Obsah (9)

§ 459§ 436§ 230§ 442§ 122§ 173§ 164§ 163§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuni 2026.a, Rakvere Tsiviilasja number 2-25-20477 A. G. hagi V. G. ja N. G. vastu elatis

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue

1. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt, Pärnu Maakohtu 25.11.2021 kohtumäärusega maksekäsumenetluses tsiviilasjas nr XXX kohustati hagejat: 1) tasuma kostjale I elatist 250 eurot kuus alates 18.10.2021 kuni kostja I täisealiseks saamiseni XXX; 2) tasuma kostjale II elatist 250 eurot kuus alates 18.10.2021 kuni kostja täisealiseks saamiseni XXX. Hagejal puudub arvestatav sissetulek, tema tervis on käesolevaks ajaks halvenenud ning tal puudub kindel eluase. Hagejal on raskusi enda ülalpidamisega ja ta on ise samuti riigi poolt ülalpeetava seisundis. Ajal, mil hagejale määrati elatise tasumise kohustus kummagi alaealise ülalpeetava osas summas 250 eurot kuus, oli isikul töökoht ja püsiv sissetulek keevitavajana. Käesoleval juhul on hagejale 28.10.2025 otsusega nr XXX määratud raske puue kestusega 30.07.2025 kuni vanaduspensioni ealiseks saamiseni, sh töövõimetus ja sellega seotud puudega tööealise inimese toetuse suuruseks on 50 eurot kuus. Seega on hageja terviseseisund võrdluses varasema ajaga (s.o ajaga, mil määrati elatis) halvenenud ning tema ainsaks sissetulekuks on lisaks puudega inimese toetusele ka töövõimetoetus ca 360 eurot kuus, mis küll mõnevõrra suureneb, kuid kahele lapsele kokku 500 euro tasumine selgelt võimalik ei ole. Hageja kulud ravimitele on ca 100 eurot kuus. Püsivate terviseprobleemide tõttu (XXX töövõimetus) ei ole tal õnnestunud leida jõukohast tööd ning hagejal puudub kindel eluase, sh muu vara. Alaealised lapsed, kelle kasuks elatis on välja mõistetud elavad isiku sõnul lastekodus aadressil XXX, kus hageja neid külastab. Hageja on sisuliselt kodutu, kes ajutiselt viibib ühes toas aadressil XXX olevas majas. Käesolevaks ajaks on selgunud, et kostjatele on määratud eestkostja - Tapa Vallavalitsus 10.04.2024 tsiviilasjas nr XXX määrusega, millega kohus võttis kostjate vanematest ära isiku- ja varahooldusõigus kostjate suhtes, seadis laste üle eestkoste nende täisealiseks saamiseni või vanema(te) hooldusõiguse taastamiseni ja määras eestkostjaks Tapa Vald, vallavalitsuse kaudu. Seega on hageja ise sisuliselt riigi ja kohaliku omavalitsuse ülalpeetavaks, kes ei suuda väljamõistetud elatist maksta iseenda ülalpidamist kahjustamata ning lastele mõeldud elatist peaks ta antud ajahetkel maksma laste emale, kes hageja alaealisi lapsi isegi ei kasvata ning mistõttu ei jõuaks elatis ka selle saajateks märgitud isikuteni. Aeg, millisest alates on dokumentaalselt tõendatud hageja võimetus maksta väljamõistetud elatist on tõendatud ja see aeg saabus hiljemalt 28.10.2025.a. Kokkuvõtvalt on hagile lisatud tõenditega (lisad 1 ja 2) tõendatud, et võrdluses maksekäsu kiirmenetluses tehtud lahendi tegemise ajaga ehk alaealistele lastele igakuise elatise väljamõistmise ajaga, on hageja tervise tõttu majanduslik seisund drastiliselt halvenenud ning esinevad alused varasemalt väljamõistetud elatise suuruse olulises ulatuses vähendamiseks. Hageja taotleb sel põhjusel vähendada kostja I kasuks Pärnu Maakohtu 25.11.2021 tsiviilasjas nr XXX väljamõistetud elatise suurust ning kehtestada uueks elatise suuruseks 50 eurot kuus alates 28.10.2025 või alternatiivselt alates hagi esitamise ajast, s.o 30.11.2025 kuni elatise saaja täisealiseks 2 saamiseni s.o XXX; vähendada kostja II kasuks Pärnu Maakohtu 25.11.2021 tsiviilasjas nr XXX väljamõistetud elatise suurust ning kehtestada uueks elatise suuruseks 50 eurot kuus alates 28.10.2025 või alternatiivselt alates hagi esitamise ajast, s.o 30.11.2025 kuni elatise saaja täisealiseks saamiseni s.o XXX (dtl 45-48).
