätestati sellega kaasnevad kaebaja kohustused. Muu hulgas oli käskkirja kohaselt kaebajal väljaspool vangla territooriumit viibimisel keelatud tarvitada alkoholi ja alkoholi sisaldavat ainet ja tooraineid, millest on võimalik lõpp-produktina saada alkoholi sisaldavat vedelikku.

§ 67

p 1 sätestab, et kinnipeetav on vanglas julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

1. Kaebajale käskkirjaga nr 6-3/901-1 etteheidetava rikkumise asjaolud on kajastatud valvurite 30.10.
2. a ettekannetes nr 3-22-9226 (dtl 138) ja nr 3-22-9225 (dtl 140). Viru Vangla avavanglaosakonna valvuri koostatud ettekande nr 3-22-9226 järgi saabus kaebaja 30.10.2022 kella 16.20 paiku vanglasse kodukülastuselt ning valvur tundis teda vanglasse vastu võttes tal alkoholi lõhna; kaebaja puhus alkomeetrisse, mis näitas tulemuseks 0,153 mg/ l; kaebaja sõnade kohaselt tarvitas ta kalja. Viru Vangla järelevalveosakonna inspektorkorrapidaja abi märkis ettekandes nr 3-22-9225, et 30.10.2022 teavitas avavangla valvur peavalvekeskust, et avavanglasse tagasi saabunud kinni peetaval isikul näitas alkomeeter positiivset tulemust alkoholi tarvitamise suhtes. Sama ettekande kohaselt teostas ettekande koostanu kell 13.45 kaebajale avavanglas korduva testi alkoholi tarvitamise suhtes; alkomeeter Alcovisor MarkX2 (seerianumber 105424; taatlemisega kuni 03.02.2023) andis näidu 0,154 mg/l; isik tunnistas, et oli joonud kodus varemate poolt kääritatud kalja. Sel korral kaebajal alkoholijoobe kontrollimise kohta koostas inspektor-korrapidaja abi alkoholijoobe ja väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse tuvastamise protokolli (dtl 49–51). Protokolli vormil on kaebaja poolt allkirjastatud järgmise sisuga lahter: „Nõustun 6 3-23-411 alkoholijoobe tuvastamise tulemusega ning täiendavat tuvastamist/tõendusliku alkomeetri kasutamist ei nõua“. meditsiinilist joobeseisundi
3. Kinnipeetavale keelatud aine tarvitamise kontrollimise kord on reguleeritud

§-s 671. Nimetatud sätte lg 1 kohaselt on kinnipeetaval keelatud alkohoolse joogi, välja arvatud usutalitusel pakutava alkoholi, ja muu piiritust sisaldava aine, samuti narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamine arsti ettekirjutuseta. Vanglateenistuse ametnikul on õigus kontrollida kinnipeetavat ja tuvastada keelatud aine tarvitamine. Keelatud aine tarvitamise tuvastamisel lähtutakse korrakaitseseaduse (KorS) §-des 38–41 sätestatud korrast.

§ 671

lg 2 sätestab, et kui vanglateenistuse ametnik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja kinnipeetav ei nõua keelatud aine tarvitamise tuvastamist väljahingatavast õhust või verest või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga, võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega ning isikul esinevate keelatud aine tarvitamise tunnuste kirjeldusega (vrd KorS § 38 lg 3).

