KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-

§ 155lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H.T-le kuulub 1/2 mõttelist osa kaasomandis olevast kinnistust Järva maakonnas XXXas Xxx (registriosa nr 1919436; katastritunnus 56601:003:0006; pindala 2535 m 2; sihtotstarve 80% elamumaa ja 20% transpordimaa). Xxx kinnistu piirneb lõunast Xxx 3-25-2754 kinnistuga (registriosa nr 2665336; katastritunnus 56601:003:0046; pindala 1678 m 2; sihtotstarve 100% ühiskondlike ehitiste maa), mille omanik on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Paide Püha Risti Kogudus (EELK PPRK).
2. EELK PPRK esitas 08.05.2025 ehitusteatise nr 11201/36864 Xxx ja Xxx kinnistute piirile piirdeaia ja urnimüüri rajamiseks. Paide Linnavalitsus luges 21.05.2025 haldusaktiga nr 2512996/07688 ehitusteatise teavitatuks.
3. H.T esitas Tallinna Halduskohtule 20.08.2025 kaebuse Paide Linnavalitsuse 21.05.2025 haldusakti nr 2512996/07688 tühistamiseks ja XXXa kohustamiseks menetleda EELK PPRK 08.05.2025 ehitusteatist nr 11201/36864 uuesti.
4. Tallinna Halduskohus võttis 05.09.2025 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tühistada 21.05.2025 haldusakt ja kohustada vastustajat tegema ehitusjärelevalvet. Halduskohus selgitas, et ehitusteatise uueks menetlemiseks kohustamise nõue ei ole kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik ja kaebaja õigusi kaitseks enam nõue kohustada XXXa tegema ehitusjärelevalvet. Halduskohus märkis, et tõlgendab

§ 2

lg 4 kohaselt kaebust selliselt, et kaebaja taotleb ehitusjärelevalve tegemiseks kohustamist, ja kui kaebaja sellega ei nõustu, tuleb sellest esimesel võimalusel teada anda.

1. H.T jäi 08.09.2025 seisukohas kaebuses toodud nõuete juurde ning selgitas, et tema esmane mure ei ole kontrollida, kas ehitustööd toimuvad vastavalt ehitusteatisele ja projektile, vaid kaebajat huvitab peamiselt vaidlustatud haldusakti õiguspärasus.
2. Tallinna Halduskohus jättis 20.11.2025 määrusega H.T kaebuse läbi vaatamata nõudes kohustada XXXa menetlema 08.05.2025 ehitusteatist nr 11201/36864 uuesti (resolutsiooni p 1).

§ 44

lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda naaberkinnistu osas ehitusteatise menetlemist. Kohtule ei ole jätkuvalt äratuntav, kuidas on kaebaja õiguste kaitseks vajalik kohustada ehitusteatist uuesti menetlema, kui kaebaja on nõudnud piirdeaia ja urnimüüri ehitamist lubava haldusakti tühistamist. Kohustamisnõude osas jääb kaebus

§ 121lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

7. H.T palub 27.11.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 20.11.2025 määruse resolutsiooni p 1 ja jätkata kohustamisnõude menetlemist.

§ 121

lg 2 p 1 näeb kohtule ette kaalutlusõiguse, mistõttu võis kohus kaebust ka menetleda. Tühistamisnõue oleks kaebaja õiguste kaitseks piisav, kui tegemist oleks ehitusloaga, kuivõrd ehitusloa taotlus ei anna õigust ehitamiseks. Ehitusteatise puhul on olukord teistsugune. Ehitusseadustiku (EhS) § 36 lg 2 järgi on pärast lubava haldusakti tühistamist võimalik ehitusteatist tegevusetusega aktsepteerida, mis ei vastaks kaebaja eesmärgile, sest ta jääks taaskord menetlusse kaasamata. Vastustaja tegevust ehitusteatise aktsepteerimisel saab isik vaidlustada eeskätt riikliku järelevalve (EhS § 130 lg 2) tegemiseks kohustamise kaebusega (Riigikohtu 06.06.2018 määrus nr 3-17-1152, p 10). Nõue kohustada vastustajat viima menetlus uuesti läbi vastab järelevalve läbiviimiseks kohustamise nõudele. Haldusasjas nr 3-24-1263 on kohus seejuures menetlenud naaberkinnistu omaniku nii tühistamis- kui ka kohustamiskaebust. Kohustamiskaebuse rahuldamise korral tuleb vastustajal kontrollida ehitusteatist uuesti, kaasates sellesse menetlusse mh kaebaja. Kohustamiskaebus on seega lubatav. 8. Tallinna Halduskohus rahuldas 14.01.2026 otsusega H.T kaebuse ning tühistas Paide Linnavalitsuse 21.05.2025 haldusakti nr 2512996/07688. XXX ja EELK PPRK on esitanud halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebused, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. 2

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 155

lg 5), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1; riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).