2. Hageja märkis oma seisukohas kostjate vastusele, et eestkosteasutuse (kostjate seadusliku esindaja) seisukohas ei ole väidetud ja sellele lisatud tõenditega ei ole tõendatud, et antud asjas

§ 459

lg 1 asjaolud ehk nii töövõimetus mis takistab elatise tasumist väljamõistetud määras vajaliku sissetulekupuudumisel temast sõltumatul põhjusel kui ka selle asjaolu teke on toimunud pärast Pärnu Maakohtu 25.11.2021 kohtumäärusega maksekäsumenetluses tsiviilasjas nr XXX tehtud lahendit. Seega esinevad kõik alused hagis märgitud taotluse rahuldamiseks. Veelgi enam - ka eestkosteasutus ise on avaldanud, et eestkosteasutus on hageja tervist ja tema iseseisvat toimetulekut hinnanud lausa XXXs viibimise ja selle kohaliku omavalitsuse vahenditest rahastamise vääriliseks (vt põhjendust: 26.09.2025 ametniku otsusega nr XXX otsustanud: rahastada hageja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse maksumust XXXs alates 22.09.2025, tasuda hoolduskulud summas 600 eurot kuus ning väiksema sissetuleku hüvitis on 95,25 eurot. Samuti tasub Tapa Vallavalitsus kohatasust puudujääva osa 753 eurot kuus (lisa 1). Seega on ka eestkosteasutus hinnanud hageja toimetulekuvõimet ning leidnud, et see on puudulik. Asjaolu, et hageja XXX kodukorda väidetavalt ei sobitunud (milline asjaolu on muuhulgas esitatud eestkosteasutuse poolt paljasõnalisena) ei muuda hagejat töövõimeliseks ning ei lükka ümber seda asjaolu, et hageja töövõime kaotus tekkis 21.11.2021.a. Oluline on, et 28.10.2025 Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr XXX on hagejale määratud raske puue kestusega 30.07.2025 kuni vanaduspensioni ealiseks saamiseni, ehk et töövõime teket tööealisel isikul enam ei peeta reaalseks ja võimalikuks. Kuivõrd hageja on ise riigi ja kohaliku omavalitsuse ülalpeetavaks, siis ei ole põhjendatud hagejalt varasemalt väljamõistetud elatise tasumise kohustamine. Piltlikult öeldes toimub olukorras, kus elatist saama õigustatud alaealised lapsed on nagunii ka kohaliku omavalitsuse ülalpidamisel (eestkostel), samas mahus elatise tasumise kohustuse täitmisel ja jätkamisel sama raha ühest taskust teise tõstmine. Seda põhjusel, et kui hageja peaks pea kogu oma sissetuleku ära tasuma elatiseks, siis oleks eestkosteasutus kohustatud hagejat rahaliselt toetama toetuste näol. Olukorras, kus hageja sissetuleku suuruseks on 652 eurot kuni 673 eurot kuus, on ühes kuus 500 euro suuruse elatisekohustuse tasumine sedavõrd koormav, sest hagejal ei ole selle tasumisel võimalust tasuda toidu, ravimite ning ka ravimite eest. Asjaolu, kas hagejal on võimalus mingit üksikut juhutööd teha, ei ole aluseks seda eeldada, et isik on sarnaselt 2021.a töövõimeline sest Sotsiaalkindlustusameti hinnangu kohaselt puudub isikul töövõime. Eestkosteasutuse osundatu näol kostjatest alaealiste laste poolt minevikus väidetavalt pealtnähtud vägivald või alkoholi liigtarvitamine ei ole aga ühelgi juhul asjaoluks, mis hagis esitatud väited ja tõendid ning varasema lahendi muutmise taotluse aluseks oleva õigusliku aluse -

§ 459lg 1 p 1 ja 2 välistaks.

