Obsah (10)

§ 407§ 173§ 162§ 138§ 139§ 144§ 175§ 178§ 317§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Harju Maakohus Helina Mark Otsuse tegemise aeg ja koht 13.05.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-4021 Tsiviilasi Tsiviilasja hind OME

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

1. Hageja nõude aluseks on XXX AS ja kostja vahel 11.07.2023 sõlmitud laenuleping nr XXX. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et kostja on lepingu allkirjastanud, et lepingudokumendid on kostjale kättesaadavaks tehtud ning et lepingule oli lisatud Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, mis koos lepingu põhitingimustega sisaldas VÕS §-s 404 nõutud teavet. 3
2. Kohus kontrollis hageja poolt välja toodud krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks olnud andmete alusel, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra, mis 11.07.2023 oli 50,16%.
3. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited krediidilimiidi kasutusse võtmise ning selle jäägi kohta.
4. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise osas on hageja esile toonud, et krediitkaardilepingu sõlmimise eel hinnati hageja väitel kostja krediidivõimelisust ja finantsolukorda laenutaotluses esitatud andmete, kostja pangakonto väljavõtte (periood 05.01.2023–05.07.2023) ning avalike päringute tulemuste põhjal. Krediidiandja tuvastas, et kostjal puudusid Maksu- ja Tolliameti nõuded, äri- ja ettevõtluskeelud ning maksehäired. Samuti tuvastas krediidiandja, et kostja varale polnud seatud areste ning puudusid ka ametlikud teadaanded ja karistused (dtl 4; 51–52). Kostja keskmiseks töötasuks arvestas krediidiandja 1350 eurot, mis põhines laenu taotlemise eelneva kuue kuu andmetel (dtl 4; 53– 54; 55; 131; 135–136). Samuti tuvastas krediidiandja, et kostja sissetulek tulenes töölepingust Mgame OÜga, mis sõlmiti 04.07.2022, seega oli kostja laenutaotluse esitamise ajal ettevõttes töötanud 12 kuud (dtl 55; 131). Kostja esitatud ja kontrollitud andmete põhjal puudusid kostjal ülalpeetavad (dtl 4). Krediidiandja tuvastas kostja edastatud info ja konto väljavõtte alusel, et kostja majapidamiskulud olid 565 eurot (dtl 102; 132) ja kohustused 44,62 eurot (dtl 4; 132). Krediidiandja tuvastas, et kohustus hõlmas Telia järelmaksulepingut, mille kostja märkis laenutaotlusele ning mille krediidiandja kostjaga telefoni teel üle täpsustas (dtl 4; 55). Sõlmitava lepingu kuumakse oli 239,72 eurot kuus (dtl 4; 12). Kostjal jäi vabasid vahendeid uue laenukohustuse teenindamiseks ca 600 eurot ning kostja kohustused moodustasid tema sissetulekust kokku 21%. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud krediidiandjal kahtlust saadud andmete õigsuses ja krediidiandja jõudis järelduseni, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust 239,72 euro suuruseid kuumakseid.
5. Kohus loeb need väited kostja poolt omaks võetuks. Kohtul ei ole vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste põhjal alust asuda seisukohale, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda lepingutega võetud kohustusi täita. Kohtu arvutuste kohaselt jäi kostjal majapidamiskulude kandmise ja kohustuste tasumise järel vaba raha 500,66 eurot (1350–565–44,62–239,72).
6. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et XXX AS loovutas nõude aluseks olevatest lepingutest tulenevad nõude hagejale ning kostjat on sellest teavitatud (kohtuotsuse p 1.3).
7. Hageja väitel on kostjal tasumata põhivõlg 10 999,74 eurot. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks kohtuotsuse punktides 1.2 ja 1.4 toodud hageja faktiväited maksetega viivitusse jäämise ning lepingu ülesütlemise teate saatmise kohta. Hageja väitel luges krediidiandja lepingu erakorraliselt üles öelduks 19.12.
8. Tagastamata laenusumma tasumise nõue on seega muutunud sissenõutavaks ning kohus mõistab selle kostjalt välja.
9. Hageja on välja toonud, et lepingu alusel arvestas krediidiandja intressi 11% aastas lähtudes tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Hageja väitel on kostjal tasumata intress perioodi 11.07.2023–15.12.2023 eest kokku 512,20 eurot. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited intressikokkuleppe ja intressi tasumata jätmise kohta ning mõistab tasumata intressi kostjalt välja.
10. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise lepingus kokkulepitud intressiga võrdses määras, s.o 11% aastas ja 0,03% päevas, lepingu kehtivuse ajal alates esimese osamaksega viivitusse sattumisest ning seejärel lepingu ülesütlemisest kuni põhivõla tasumiseni. Hagi 4 esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis 293,40 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude.
11. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 35 eurot. VÕS § 113 2 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et hageja saatis kostjale meeldetuletuskirjad kuupäevadel 16.01.2024, 29.01.2024 ja 12.02.
12. Meeldetuletuskirjade saatmise vahe on vähemalt 7 päeva. Kohus peab põhjendatuks sissenõudmiskulude hüvitamist kolme tasulise meeldetuletuskirja saatmise eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista sissenõudmiskulud 35 eurot.
13. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 1132 lg 2 p 3 alusel. Menetluskulud 15.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

1. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 257–258), millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulud 1615 eurot (9,5 töötundi tunnihinnaga 170 eurot ilma käibemaksuta). Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
2. Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja asjas tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 910 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud.

§ 138

lg-test 1 ja 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 910 eurot. 18. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmised tasustatud toimingud: hagiavalduse koostamine (4 tundi), kohtunõude täitmine 29.04.2024 (1 h 30 min), kohtunõude täitmine ja menetluskulude nimekirja koostamine 23.08.2024 (2 tundi), kohtunõude täitmine ja menetluskulude nimekirja koostamine 14.04.2026 (2 tundi). Kohtu hinnangul on esindaja tunnitasu 170 eurot põhjendatud, arvestades esindaja kvalifikatsiooni. Esindaja tunnitasu ei ületa Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda vandeadvokaadist esindaja puhul. Hagiavalduse koostamise ning 29.04.2024 ja 23.08.2024 menetlusdokumentide koostamise ajakulu on põhjendatud. Kohus leiab, et 08.04.2026 nõudele vastamise ja menetluskulude nimekirja täienduse esitamise ajakulu 2 tundi ei ole täies ulatuses põhjendatud, arvestades, et kohus palus esitada konkreetsed täiendavad tõendid ning vastuse ja tõendite esitamine ei eeldanud esindajalt mahukat tööd. 14.04.2026 toimingu puhul on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 1 tund. Seega on põhjendatud õigusabikulud kokku 1445 eurot (8,5 × 170). 19. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku 2355 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 5 20. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtulahendi kättetoimetamine ja täitmine

1. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte avalikult, kuivõrd menetluse käigus ei õnnestunud kohtul kostjale materjale mõistliku aja jooksul ja registrites näidatud kontaktidel kätte toimetada. Kohus proovis kostjale menetlusdokumente kätte toimetada rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile XXX ning e-posti aadressidele XXX, XXX ja XXX. Kostjal ei ole Eestis lapsi ega abikaasat, samuti puudub teave töökoha olemasolu kohta. Täiendavalt on kohus teinud 28.05.2024 päringu Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), kuid PPA-l puuduvad täiendavad andmed kostja aadresside ja kontaktandmete kohta. Tsiviilasja nr XXX materjalidest nähtub, et 27.05.2025 on edastatud kostjale kohtudokumendid aadressile XXX (lisa-aadress rahvastikuregistris), kuid puudub teave kohtudokumentide kättetoimetamise kohta. Seega ei ole teavet selle kohta, et kostja elab nimetatud aadressil ja saab seal kohtudokumente kätte. Ka rahvastikuregistris puuduvad kostjal muud elukoha andmed.
2. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud. Kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et

§ 317

lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse

§ 317

lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. 23.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 6