Obsah (6)

§ 230§ 231§ 459§ 497§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2026.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-17671 Tsiviilasi O. K. hagiavaldus A.

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude 3 põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
2. Vaidlust ei ole selle üle, et Harju Maakohtu 08.01.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas nr XXX mõisteti O. K.ilt välja hagejate ülalpidamiseks elatis 250 eurot lapse kohta. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel muutub ka elatise miinimumi suurus.
3. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
4. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
5. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.
6. PKS § 217² lg 2 sätestab, et kui enne
7. aasta
8. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
9. aasta
10. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.
11. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostjad hageja lapsed. Hageja on kohustatud tasuma kostjatele elatist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel muutub ka elatise miinimumi suurus. Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist 150 euroni kuus tuginedes oma majanduslikule seisule ja asjaolule, et hagejal on veel üks alaealine laps ning õiguslik olukord on muutunud. 4
12. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. 20.

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Ainuüksi õigusliku olukorra muutumine ei anna alust elatist vähendada alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks 08.01.2018 kohtuotsusega tsiviilasja nr XXX kohtulahendi tegemisel.
2. Tsiviilasjas XXX esitatud hagiavalduse kohaselt palusid kostjad hagejalt välja mõista elatise miinimummääras (tsiviilasja XXX materjalid nähtavad kohtute infosüsteemist). Kuna hageja oma majanduslikule olukorrale tsiviilasjas XXX ei viidanud, siis saab kohtu hinnangul eeldada, et hageja oli võimeline elatist iseenesest miinimumsummas
3. aastal igakuiselt tasuma. Kohus märgib, et 2018.a oli elatise miinimumiks 250 eurot ja lapsetoetus 55 eurot.
4. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostjate igakuised vajadused oleksid vähenenud võrreldes 2017/2018 aastaga. Kohtu hinnangul on arvestades elukalliduse tõusuga ka eluliselt usutav, et ca 8 aastaga võivad olla kostja igakuised kulud pigem suurenenud kui vähenenud. Kuna kostjad ei ole tõendanud, et tema kulud oleksid kehtivast kahekordsest miinimumelatise baassummast suuremad, siis loeb kohus, et kostjate igakuised kulud vastavad käesoleval ajal vähemalt kahekordsele elatise baassummale. Kohtupraktika kohaselt ei ole sellises summas elatise korral ka vaja tõendada kulutuste suurust ega kandmist. Alates 01.04.2026 on ühe lapse kohta elatis 318,62 eurot (baassumma 295,86 eurot) + 3% brutokuupalgast (62,76 eurot) - 50% lapsetoetusest (40 eur). 5
5. Kostjate seaduslik esindaja on arvestanud ühe lapse kulu 292 eurot kuus nagu nähtub 09.09.2024 elatise nõude suurendamise avaldustest (dtl 11-14, avaldused). Seega on laste kulud niigi väiksemad kui tänane elatismiinimum 318,62 eurot. Elatise vähendamiseks alla miinimummäära peab esinema mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 kohaselt. Mõjuva põhjuse asjaolud PKS § 102 lg 2 mõttes peab välja tooma ja neid tõendama kohustatud vanem ehk hageja (vt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).
6. Hageja on viidanud menetluses asjaolule, et laste emal on lisaks kostjatele veel kolmas laps ja ema saab lasterikkaperetoetust, mida tuleb elatise vähendamisel arvestada. Kohus leiab, et tegemist ei ole asjaoluga, mis annaks alust elatist vähendada. Esiteks märgib kohus, et lasterikka peretoetus ei ole suunatud konkreetse lapse ülalpidamiseks individuaalselt, vaid kogu pere toetamiseks. Rahvastikuregistriandmetel on hageja lapsed kostjad. Teiseks, lasterikka pere toetuse saamise eelduseks olev kolmas laps ei ole hageja laps, mistõttu ei saa hageja tugineda selle lapse olemasolule oma kohustuse vähendamiseks. Lasterikka pere toetuse arvestamine (PKS § 101 lg 5) on seaduseandja mõtte kohaselt ettenähtud juhuks, kui kolm last on vanematel ühised, sest vanematel on ühine kohustus lapsi üleval pidada. Hagejal ei ole alust nõuda elatise vähendamist üksnes põhjusel, et ema saab lasterikka pere toetust. Hageja väide, et tal on uus naine, kellel on kaks last, leiab kohus, et nende laste ülalpidamise eest vastutab laste bioloogiline isa.
7. Hageja on viidanud menetluses, et ta on töötu, enda kehvale majanduslikule olukorrale ja tervislikule seisundile.
8. Riigikohus on leidnud, et vanema töötus ja sissetuleku puudumine ei ole mõjuv põhjus, mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 16). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.4; 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p-d 14–15). Seejuures on vanemal kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike (nt RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215, p 20; 24.10.2012, 3-21-118-12, p 15). Seega on vanemal üldjuhul kohustus tööle minna või vähemalt tööd otsida.
9. Kohus leiab, et hageja on menetluses andnud vastuolulisi ütlusi oma majandusliku olukorra kohta. Kohtu ärakuulamisel küsiti hagejalt tema tööalase tegevuse kohta, millele ta esmalt vastas, et ei tööta. Seejärel hageja parandas end ja vastas, et töötab aeg-ajalt taksojuhina. Hageja selgitas ka, et tal oli varem osaühing, mis on tänaseks kustutatud, ning et ta ei ole Töötukassas arvel. Kohus leiab, et taksojuhi tegevuses esineb sularahaarveldusi, mille puhul ei pruugi tegelikud sissetulekud olla täielikult deklareeritud. Samuti märgib kohus, et juhul, kui taksojuhi tegevus ei taga piisavat sissetulekut, tuleb hagejal otsida täiendav või stabiilsem töökoht. Asjaolu, et hageja ei ole end Töötukassas tööotsijana arvele võtnud, viitab omakorda sellele, et ta ei ole kasutanud kõiki võimalusi oma tööalase olukorra parandamiseks. Hageja ei ole esitanud arstliku komisjoni väljastatud puude tuvastamise otsust, mistõttu ei ole tõendatud, et tema töövõime on terviseseisundi tõttu piiratud. 6
10. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul alust elatist vähendada ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
11. Tsiviilasja hinna määramine: 08.01.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr XXX on hageja I hagihind 2250 eurot ja hageja II hagihind 2250 eurot. Hageja nõue on elatise vähendamine 150 eurole (9x150=1350). Seega on hagihind 2 x 900 (2250-1350) ehk 1800 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt juba sissenõutavaks muutunud makseid ei liideta, arvestatakse üksnes järgneva 9 kuu makseid (Riigikohus 3-2-1-165-13 p 19). Menetluskulud 31.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 7