Seega kokkuvõtvalt palub hageja jätta eestkosteasutuse vastuväited tähelepanuta ning esitatud hagi rahuldada (dtl 89-91).

1. 29.01.2026 kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et praeguse situatsiooni juures on hageja nõus maksma kahele lapsele kokku 100 eurot, muid võimalusi ei ole. Elukoht aadressil XXX kuulub hageja tuttavale ja ta on seal kokkuleppe alusel just sel põhjusel, et see hooldekodus elamine ei sobinud ja pigem maksab raha toas elamise eest natukene ja elab seal nii kaua kui on võimalik. Kui ta saaks elatise vähendatud, siis ta saaks oma eluga hakkama, eriti sotsiaaltoetust seoses täieliku töövõimetusega suurendati. Sissetuleku osa, mida kostjate esindaja on öelnud kuni 673 eurot kuus, sellele hagejal vastuväiteid ei ole. Kohus andis hageja esindajale tähtaja, et saada oma esindatavalt täpsed andmed tema igakuiste püsikulude ja tegeliku sissetuleku kohta ning esitada hageja pangakonto kohta täiendav teave (dtl 118-123). 3
2. Hageja lepingulise esindaja täiendava vastuse kohaselt ei ole esindajal siiani õnnestunud hagejalt saada dokumente. Esindatavaga ühenduse saamine on samuti olnud raskendatud sest küll ei tööta telefon, küll ei kuule ning viimasel ajal on haige olnud (seda oli aru saada ka telefonikõnes sest köhis ja vaevu suutis rääkida). Ise väidab et haige on kuna, ei ole võimalust osta ravimeid, sest katki läksid prillid ja tuli uued osta, mille peale olevat kulunud ka 120 eurot. Penisonist tehtavate täitemenetlusega seotud mahaarvamiste järel jäävat järgi ca 420 eurot ja siis maksab korteriomanikule kogu korteri kommunaalkulude arve summas 168 eurot ning ülejäänust sööb. Kohtule lubas tuua dokumendid kohale siis kui terveks saab aga kas see senini on juhtunud, ei tea sest telefoniga teda jälle ei ole õnnestunud kätte saada. Sel põhjusel palub hageja esindaja kohtul teha otsus pangakonto andmetest nähtuva alusel (dtl 137).
3. Hageja lõpliku seisukoha kohaselt, 31.03.2026 XXX AS vastuse kohaselt omab hageja pangas arvelduskontot nr XXX, mille jääk on 5.12 EUR, kontol on broneering 33.28 EUR kaardi kuutasudest ja alates 01.08.2025 toimingud puudusid. 20.03.2026 AS XXX vastuse kohaselt omas hageja pangas arvelduskontot number XXX ja tehingud selle kohta on ära toodud ajavahemiku 01.08.2025 - 31.12.2025 ja selle kohaselt on hageja kontodelt nähtuvad järgmised liikumised: Sissetulek augustis 2025: 05.08.2025 Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus summas 37 eurot; 06.08.2025 Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus (XXX) summas 384.15 eurot. Väljamaksed kaardiga välja võetud (440 eurot): 05.08.2025 summas 70 eurot; 06.08.2025 summas 370.00 eurot Kinnipidamised kohtutäitur R. P. poolt: 06.08.2025 summas 11.10 eurot (Viide: XXX); 13.08.2025 summas 7,40 eurot (Viide: XXX). Seega on hageja saanud 2025.a augustikuus sissetulekutena 440 eurot, millest enda kasutusse 440 eurot (siia ei ole arvestatud pangakonto kasutamistasusid) ning kohtutäiturile tehtud kinnipidamisi