) § 49 lg 1 pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus algatati 09.05.
lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma
§-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 8.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Seega kontrollib kohus, kas võlgnik 3 on täitnud
kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
9.
lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217², 381 või 381¹ nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnikku ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud. 10. Järgmisena kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
peatükis nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruannetest ja usaldusisiku selgitustest nähtuvalt on võlgnik menetluse kestel töötanud Vao Põldur OÜ-s, kust võlgnik käesoleva aasta jaanuaris koondati. Alates 09.03.2026 on võlgnik töötanud Tsura Talu OÜ-s. Võlausaldaja on võlgnikule heitnud ette, et viimane ei ole tegelenud aktiivselt tulutoovama tegevuse otsimisega. Kohus võlausaldajaga ei nõustu. Võlgnik elab Elva vallas ning töötab Otepää vallas, maksejõuetuse avalduse esitamise hetkel elas võlgnik Järva vallas. Arvestades Eesti majanduslikku seisu ning tööturul toimuvat, kus ka väiksema kvalifikatsiooninõudega töökohtadele kandideerib sadu kui mitte tuhandeid inimesi, on väikelinnades ning maapiirkondades tulutoovama tegevuse leidmine kohtu hinnangul oluliselt raskendatud. Samuti võib olla raskendatud töökoha hoidmine. Kohtule nähtub, et võlgnik koondati eelmisest töökohast. Võlgnikul õnnestus siiski üpris lühikese aja jooksul asuda tööle uuele kohale. Võlgnik on maksejõuetusavalduses märkinud enda haridustasemeks põhihariduse, mis võib samuti piirata kõrgema kvalifikatsiooniastmega töökohtadele kandideerimist. Eeltoodut arvestades ei saa kohtu hinnangul teha võlgnikule etteheiteid üksnes põhjusel, et ta ei teeni suuremat sissetulekut. Ka asjaolu, et võlgnikul on õnnestunud pärast koondamist kiiresti uus töökoht leida ja enda sissetulek säilitada, näitab tema aktiivset tegutsemist ning tahet oma kohustusi täita. 11.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud usaldusisikut oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral. Usaldusisik on võlgnikku tunnustanud hea koostöö eest. Kohtul ei ole teavet asjaoludest, millest võiks järeldada vastupidist. Puuduvad andmed, et võlgnik varjanuks oma tulu või vara ning kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
12.
Usaldusisik on aruandes toonud välja tulu osa, millele oli võimalik sissenõuet pöörata. Usaldusisik selgitas, et 2025-
14.
lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja seeläbi kohtule vajalikku teavet. Usaldusisik on esitanud kohtule aruandeid. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks. 15. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul võlgnik rikkunud
Võlgnik on kohtu hinnangul üritanud kohustustest vabastamise perioodi kestel teha võlausaldajate nõuete katteks makseid parimas võimalikus määras, andnud usaldusisikule teavet oma elu- ja töökohtadest ning esitanud aruandeid. 16. Kohtu hinnangul puuduvad
Ka ei tooks kohtu arvates soovitud eesmärki menetluse pikendamine. Arvestades võlgniku poolt esitatud teavet ning kohustuste suurust, ei oleks ka menetlust pikendades võlgnikul võimalik võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses rahuldada. 17.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. 18.
lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 19.
lg 1 p 2 kohaselt vabastab kohus kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel usaldusisiku. C.R tuleb vabastada võlgniku usaldusisiku kohustustest.
) § 54 lg-te 1,3 ja 4 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohustustest vabastamise menetluses määratakse usaldusisikule tasu
§-s 54 sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise kohustustest vabastamise menetluses iga aasta möödumisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. 5 22.
lg 5 sätestab, et usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse (PankrS) § 65 lõikes 1¹ sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
lg 9 alusel võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. 23. Usaldusisik on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 3 tundi. Usaldusisiku tööarvestus on järgmine: 08.05.2026 pangakonto analüüs, aruande koostamine, makserekvisiitide päringute saatmine – 2 tundi; 19.05.2026 ülekannete tegemine, aruande lõpetamine, esitamine kohtule – 1 tund. Tasu arvestamisel lähtub usaldusisik tunnitasu määrast 95 eurot ning palub määrata usaldusisiku tasuks 285 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et usaldusisiku taotletav tasu summas 285 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas usaldusisiku tehtud töö mahuga ja usaldusisiku kutseoskustega ning vastab
Kohus määrab usaldusisiku tasuks 285 eurot, käibemaksu ei lisandu. Kohus määrab, et 220,50 eurot usaldusisiku tasu tasutakse võlgniku poolt kogunenud eraldise arvelt ning 64,50 eurot mõistetakse välja võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.