Obsah (10)

§ 369§ 436§ 657§ 654§ 651§ 652§ 163§ 171§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Margit Jäätma, Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2026, Tartu Tsiviilasja number 2-25-12245 Tsivi

§ 369

alusel, iga tasumise tähtpäevale järgnevast päevast ning viivis iga sissenõutavaks muutunud põhiosa osamakselt, osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätetatud määras maksegraafiku alusel. Samuti taotleb hageja maa- ja ringkonnakohtu menetluskulude jätmist kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus

§ 436lg-te 1 ja 3, § 438 lg 1 ja §-de 403-404 nõudeid.

Otsus ei ole piisavalt põhjendatud ja on osaliselt üllatuslik. Kohus ei ole tuvastanud kõiki asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ega hinnanud esitatud tõendeid nõuetekohaselt. Maakohus tuvastas, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja seda järeldust ei vaidlusta. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on kokkuleppelise intressi osaline tühisus ning kohaldub VÕS § 94 intressimäär (VÕS § 403⁴ lg 7). Maakohtul puudus alus jätta intress välja mõistmata. Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed (

§ 369

), kuigi pikaajaline makseviivitus ja kostja passiivsus näitavad, et kohustusi ei täideta. Vähemalt oleks tulnud rahuldada tulevased põhiosamaksed või anda võimalus täpsustusteks. Samuti rõhutab hageja, et ta esitas kohtu nõudel nõude ümberarvestuse, milles intress on arvutatud VÕS § 94 lg 1 alusel ning mis on kostjale menetluses teatavaks tehtud. 5 Seetõttu peab hageja vääraks kohtu järeldust, et ümberarvestus ei võimalda nõuet hinnata või et see tuleks teha uuesti alates

1. septembrist
2. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige ka menetluskulude jaotus, kuna hagi tuleks rahuldada suuremas ulatuses. Maakohus jättis menetluskuludest 19% kostja ja 81% hageja kanda. Hageja peab õigeks jätta kulud kostja kanda.
3. Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata intressi ja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla, intressimaksete ja viiviste saamiseks ning menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 488,69 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla, intressimaksed maksegraafiku järgi ja viivise. Hageja menetluskulud maakohtus tuleb jätta 60% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 40% ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus esitab

§ 654lg 2² järgi otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, sissenõutavaks muutunud intressi ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad maksed põhivõlgnevuse ja intressi osas välja mõistmata. Samuti palub hageja tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651lg 1 järgi apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas.

8. Ringkonnakohus lähtub kaebuse lahendamisel maakohtu tuvastatud asjaoludest (

§ 652lg 1 p 1 ja lg 5).

Maakohtu poolt tuvastati eelkõige laenulepingu sõlmimine, selle tingimused ja nõuete loovutamine hagejale. Apellatsioonimenetluses ei ole nimetatud asjaolud vaidluse all. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise osas.

1. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse intresside väljamõistmiseks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras, kuna kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt on kostjal juhul, kui on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kohustus tasuda intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Intressi väljamõistmist välistavaid asjaolusid toimikust ei nähtu. Põhivõlgnevuse 2734,51 euro eest tuleb kostjalt hageja kasuks seisuga
2. august 2025 välja mõista intress 488,69 eurot. Kostjal tuleb hagejale tasuda ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist kuni põhinõude kohase tasumiseni alates
3. augustist
5. Hageja palus kostjalt välja mõista alates
6. septembrist 2025 kuni
7. aprillini 2028 tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa- ja intressimaksed vastavalt lepingus toodud maksegraafikule. Maakohus jättis hageja nõude rahuldamata põhjendusega, et hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt intressi, kuna laenulepingu sõlmimise ajal oli VÕS § 94 järgne intressimäär 0% ning kohustas hagejat uuesti määrama tagasimaksed. 6 VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
8. Laenulepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas, siis vastavalt kostja ja hageja lepingule tuleb kostjal krediit tagastada igakuiste osamaksetena. Seega tuleb asuda seisukohale, et poolte leping kehtib, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on tühised kokkulepped intressimäära ja muude kulude kohta.
9. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse. Edasiulatuvad maksed, mis ei ole sissenõutavaks muutunud, on märgitud lepingu nr XXXXXXXXXXXXX maksegraafikus 32 osamaksena, alates
10. septembrist 2025 kuni
11. aprillini
12. Tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosamaksete kogusumma on 7159,98 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras. Intressimaksete summa on kokku 228,75 eurot. 13.