summas 18.50 eurot). Sissetulek septembris 2025: 05.09.2025 Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus (XXX) summas 384,15 eurot ja 05.09.2025 Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus summas 37 eurot, Väljamaksed kaardiga välja võetud (420 eurot): 05.09.2025 summas 420 eurot. Seega on hageja saanud 2025.a septembrikuus sissetulekutena 421,15 eurot, millest enda kasutusse 420 eurot (siia ei ole arvestatud pangakonto kasutamistasusid). Sissetulek oktoobris 2025: 06.10.2025 Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus (XXX) summas 384,15 eurot ja 06.10.2025 Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus summas 37 eurot; 28.10.2025 Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus (XXX) summas 289.79 eurot; 28.10.2025 Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus (XXX) summas 275.61; 28.10.2025 Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus (XXX) summas 18.69 eurot; 30.10.2025 Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus summas 39.84 eurot. Väljamaksed kaardiga välja võetud (400 eurot): 06.10.2025 summas 400 eurot. Kauplused tasumised (6,14 eurot): 10.10.2025 summas 3,36 eurot; 12.10.2025 summas 2,78 eurot. Kinnipidamised kohtutäitur R. P. poolt (580,33 eurot): 29.10.2025 summas 545,49 eurot (viide XXX); 30.10.2025 summas 34,84 eurot (viide XXX). Seega on hageja saanud 2025.a oktoobrikuus sissetulekutena 1045,08 eurot, millest enda kasutusse 406,14 eurot (siia ei ole arvestatud pangakonto kasutamistasusid) ja tehtud kinnipidamisi kohtutäituri poolt summas 580,33 eurot. Sissetulek novembris 2025: 05.11.2025 Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus summas 50 eurot; Summas; 06.11.2025 Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus (XXX) 673.94 eurot; 21.11.2025 Eesti Töötukassalt võlanõustamine summas 12.40 eurot. Väljamaksed kaardiga välja võetud (440 eurot): 05.11.2025 summas 80 eurot; 06.11.2025 summas 360 eurot. Kinnipidamised kohtutäitur R. P. poolt (318,85): 06.11.2025 summas 311,35 eurot; 21.11.2025 summas 7,40 eurot. Seega on hageja saanud 2025.a novembrikuus sissetulekutena 736,34 eurot, millest enda kasutusse 440 eurot (siia ei ole arvestatud pangakonto kasutamistasusid) ja tehtud kinnipidamisi kohtutäituri poolt summas 318, 75 eurot. Sissetulek detsembris 2025: 05.12.2025 Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus (XXX) summas 652,20 eurot; 05.12.2025 Sotsiaalkindlustusametilt summas 50.00 eurot. Väljamaksed kaardiga välja võetud (eurot): 05.12.2025 summas 440 eurot; Kinnipidamised kohtutäitur R. P. poolt (318,75): 05.12.2025 summas 205,75 eurot; 05.12.2025 summas 50 eurot. Seega on hageja saanud 2025.a 4 detsembrikuus sissetulekutena 702,20 eurot, millest enda kasutusse 440 eurot (siia ei ole arvestatud pangakonto kasutamistasusid) ja tehtud kinnipidamisi kohtutäituri poolt summas 318,75 eurot. Kokkuvõtvalt saab teha järeldus, et igakuiselt ei jää hagejal kohtutäituri kontoaresti ja kinnipidamiste tõttu rohkem enda kasutusse kui 420-440 eurot ja seega on seni kehtiv elatis hagejale ülejõu käiv. Senise elatise vähendamise seaduslikuks aluseks on antud juhul PKS § 102 lg 1 ning esindaja palub kohtul hagejalt väljamõistetud elatisemäära vähendada hagis taotletud suuruseni (dtl 180-182). Kostjate vastuväited