1. Asja materjalidest ei ole kohtule tuvastatav, et vangla oleks antud juhul kaebajal alkoholijoobe olemasolu kontrollimisel eelnevalt viidatud menetluskorra vastu eksinud. Valvur tundis kaebajal väljasõidult naasmisel alkoholilõhna ning seejärel mõõdeti kahel korral kaebaja väljahingatavas õhus alkoholi sisaldust. Teisel korral mõõtmine protokolliti vastavalt nõuetele ning protokolli kohaselt teostati mõõtmine kalibreeritud mõõtevahendiga, s.o alkomeetriga Alcovisor MarkX2 (seerianumber 105424) taatlemisega kuni 03.02.
2. Ka esimesel korral kaebajal alkoholijoobe kontrollimiseks kasutatud alkomeetri nõuetelevastavuses puudub kohtul alus kahelda, kuivõrd kohtule on esitatud Rovico OÜ 25.07.
3. a hooldustööde akt (dtl 186), mille kohaselt oli alkomeeter Alcovisor MarkX2 (seerianumber 105434) kalibreeritud ja uus hooldus ette nähtud hiljemalt 25.01.
5. Kohtule ei ole usutavad kaebaja väited, et ta ei mõistnud alkoholijoobe tuvastamise protokollile ja indikaatorvahendiga kontrollimisega nõustumisele alla kirjutades, millele ta alla kirjutab, kuna ta ei saanud eesti keelest piisaval määral aru. Kaebaja need väited jäävad paljasõnalisteks ega tugine ühelegi detailsemale asjaolule, mis annaks kohtule alust arvata, et ametnik oleks tõepoolest kaebajale arusaadavalt tema õigused selgitamata jätnud. Seejuures on kaebajat kontrollinud inspektor-korrapidaja abi kohtule kinnitanud, et selgitas kaebajale protokolli täitmise ajal jooksvalt protokolli sisu ning kaebaja ei maininud kordagi, et talle oleks jäänud dokumendi keel või miski dokumendis fikseeritu arusaamatuks (inspektorkorrapidaja abi 14.05.
6. a õiend dtl 165).
7. Valvuri poolt kaebajal 30.10.2022 väljasõidult naasmisel alkoholilõhna tundmisega ja selle ettekandes nr 3-22-9226 (dtl 138) fikseerimisega ning kaebajal (kerge) alkoholijoobe tuvastamisega on kohtu hinnangul tõendatud tema poolt Viru Vangla 03.10.
8. a käskkirjas nr 6-1/775-1 sisaldunud keelu rikkumise toimepanemine. Kaebaja väited sellest, et ta jõi enne vanglasse naasmist üksnes ema tehtud kalja ega teadnud seega, et tarvitab alkoholi, ei lükka seda tõendatust ümber. Kaebaja märkis vanglale 31.10.2022 esitatud selgitustes muu hulgas, et ta oli teadlik, et ema oli lisanud kaljale suhkrut ja pärmi (venekeelsed selgitused dtl 47; eestikeelne tõlge Viru Vangla 24.11.
9. a distsiplinaarmenetluse protokolli lk-l 1, dtl 39). Eluliselt on usutav, et kaebaja oli teadlik alkohoolse fermentatsiooni põhimõtetest ja sellest, et suhkru ja pärmi koosmõjul leiab aset käärimine, mida kasutatakse alkohoolsete jookide valmistamisel. Seetõttu pidi kaebaja olema ka teadlik, et ta jõi enne vanglasse lühiajaliselt väljasõidult naasmist vähemalt vedelikku, millest on võimalik lõpp-produktina saada alkoholi sisaldavat vedelikku. See oli aga talle Viru Vangla 03.10.
10. a käskkirja nr 6-1/775-1 kohaselt keelatud.
11. Vastavalt

§ 64

lg-le 1 viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Kinnipeetavat informeeritakse kohe 7 3-23-411 distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, ning kinnipeetaval on õigus anda selgitusi (

§ 64lg 2).

Kaebajat on distsiplinaarmenetluse alustamisest teavitatud 31.10.2022. a teatega (dtl 152), millega kaebaja tutvus samal päeval. Kaebajal oli distsiplinaarmenetluses võimalus esitada enda selgitusi ja vastuväiteid (HMS § 40) ning enne distsiplinaarkäskkirja koostamist on kaebajale ette heidetud rikkumise asjaolud ja karistamise kaalutlused ära toodud 24.11.2022 koostatud distsiplinaarmenetluse protokollis (dtl 39–45). Distsiplinaarkaristus on kaebajale määratud

§ 64lg-s 41 toodud tähtaja jooksul.

27. Vastavalt käskkirja andmise ajal kehtinud

§ 63

lg 1 p-le 4 võis kinnipeetava distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutada kuni 45 ööpäevaks. Karistuse määramisel on vanglal lai kaalumisruum. Kohtu hinnangul on vangla praegusel juhul nõuetekohaselt analüüsinud kaebaja karistamise vajadust ja kohaldatava karistuse liiki ning võtnud kooskõlas

§ 63lg-ga 3 distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke.

Kohtule ei nähtu, et vangla oleks karistuse määramisel rikkunud kaalutlusõigust, ning kaalutlused on asjakohased ja arusaadavad. Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja pani toime raske rikkumise ning määratav karistus pidi olema piisav, et motiveerida kaebajat edaspidi õigusvastaste tegude toimepanemisest hoiduma ja sundima ennast õigusnormidega ette kirjutatud kohustustele ja keeldudele alluma. Seda arvestades on kaebajale määratud 10-ööpäevane kartserikaristus kohtu hinnangul proportsionaalne. III 28. Viru Vangla inspektor-kontaktisik osakonnajuhataja ülesannetes otsustas 28.11.2022. a käskkirjaga nr 6-1/905-1 (dtl 63–64) paigutada kaebaja, kes viibis Viru Vangla avavanglaosakonnas,

§ 21lg 1 ning justiitsministri 25.03.2008.

a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (edaspidi määrus nr 9) § 17 lg 2 p 1 ja § 20 lg 1 alusel tagasi Viru Vangla kinnisesse osakonda. 29.