§ 369

sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

1. Esitatud andmetest on näha, et kostja on teinud lepingu alusel viimase makse
2. detsembril
3. Seega ei ole kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud üle kahe aasta, samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Kuna kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine viitab sellele, et kostja ei pruugi siiski lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita, esinevad erandlikud asjaolud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
4. Ringkonnakohus lähtub sellest, et maakohtu otsuse tegemise ajaks ei olnud sissenõutavaks muutunud osamaksed alates
5. septembrist 2025 kuni
6. aprillini
7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed kogusummas 7159,98 eurot ning intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras perioodil
8. september 2025 kuni
9. aprill 2028 maksegraafiku järgsetel tähtpäevadel. Tulevikus sissenõutavate kohustuste väljamõistmine ei kahjusta kostjat.
10. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus viivise põhjendatult mõistnud välja seadusjärgses määras, mitte lepingujärgse intressiga võrdses määras. Hageja märgib õigesti, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei võta VÕS § 403⁴ lg 7 teine lause võlausaldajalt õigust nõuda viivist. Viivist tuleb küll reeglina maksta lepingujärgses määras, kuid praegusel juhul on lepingujärgne intressimäär VÕS § 4034 lg 7 alusel asendunud seadusjärgse määraga, algse määraga intressikokkulepe on tühine (vt ka RKTKm
11. november 2023 nr 2-21-13098, p 24). Viivist ei saa nõuda tühisele kokkuleppele tuginedes. Kui võlgnik on rikkunud rahalist kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt nõuda täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne 7 viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Praegusel juhul on algselt kokku lepitud intressimäär asendunud seadusjärgse määraga, mistõttu tuleb viivis välja mõista seadusjärgses määras.
12. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt välja viivis edasiulatuvalt alates iga osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lause 2 kohaselt.
13. Apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Hageja palub maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus jättis menetluskulud 81% ulatuses hageja kanda ja 19% ulatuses kostja kanda. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kuna ringkonnakohus rahuldas hagi suuremas ulatuses kui maakohus, siis arvestades hagi rahuldamise proportsiooni, jätab ringkonnakohus hageja menetluskulud 56% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 44% ulatuses hageja kanda (

§ 163lg 1).

Maakohus luges hageja põhjendatud menetluskuludeks 1410 eurot, sh riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulud 360 eurot. Seega on põhjendatud, arvestades hagi rahuldamise ulatust, kostjalt välja mõista hageja kasuks 789,60 eurot (1410st 56%). 19. Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb poolte apellatsioonkaebusega seotud kulud jätta kostja kanda (

§ 171

lg 1).

§ 174lg 3 alusel määrab ringkonnakohus menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks ringkonnakohtus riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja kulu 338 eurot (ilma käibemaksuta), tunnihinnaga 169 eurot. Üldjuhul on põhjendatud ja vajalik selline tunnitasu, mis vastab sarnase õigusteenuse keskmisele turuhinnale. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa tunnihind 169 eurot küll oluliselt turuhinda, kuid arvestades, et tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega ja sisuline vaidlus puudus (kostja hagile ei vastanud), ei ole nii kõrge tunnihind põhjendatud. Riigikohus on viimastel aastatel pidanud advokaadist esindaja puhul põhjendatuks tunnihinda 135–180 eurot (ilma käibemaksuta) (vt RKTKm

1. juuli 2023 nr 2-22-359/30, p 17; RKTKm
2. juuni 2023 nr 2-22-6145/105, p 19; RKTKm
3. mai 2023 nr 2-20-119460/71, p 28; RKTKm
4. november 2022 nr 2-21-13599/26, p 15; RKTKm
5. jaanuar 2024 nr 2-219796/80, p 18). Hagejat ei esindanud advokaat. Mitteadvokaadist juristide tunnihinnad jäävad internetis leiduvate hinnakirjade andmetel üldiselt vahemikku 80–120 eurot. Tartu Ringkonnakohus on varem lugenud mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks ilma käibemaksuta 135 eurot (TrtRnKm
6. juuli 2025 nr 2-24-136294, p 15.3), 100 eurot (TrtRnKm
7. juuni 2025 nr 2-23-6446, p 16), 120 eurot (TrtRnKm
8. juuni 2025 nr 2-2413110, p 15) ning keerulisemas ja mahukamas asjas 140 eurot (TrtRnKm
9. august 2025 nr 2-20-7210, p 18). Ringkonnakohus loeb praeguses asjas selle keerukust ja sisulise vaidluse puudumist arvestades põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul vastab hageja esindaja ajakulu - 2 tundi tehtud toimingutele: dokumentidega tutvumine ja nende analüüs; apellatsioonkaebuse ettevalmistamine ja koostamine; dokumentide esitamine kohtule; riigilõivu täiendav tasumine. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulude katteks 940 eurot.
10. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse välja mõista menetluskuludelt viivis

§ 177

lg 4 kohaselt, seega tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8 (allkirjastatud digitaalselt) 9