4. Kostjate hagiavaldusele esitatud vastuse kohaselt on elatis lapse ülalpidamiseks makstav raha, kui vanemad laste kasvatamises ei osale ega last rahaliselt ei toeta, seega on lapsel õigus saada vanematelt kohtu otsusel igakuiselt elatist. Käesoleval juhul on kostjad Tapa Vallavalitsuse eestkostel ning eestkosteasutuse ülesandeks lapse eestkostjana on seista lapse huvide eest ja nõuda elatisraha igal juhul sisse. Eestkostjana peab KOV muu hulgas sisse nõudma lapsele kuuluvad nõuded, milleks on ka elatisnõue. Eestkosteasutusel ei ole õigust kaalutleda, kas elatist nõuda või mitte. Justiitsministeeriumi veebilehelt leitava elatise kalkulaatori (www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/), arvutuskäigu kohaselt on kostja I õigustatud vanemalt elatist saama elatise täismääras igakuiselt summas 341,74 eurot. Kostja II on elatismäärade arvutuskäigu kohaselt õigustatud saama igakuist elatist summas 290,48 eurot. Eestkosteasutus juhib tähelepanu, et arvutuskäiguna näidatud summad on oluliselt suuremad tsiviilasjaga XXX välja mõistetud summast ehk 250 eurot kummagi lapse kohta. Avaldaja on viidanud oma tervislikule seisundile põhjendades sellega hagi elatise vähendamiseks: 28.10.2025 otsusega nr XXX määratud raske puue kestusega 30.07.2025 kuni vanaduspensioni ealiseks saamiseni, sh töövõimetus ja sellega seotud puudega tööealise inimese toetuse suuruseks on 50 eurot kuus. Seega on hageja terviseseisund võrdluses varasema ajaga (s.o ajaga, mil määrati elatis) halvenenud ning tema ainsaks sissetulekuks on lisaks puudega inimese toetusele ka töövõimetoetus ca 360 eurot kuus, mis küll mõnevõrra suureneb, kuid kahele lapsele kokku 500 euro tasumine selgelt võimalik ei ole/ ja väidetavale kodutuks olemisele. Tapa Vallavalitsus vaidleb vastu ja selgitab, et on hinnanud isiku tervislikku seisundit ja hageja poolt esitatud avalduse alusel ning 26.09.2025 ametniku otsusega nr XXX otsustanud: rahastada hageja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse maksumust XXXs alates 22.09.2025, tasuda hoolduskulud summas 600 eurot kuus ning väiksema sissetuleku hüvitis on 95,25 eurot. Samuti tasub Tapa Vallavalitsus kohatasust puudujääva osa 753 eurot kuus (lisa 1). Paraku selgus XXX tagasisidest kiiresti, et hagejale ei sobi hooldekodu kodukord ja reeglid: isik tõi korduvalt teenusele salaja alkoholi, tarbis ise ning ahvatles teisi teenusel viibivaid kliente alkoholi tarvitama, peitis alkoholipudeleid madratsite vahele ja patjade alla, ööbis sageli mujal ning kui saabus teenusele, oli alkoholi lõhnadega. Pooled: hageja ja teenusepakkuja, olid võrdselt rahulolematud ning hageja lahkus teenuselt 20.10.