§ 20

lg 1 sätestas kuni 31.03.2024 kehtinud redaktsioonis, et kui kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud ning kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse.

§ 20

lg-st 1 tuleneb seega, et kinnipeetava avavanglaosakonda paigutamise üheks eelduseks on see, et tema puhul ei esine ohtu uute õigusrikkumiste toimepanemiseks. See, kas on alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uusi õigusrikkumisi, on määratlemata õigusmõiste, mida vastustaja peab sisustama ja seejärel põhjendama uute õigusrikkumiste toimepanemise ohu esinemist või puudumist (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 26.11.2020. a otsus nr 3-20-144, p-d 19, 22, 23). Lisaks seab määruse nr 9 § 17 lg 2 p 1 kinnipeetava kinnise vangla avavanglaosakonda paigutamise ühe tingimusena ette selle, et kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis oleks määratud töökohustuse täitmisest keeldumise, tubakatoodete või süütamisvahendite korra nõuete rikkumise, vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest, sidepidamisvahendite või nende tarvikute keelatuse eest või vangla kodukorras selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas viibimise eest ning on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uut õiguserikkumist.

§ 21

lg 1 esimene lause sätestab, et kui kinnipeetav ei täida vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid või paneb toime uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava ümber paigutada kinnisesse vanglasse. Määruse nr 9 § 20 lg 1 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber sellesse kinnisesse vanglasse, kust ta avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda paigutati. 30. Vastustaja on 28.11.2022. a käskkirjas nr 6-1/905-1 leidnud, et kaebaja puhul ei ole 8 3-23-411 piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi (

§ 20lg 1).

Vastustaja on põhjendanud veendumuse puudumist, et kaebaja ei paneks avavanglas toime uut õigusrikkumist, 30.11.

1. a juhtumiga ehk lühiajaliselt väljasõidult (kerges) alkoholijoobes saabumisega ja selle eest 28.11.
2. a käskkirjaga nr 6-3/901-1 distsiplinaarkorras karistamisega. Vangla on selgitanud, et kaebaja rikkus talle kehtestatud keelu rikkumisega avavanglaosakonnas viibimiseks vajalikku usaldust kaebaja ja vangla vahel ning tema käitumisviisist väljenduv suhtumine võib olla avavanglaosakonnas tõsiseks turvalisuse riskiks. Vanglal puudus kaebaja toimepandu tõttu veendumus, et kaebaja suudab edaspidiselt õiguskuulekalt käituda, arvestades seejuures, et kaebaja toime pandud tegu viitab negatiivsele meelestatusele järgida vangistust reguleerivaid õigusakte. Kohtu hinnangul on eeltoodud vangla järeldused asjakohased ning vangla oli õigustatud järeldama kaebaja poolt toime pandud rikkumisest, et tema puhul esineb ka tulevikus oht uute õigusrikkumiste toimepanemiseks ning avavanglasse paigutamise tingimused ei olnud enam täidetud.
3. Kaebajale on antud HMS §-ga 40 kooskõlaliselt võimalus enne käskkirja tegemist enda selgituste andmiseks (venekeelsed selgitused dtl 65–66, eestikeelne tõlge käskkirja nr 61/905-1 lk-l 2, dtl 64). Vanglaga tuleb nõustuda, et kaebaja vastuväited (sh väide üksnes ühest distsiplinaarrikkumisest) ei lükka ümber asjaolu, et kaebaja toimepandust tulenevalt sai tema suhtes eeldada ka edaspidi õigusrikkumiste toimepanemise ohtu, mis ei ole aga avavanglaosakonnas paiknemise reeglitega kooskõlas. IV
4. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kohtu hinnangul alused kummagi vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks ning kaebaja kaebus tuleb seetõttu jätta tervikuna rahuldamata.
5. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtule kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 viimane lause). Kaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv 20 eurot (maksekorralduse kviitung dtl 106). Vastustaja ei ole kohtule väljamõistetavate menetluskulude kohta andmeid esitanud.
6. Lähtudes HKMS § 108 lg-st 1 ja § 109 lg 1 viimasest lausest, jätab kohus nii kaebaja menetluskulud kui ka vastustaja võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
7. Kohus asendab käesoleva otsuse avaldamisel kaebaja nime tema eraelu kaitseks tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 9