Obsah (9)

§ 5§ 477§ 367§ 173§ 172§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jüri-Karl Leppik Määruse tegemise aeg ja koht 07.05.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-18220 Tsiviilasi AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Ees

) § 613 lg 1 punktile 1 vaatab kohus asja läbi hagita menetluses.

§ 5

lõike 3 esimese lause ja § 477 lõike 7 järgi selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud välja ning vajadusel kogub tõendeid.

1. Puudutatud isik on XXX asuva korteriomandi registriosa numbriga XXX omanik (dtl 127).
2. Kindlustusvõtja on sõlminud avaldajaga kindlustuslepingu, mille poliisi kohaselt oli XXX asuv korteriomand perioodil 30.11.2023-29.11.2026 avaldaja poolt kindlustatud (dtl 109112). Kindlustusandjale läheb VÕS § 492 lõike 1 järgi tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kuuluv kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku vastu. Kohus loeb tõendatuks, et avaldaja on kindlustusvõtjale tasunud kindlustushüvitisena 1499,04 eurot (dtl 126). Kui kahjustada saanud korteri omanikul on nõue puudutatud isiku vastu, siis on nõue hüvitatud kahju ulatuses ehk summas 1499,04 eurot läinud üle avaldajale. Kahju põhjendatusele ja tõendatusele annab kohus hinnangu allpool.
3. Kahjustatud korteri omanikul on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus korteriomandite kaasomandi esemest. Korteriomandist lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), kui rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (RKTKm 09.05.2025, 221-11325/28, p 12).
4. Puudutatud isik ei ole avaldusele vastanud. Sarnaselt ei ole kohtule teadaolevalt puudutatud isik vastanud ka kohtueelselt saadetud nõudekirjale. 10.

§ 477

lõike 3 teise lause kohaselt ei või hagita asja lahendada tagaseljamäärusega.

§ 477

lõigete 5 ja 7 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

1. Avaldaja on nõudnud puudutatud isikult kahju hüvitamist VÕS § 115 lõike 1 alusel, sest puudutatud isik on rikkunud alalhoiu kohustust. Eri- ja kaasomandi eseme korrashoiu kohustuse sätestab korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 punkt 1, mille kohaselt on korteriomanikul kohustus hoida oma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kui puudutatud isik rikkus seda kohustust, on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult kahju hüvitamist VÕS § 115 lõike 1 alusel.
2. Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud puudutatud isiku poolt KrtS § 31 lg 1 punktis 1 sätestatud kohustuse rikkumist. Puudutatud isik ei hoidnud oma eriomandi eset korras. Kohus loeb XXX korteriühistu juhatuse liikme E. T. kirjaga tõendatuks, et korteri XXX köögis kraanikausi alla paigaldatud veefiltri tõttu voolas vesi korteri XXX põrandatele ning sealt ka kõikidesse alumiste korruste korteritesse, sealhulgas korterisse XXX (dtl 114). Kui kahju lähtus eriomandi piirest, siis sellises olukorras võib hea usu põhimõttest tulenevalt eeldada, et korteriomandi omanik rikkus KrtS § 31 lg 1 punktis 1 sätestatud kohustust (RKTKm 09.05.2025, 2-21-11325, p 13). Ükski esitatud asjaolu ei viita sellele, et kohus peaks veelekke põhjustega seoses esitatud asjaoludes kahtlema. Eriomandi osaks oleva veefiltri lekkimine on käsitatav KrtS § 31 lg 1 punktis 1 sätestatud eriomandi alalhoiu kohustuse rikkumisena. 3/6 2-25-18220
3. Seega leiab kohus, et puudutatud isik vastutab KrtS § 31 lg 1 punktis 1 sätestatud kohustuse rikkumise eest ning avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult kahju hüvitamist VÕS § 115 lõike 1 alusel.
4. Kohus tuvastab kindlustusvõtja teate (dtl 113), kindlustusvõtja ja kindlustusandja esindaja J. G. ülevaatuse akti ja skeemi (dtl 115-118) ja esitatud fotode (dtl 128-169) järgi, et korteri nr XXX seinad ja põrand on saanud veekahjustusi. Esitatud tõendeid kogumis hinnates puudub põhjus kahelda, et tekkinud kahjustused on VÕS § 127 lõike 4 mõttes seotud korteris nr XXX toimunud veelekkega.
5. VÕS § 127 lõike 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles kahjustatud isik oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui tegemist ei ole lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise kohustusega, siis lähtutakse eelkõige VÕS-i
6. peatüki sätetest ning seeläbi saavutatakse ka VÕS § 127 lõikes 2 sätestatud kooskõla rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga (RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641/69, p 21.2). Praegusel juhul on kahjustada saanud kindlustusvõtja korteri köögi siseviimistlus ja põrand.
7. Suur Vanker OÜ pakkumisest lähtuvalt oli endise olukorra taastamiseks vajalike tööde maksumus 2284,33 eurot koos käibemaksuga (dtl 119).
8. Kahjustatud asja parandamise korral VÕS § 132 lõike 3 esimese lause järgi on üldjuhul eesmärk hüvitada kõik asja taastamise mõistlikud remondikulud. Seejuures võib osal juhtudel olla paratamatu, et kahjustatud asja omanik rikastub, kui asja parandamisel ei ole võimalik täpselt taastada endist olukorda. Kasu saamist kahju hüvitamise käigus ei pruugi olla vältida olukorras, kus korteri taastamisel paigaldatakse uued materjalid või tehakse uus siseviimistlus. Asja parandamise korral üksnes otseselt kahjustatud koha värvimise, tapeetimise või põrandakattematerjali vahetamise kaudu ei täitu vähemalt üldjuhul eesmärk taastada kahjustuse eelne olukord. Kahju hüvitamise eesmärgist lähtudes peab remont tagama kahjustatud asja kahjustamise eelse väärtuse maksimaalse taastamise. Kahju hüvitamise eesmärki ei täidaks see, kui kahjustatud isik ei saaks kahjuhüvitisega endist olukorda taastada (RKTKm 26.06.2025, 2-20-5374/68, p 16).
9. Kohus leiab, et Suur Vanker OÜ pakkumises väljatoodud tööd vastavad kindlustusvõtja korteri endise olukorra taastamiseks vajalikele kuludele. Seega oli kindlustusvõtjale tekkinud kahju suurus 2284,33 eurot.
10. Avaldaja nõue on seega põhjendatud 1499,04 euro ulatuses, sest kindlustusvõtjale tekkinud kahju läks selles summas avaldajale üle (vt ülal p 7). Kohus mõistab puudutatud isikult VÕS § 108 lõike 1 ja § 115 lõike 1 alusel välja 1499,04 eurot.
11. Avaldaja on nõudnud puudutatud isikult viivist alates 28.08.2025 ehk alates nõude vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtpäevale järgnevast päevast. Kohus on lugenud avaldaja nõude põhjendatuks 1499,04 euro ulatuses.
12. Kohus tuvastab, et perioodil 28.08.2025 kuni 07.05.2026 oli 1499,04 euro suuruse kohustuse täitmisega viivitamise eest VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivis kokku 105,46 eurot (1499,04 eurot x 253 päeva x 10,15% aastas/365 päeva).
13. Lähtudes avaldaja taotlusest ja rahuldatud põhinõude ulatusest rahuldab kohus avaldaja viivisenõude ning mõistab VÕS § 108 lõike 1 ja § 113 lõike 1 alusel puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 07.05.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 105,46 eurot. 4/6 2-25-18220 23.