5. Samuti juhib Tapa Vallavalitsus tähelepanu, et hageja toob avalduses esile sissetulekud, mis on olnud toetuste määradeks temal tuvastatud osalise töövõime ajal. Alates 30.07.2025 hagejal tuvastatud puuduv töövõime, mis tähendab sissetulekut kalendrikuus vahemikus 652 eurot kuni 673 eurot (summa erisus kuude lõikes oleneb kalendripäevade arvust), lisandub puudetoetus. Sealhulgas ei tähenda puuduv töövõime seda, et isikul puuduks võimalus või oleks keelatud tööd teha ja tehtud töö eest tasu saada. Tapa Vallavalitsusele teadaolevalt, sh hageja enese sõnade kohaselt, mida on avaldanud sotsiaaltööspetsialistidele, teeb ta juhutöid. Paraku on hageja elukorralduses pikaajaliselt olnud prioriteetseks alkoholi liigtarvitamine, mis on osutunud oluliseks põhjuseks alaealiste laste vanemast eraldamisel (tsiviilasi XXX) ning takistuseks isiklikus elus eesmärkide püstitamisele, saavutamisele. Hageja ei suutnud hooldusõigusliku vanemana tagada lastele stabiilset kasvu-keskkonda, lapsed kogesid hüljatust ja hooletusse jätmist. 5 Alkoholi kuritarvitamisest tsükliliste perioodidena, esines hagejal riski-ja sõltuvuskäitumist nii enese kui ka oma laste suhtes, jättes neid teadlikult hooletusse, ohustades seeläbi laste füüsilist ja vaimset turvalisust. Alkoholi tarvitamisest tulenevalt iseloomustab hageja suhteid sotsiaalne toimetulematus, ka moraalne allakäik: isikul on palju pretensioone ning ta satub kergesti konfliktidesse. Alkoholi tarvitamisest tulenevalt on isikul keeruline hoida püsivaid töösuhteid. Samuti annab alkoholi liigtarvitamine olulise panuse tervisliku seisundi järjepidevasse halvenemisesse. Tapa Vallavalitsus on pikaajaliselt toetanud erinevate teenuste ja toetustega hageja toimetulekut, perspektiiviga isiku toimetulekuvõime parenemisele (lisa 2). Olgugi, et need lapsed ei jää ülalpidamiseta, selle katab riik, on küsimus põhimõtteline - KOVi tegevusetus ei tohi viia olukorrani, kus ülalpidamiskohustus jääb pelgalt põhimõtteks seaduses ja lapse hooletusse jätnud vanem saab selle suurema vaevata veeretada ühiskonna ehk maksumaksja, kaela. Seega oleks hageja taotluse rahuldamine kostjate suhtes ebaõiglane, kuna hageja on pikaajaliselt seadnud esiplaanile alkoholi liigtarvitamise ja pole võtnud vastust bioloogiliste laste heaolu eest. Hageja avalduse rahuldamine oleks lahend, mis läheb selgelt vastuollu laste heaolu, huvide ja soovidega. Seega on senise elatisnõude säilitamine summas 250 eurot kalendrikuus lapse kohta eesmärgipärane ja proportsionaalne meede, arvestades laste varasemat kodust kaootilist elukorraldust, pealtnähtud vägivalda, alkoholi liigtarvitamist ning üleüldist elukalliduse hüppelist tõusu kõikides eluvaldkondades. Tapa Vallavalitsus, eestkosteasutusena kostjatele, palub mitte rahuldada hageja avaldust muuta Pärnu Maakohtu 25.11.2021 tsiviilasjaga nr XXX väljamõistetud elatise suurust 250 eurolt
6. eurole kalendrikuus lapse kohta kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tapa Vallavalitsus on seisukohal, et nimetatud tsiviilasjaga väljamõistetud elatise suurus: 250 eurot kalendrikuus lapse kohta, on põhjendatud (dtl 79-81).
7. 29.01.2026 kohtuistungil selgitas kostjate esindaja, et I. S. (kostjate ema) on elatis välja mõistetud maksekäsu menetluses ja see elatisnõue on kohtutäituri käsutuses. Mõlema vanema vastu on esitatud elatise nõuded, mis on kohtutäitur P. juures täitmisel. Lastele tuleb riiklik elatisabi toetus 200 kalendrikuus lapse kohta ja täpselt nii palju, kui vanema arveldusarvele laekub, sealt võrdsetes osades kohtutäitur ka lapse kasuks on rahalisi vahendeid võtnud, mis tähendab jooksva võlgnevuse kasvamist vanemal. Kohtutäitur R. P. hindas hageja maksuvõimetuks. Kohus andis kostjatele tähtaja esitada andmed laste suhtes elatisnõuete täitemenetluse kohta, sh mis seal toimub, mis ajal antud, mis need võlad on ja kuidas elatise täitmine täna toimub (dtl 118-123).
