Obsah (12)

§ 113§ 403§ 76§ 82§ 402§ 4062§ 408§ 404§ 412§ 415§ 4034§ 115

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 08. mai 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-10866 Tsiviilasi Aktiva Finance Gro

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates 05.09.2025 kuni põhivõla 2675.65 eurot täitmiseni.

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi J. K. (isikukood XXX) vastu põhivõla 1714.20 eurot, intressi 212.98 eurot, lepingu haldustasu 3 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivise 1286.19 eurot osas.
2. Jätta menetluskulud 46% ulatuses hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kanda ja 54% ulatuses kostja J. K. (isikukood XXX) kanda. 2-25-10866
3. Mõista kostjalt J. K. (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 54% ulatuses s.o 788.18 eurot.
4. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal J. K. (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr XXX, viitenumbriga
2. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Asjaolud
3. Hageja esitas 07.07.2025 hagiavalduse J. K. vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 4389.85 eurot, intress 212.98 eurot, lepingu haldustasu 3 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2527.40 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot, viivised alates 08.07.2025 kuni põhinõude summas 4389.85 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 19,90% aastas, riigilõiv 700 eurot, õigusabikulud 676 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks AS XXX ja kostja vahel 02.06.2016 sõlmitud tarbijakrediidileping nr. XXX. Kostja jättis oma lepingujärgsed kohustused täitmata, mistõttu ütles AS XXX lepingu 28.08.2017 üles. 08.11.2018 loovutas AS XXX kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Harju Maakohus võttis 25.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus andis hagejale võimaluse täpsustada hagiavaldust ja esitada nõude ümberarvestus. 04.09.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja toob välja, et

§ 403

4 lg 7 arvestuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (Riigikohtu 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098 p 24). Kostjalt on toimunud laekumisi esialgsele võlausaldajale perioodil 21.06.2016 kuni 07.11.2018 kokku summas 2417.35 eurot (07.07.2025 hagiavalduse lisa 10) ning perioodil 17.01.2019 - 15.08.2022 hagejale kokku summas 1225 eurot. Tuginedes ümberarvestusele ei ole leping kehtivalt üles öeldud 28.08.2017 (07.07.2025 hagiavalduse lisa 3). Ümberarvestuse korral palub hageja mõista kostjalt välja põhinõue 2825.65 eurot, viivis summas 2414.06 eurot (Lisa 2), võla 2 2-25-10866 sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivised alates 5.09.2025 kuni põhinõude 2825.65 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras 19,90% aastas. Menetlusdokumendid on kostjale toimetatud kätte tähitud kirjaga 02.10.

1. Kostja avaldas 15.10.2025 soovi sõlmida maksegraafik. Kohus määras pooltele tähtaja kompromissi läbirääkimiste pidamiseks. 19.11.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Kohus selgitas pooltele, et kohtu esialgsel hinnangul on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu tuleks kompromiss sõlmida ümberarvestuse järgses summas. Kohus palus kostjal kinnitada, et ta on nõus kompromissiga summas 4392.85 eurot. Kostja avaldas, et ta ei nõustu suurema summa tasumisega. Kohus andis pooltele võimaluse sõlmida uus kompromiss, kuid uut kompromissi pooled ei sõlminud ning kostja avaldas, et 12.02.2026, et ta soovib lahendada asja kirjalikus menetluses. Kostja täiendavat seisukohta hagiavaldusele ei esitanud. II Kohtu põhjendused
2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (

) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 82

lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. 4. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. 5. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (

§ 402

lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (

§ 402

lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi 3 2-25-10866 andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (

§ 4062

); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (

§ 408

lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (

§ 404

lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (

§ 412

lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (

§ 415

lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); 6. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (

§ 403

4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hagiavalduse kohaselt on kostja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel võetud aluseks vaid kostja esitatud andmed laenutaotlustel ning andmed avalikest andmebaasidest. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Krediidiandja kogutud teave ei võimaldanud teha kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud

§ 4034lg-s 6 sätestatud kohustust.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud määr. 4 2-25-10866 Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. 7. Hageja toob välja, et

§ 403

4 lg 7 arvestuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (Riigikohtu 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 22113098, p 24). Kostjale on väljastatud laen 6468 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi esialgsele võlausaldajale perioodil 21.06.2016 kuni 07.11.2018 kokku summas 2417.35 eurot (7.07.2025 hagiavalduse Lisa 10) ning perioodil 17.01.2019 - 15.08.2022 hagejale kokku summas 1225 eurot. Tuginedes ümberarvestusele (lisa 1) ei ole leping kehtivalt üles öeldud 28.08.2017 (07.07.2025 hagiavalduse lisa 3). Ümberarvestuse korral palub hageja mõista kostjalt välja põhinõue 2825.65 eurot, viivis summas 2414.06 eurot (lisa 2) ja võla sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivised alates 05.09.2025 kuni põhinõude 2825.65 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras 19,90% aastas. 26.03.2026 avaldas hageja, et kostja on 17.12.2025 tasunud 150 eurot. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja põhivõlg summas (6468 - 2417.35 – 1225 – 150) 2675.65 eurot. 8.