§ 367

alusel kuulub rahuldamisele ka avaldaja taotlus kohtumääruse tegemisele järgnevast päevast ehk alates 08.05.2026 kuni põhivõla tasumiseni põhivõla jäägilt sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 24. Kohus määrab järgnevalt kindlaks menetluskulude jaotuse ja suuruse (

§ 173lg 1).

25.

§ 172

lõike 1 teise lause alusel määrab kohus menetluskulud puudutatud isiku kanda.

§ 172

lõike 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane ning mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359/87, p 14). Avaldaja esitas põhjendatud nõude, mille kohus rahuldas täielikult, seega tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest kohus tegi määruse tema kahjuks. 26. Lähtudes

§ 174

lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 174

lõike 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades

1. peatüki
2. jao erisusi.
3. Avaldaja on 21.04.2026 esitanud menetluskulude nimekirja ning on väitnud, et temale tekkinud menetluskulude suurus on 682,50 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja tasust summas 632,50 eurot ja riigilõivu summas 50 eurot tasumisest. Avaldajale on õigusabi osutatud 253 minutit ehk 4,22 tundi ja tunnihinnaga 150 eurot (dtl 180-181). 28.

§ 175

lõike 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Väljamõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus ei pea üksikasjalikult igat kuluartiklit välja tooma ja eraldi hindama. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb kohtuasjale kulunud aega ja asja keerukust arvestades (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12).

1. Kohus loeb õigusteenuse osutamise ajakulu osaliselt vajalikuks ja põhjendatuks. Avalduse koostamisele kulunud aeg ehk 180 minutit ei ole tervikuna põhjendatud. Tegemist on tüüpavaldusega ning esindaja oli enda väitel juba kohtueelselt esitanud nõudekirja. Kohus leiab seega, et avalduse koostamise põhjendatud ajakulu oli 60 minutit. Seega leiab kohus, et tervikuna oli põhjendatud ajakulu 133 minutit (253 – 120) ehk 2,22 tundi. Kohtu hinnangul saab praegusel juhul tunnitasu suurust 150 eurot (käibemaksuta) pidada tavapäraseks ja põhjendatuks.
2. Kohus määrab avaldajale hüvitatavate lepingulise esindaja kulude suuruseks 333 eurot (2,22 tundi x 150 eurot/tund).
3. Avalduse esitamisel tasus avaldaja riigilõivu 50 eurot. Kuivõrd avaldus rahuldati, oli see vajalik ja põhjendatud kulu. Kohus mõistab tasutud riigilõivu puudutatud isikult välja.
4. Kokkuvõttes määrab kohus avaldaja menetluskulude suuruseks 383 eurot, millest 333 eurot on lepingulisele esindajale makstud tasu ja 50 eurot tasutud riigilõiv.
5. Vastavalt avaldaja taotlusele ja

§ 177

lõikele 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks 5/6 2-25-18220 tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 34. Tulenevalt

§ 178

lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 177

lõike 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri-Karl Leppik kohtunik 6/6