10. Halduskohus jättis 20.11.2025 määrusega

§ 121

lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata kaebaja nõude kohustada XXXa menetlema EELK PPRK 08.05.2025 ehitusteatist nr 11201/36864 uuesti. Kaebaja on seisukohal, et isegi kui halduskohus tühistab Paide Linnavalitsuse 21.05.2025 haldusakti nr 2512996/07688, saaks kolmas isik sellele vaatamata EhS § 36 lg-st 2 tulenevalt asuda 08.05.2025 ehitusteatise alusel ehitama, kui vastustaja jääb tegevusetuks (st kui vastustaja ei teavita kolmandat isikut andmete täiendava kontrolli algatamisest ning ei koosta EhS § 36 lg-te 5 ja 6 alusel uut haldusakti). Kaebaja hinnangul vastab ehitusteatise uuesti menetlemiseks kohustamise nõue sisuliselt EhS § 130 lg 2 alusel ehitusjärelevalve tegemiseks kohustamise nõudele. Kaebaja viitab ka Tallinna Halduskohtu 24.09.2025 otsusele nr 3-24-1263 (p 17), mis ei ole jõustunud, kuna selle peale esitatud apellatsioonkaebused on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.

1. Kaebaja seisukohtadest võib aru saada, et tema eesmärgiks nõuda vastustaja kohustamist viia kolmanda isiku 08.05.2025 ehitusteatise kontrollimise menetlus uuesti läbi, on vältida seda, et vastustaja saaks pärast 21.05.2025 haldusakti tühistava kohtuotsuse jõustumist aktsepteerida kolmanda isiku kavandatavat ehitustegevust EhS § 36 lg 2 alusel vaikimisi (s.o EhS § 36 lg-te 5 ja 6 kohase kontrollimenetluse mittealustamisega). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline tagajärg võimalik. Iseenesest on õige, et erinevalt ehitusloast ei nõua ehitusteatise alusel toimuv ehitustegevus tingimata ehitamist lubava haldusakti andmist. Ehitusteatise aktsepteerimine nii vaikimisi kui ka selge sõnaga (sh pärast kontrollimenetlust, kui täiendavaid nõudeid ei esitata), on halduse toiming (nt Riigikohtu 18.12.2019 otsus nr 3-17-1859, p 15; 06.06.2018 määrus nr 3-17-1152, p 11). Praegusel juhul on siiski oluline võtta arvesse, et XXX ei aktsepteerinud EELK PPRK 08.05.2025 ehitusteatist vaikimisi, vaid alustas EhS § 36 lg-tes 5 ja 6 sätestatud kontrollimenetluse ning koostas ehitamisele seatud nõuete kohta 21.05.2025 haldusakti. Selle haldusakti tühistamise korral (s.o kui Tallinna Halduskohtu 14.01.2026 otsus peaks jõustuma) muutub see algusest peale kehtetuks (nt Riigikohtu 07.03.2003 määrus nr 3-3-1-21-03, p 14) ja haldusmenetlus taastub tühistatud haldusakti andmisele vahetult eelnenud staadiumis, sisuliselt kontrollimenetlus jätkub. Seega ei saaks vastustaja jätta kontrollimenetlust enam tagantjärele alustamata, vaid tal tuleb otsustada EhS § 36 lg 6 alusel täiendavate nõuete esitamise vajaduse üle uuesti (s.o eeldusel, et kolmas isik ei loobu esitatud ehitusteatises kavandatud ehitamisest). Selline olukord sarnaneb menetluse uuendamisele ja asjakohane on lähtuda haldusmenetluse seaduse § 44 lg-s 4 sätestatust, mille kohaselt ei ole vaja korrata neid menetlustoiminguid, mida uuendamise põhjused ei puuduta (vrd Riigikohtu 09.08.2016 otsus nr 3-3-1-51-16, p 19; Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2024 otsus nr 3-22-585, p 15).
2. Eeltoodust tulenevalt oli Paide Linnavalitsuse 21.05.2025 haldusakti nr 2512996/07688 tühistamise taotlus kaebaja õiguste kaitseks tõhus ja piisav nõue. Kuna 08.05.2025 ehitusteatist ei ole esitanud kaebaja, vaid kolmas isik, siis ei saa tema õiguste kaitseks olla vajalik kohustada vastustajat jätkama kolmanda isiku esitatud ehitusteatise menetlust. Kui Tallinna Halduskohtu 14.01.2026 otsus peaks jõustuma ning ehitusteatise menetlus jätkub, tuleb vastustajal arvestada asja uuel lahendamisel ka halduskohtu tehtud etteheidetega (

§ 177lg 1; nt Riigikohtu 18.03.2019 otsus nr 3-14-52793, p 37).

Praegusel juhul on halduskohus otsuses mh leidnud, et vastustaja tegi olulise menetlusvea, jättes kaebaja kui 3

§ 44lg 1 kohaselt kaebeõigus.

1. Eelneva põhjal jääb H.T määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.11.2025 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
2. H.T määruskaebuselt on 27.11.2025 maksekorraldusest nr 2407 nähtuvalt tasutud riigilõivu 20 eurot. Kuna haldusasjas esitatavalt määruskaebuselt

§ 104

lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9 kohaselt riigilõivu ei nõuta, siis tuleb tasutud riigilõiv

§ 104lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada.

15.

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 4