§ 4034

lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Kohus on tuvastanud, et viimase osamakse tasumise tähtaeg on saabunud 20.05.2021 seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. 9. Võttes arvesse, et kohus jõudis järeldusele, et krediidiandja pole täitnud

§ 4034 lg-s 6 toodud kohustust, ei võlgne kostja muid tasusid sh haldustasu.

Kohus selgitab, et kolleegium märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab

§ 4034lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena.

Vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (RKTKo 2-21-13098, p 24).

§ 4034

lg 6 ja 7 alusel ei võlgne kostja lepingu alusel muid tasusid, sh lepingus kokkulepitud sissenõudmiskulu tasu.

§ 113

² lg 2 ei ole iseseisev nõude alus, nimetatud sättega on kehtestatud piirmäärad sissenõudmiskulu suurusele. Hagejal on võimalik

§ 115

alusel nõuda kahjuhüvitist, kuid hageja ei ole tõendanud kulude tekkimist summas 50 eurot. Kohtu hinnangul ei ole sissenõudmiskulu nõue põhjendatud ega tõendatud. Koos ümberarvestusega ei esitanud hageja uut intressiarvestust, mistõttu ei ole hageja intressi nõue põhjendatud. 10. Ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja viivist lepingus kokku lepitud viivise määras 19,90% aastas. Ringkonnakohtute praktikas on selgitatud, et vaatamata

§ 403

4 lg 7 teises lauses sätestatule on laenuandjal siiski õigus nõuda seadusjärgset viivist, kui vastava nõude eeldused on täidetud (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p 9; TrtRnKo nr 2-1812417, p 11 ja TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas

§ 403

⁴ lõikega 7 ja § 415 lõikega 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte 5 2-25-10866 rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud määras ja võlasuhtele tuleb kohaldada

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära (Tln

RnKo nr 2-23147731, p 40). Kuivõrd kohus tuvastas, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Võttes arvesse, et kostja tasus alles 17.12.2025 täiendavalt 150 eurot, loeb kohus viivisearvestuses põhivõlaks 2825.65 eurot. Hageja sissenõutavaks muutunud viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast 21.05.2021 kuni ümberarvestuse esitamiseni 04.09.2025 on põhjendatud summas 1241.21 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: - põhivõlg 2825.65 eurot, periood 21.05.2021 - 31.12.2022, viivisemäär 8% aastas, summa 365.40 eurot; põhivõlg 2825.65 eurot, periood 01.01.2023 - 30.06.2023, viivisemäär 10.5% aastas, summa 147.12 eurot; põhivõlg 2825.65 eurot, periood 01.07.2023 - 31.12.2023, viivisemäär 12% aastas, summa 170.93 eurot; põhivõlg 2825.65 eurot, periood 01.01.2024 - 30.06.2024, viivisemäär 12,5% aastas, summa 175.64 eurot; põhivõlg 2825.65 eurot, periood 01.07.2024 - 31.12.2024, viivisemäär 12,25% aastas, summa 174.02 eurot; põhivõlg 2825.65 eurot, periood 01.01.2025 - 30.06.2025, viivisemäär 11,15% aastas, summa 156.24 eurot; põhivõlg 2825.65 eurot, periood 01.07.2025 - 04.09.2025, viivisemäär 10,15% aastas, summa 51.86 eurot. 11. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2675.65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1241.21 eurot ja viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates 05.09.2025 kuni põhivõla 2675.65 eurot täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata põhivõla 1714.20 eurot, intressi 212.98 eurot, lepingu haldustasu 3 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivise 1286.19 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui 6 2-25-10866 menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
2. Hageja nõude suuruseks oli 7183.23 eurot. Kohus rahuldas hagi, summas 3916.86 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 54%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 46% ulatuses hageja kanda ning 54% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 700 eurot ja õigusabikulud 1070.30 eurot. Kohus on hageja menetluskulude nimekirja edastanud kostjale, kuid kostja ei ole seisukohta esitanud. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 700 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 6 tunni ja 20 minuti ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (6,33 x 120) 759.60 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (700 + 759.60) 1459.60 eurot, milles kostja kanda jääb 54% ehk 788.18 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded 7 2-25-10866 täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga 709104388. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 8