8. Kostjate täiendava seisukoha kohaselt on kohtutäitur R. P. hageja suhtes 09.01.2025 algatanud täitemenetlused täitedokumendi Pärnu Maakohtu 25.11.2021 kohtumääruse tsiviilasjas nr XXX alusel elatise nõudes lastele (kostjatele). Elatise võlgnevust on sissenõudjate esindaja avalduse alusel arvestatud alates 01.09.2024 ja igakuise elatise suuruseks on vastavalt täitedokumendile 250 eur lapse kohta: 1) täiteasi nr XXX, sissenõudja kostja I, kogunenud elatise võlgnevus on summas 3799,91 eur (18 kuud x 250 eur=4500 eur, millest on tasutud kohtutäituri konto vahendusel 700,09 eur); 2) täiteasi nr XXX, sissenõudja kostja II, kogunenud elatise võlgnevus on summas 3799,92 eur (18 kuud x 250 eur=4500 eur, millest tasutud kohtutäituri konto vahendusel 700,08 eur) (lisa 1). Pärnu Maakohtu Maksekäsu osakonna maksekäsuga tsiviilasjas nr XXX on I. S. (laste ema) kohustatud tasuma kostjale I elatist 60 eurot kuus alates 12.07.2024 kuni kostja I täisealiseks saamiseni XXX ning tasuma kostjale II elatist 60 eurot kuus alates 12.07.2024 kuni kostja II täisealiseks saamiseni XXX (lisa 2) (dtl 130-131).
9. Kostjad ei esitanud kohtule kirjalikus menetluses lõplikku seisukohta. Kohtuotsuse põhjendused 6
10. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt kirjalikult ja suuliselt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt.
11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 08.01.2014 lahend nr 3-2-1-165-13, p 12; 09.06.2017 lahend nr 3-2-1-35-17, p 18). Mõlemal vanemal on kohustus hoolitseda, et lapse kasvamiseks ja arenguks oleks tagatud vajalik ülalpidamine (vt Riigikohtu 24.10.2012 lahend nr 3-21-118-12, p 13; 09.06.2017 lahend nr 3-2-1-35-17, p 18). PKS § 96 ja 97 p 1 kohaselt on mõlemal vanemal laste ülalpidamiskohustus. PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01.2014 lahend nr 3-2-1-165-13, p 12; 09.06.2017 lahend nr 3-2-1-35-17, p 19). PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS § 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustustatuks kui elatist saav laps.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

§ 459

lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohus on selgitanud, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest varalise seisundi tõttu, erinevalt muudest ülalpidamiskohustustest (25.06.2011, 3-2-1-33-11, p 20; 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kui ta ei ole võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15; 25.04.2018, 2-16-100215/85, p 20). Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kohustatud vanem (28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 15; 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 15.2). PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on toodud näidisloetelu, mitte ammendav loetelu (07.02.2018, 2-16-118651/31, p 12; 28.03.2018, 2-16-11905/66, p 18). Kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13). Elatise 7 suuruse muutmise hagi aluseks võib olla see, et pärast elatise väljamõistmist on lapse vajadused või vanema võimalused muutunud, mis võib olla tingitud ka asjaolust, et hageja ülalpidamisel on veel lapsi ja nende vajadused on võrreldes varasema kohtulahendiga muutunud (29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 10; 13.12.2011, 3-2-1-125-11, p 15). Riigikohus on lahendite nr 3-2-1-124-15, p 11 ja 3-2-1-67-17, p-is 9 märkinud, et üldjuhul tuleb elatise suuruse muutmise üle otsustades võtta aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastada, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu

1. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11;
2. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Elatise alla miinimummäära vähendamise ja mõjuva põhjuse esinemise üle otsustamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (vt nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.4). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära (või alates
3. aastast PKS § 101 alusel arvutatud summa). PKS § 102 lg 2 kohaselt on üheks selliseks mõjuvaks põhjuseks vanema töövõimetus (28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 15; 07.02.2018, 2-16118651/31, p 10). Raske puue ja sellest tulenev piiratud sissetulek võivad kvalifitseeruda mõjuva põhjusena. Kohus on seisukohal, et eelolevatest seisukohtadest saab lähtuda ka käesolevas vaidluses. 12.
4. Hageja taotleb Pärnu Maakohtu 25.11.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX väljamõistetud elatise vähendamist kostjate kasuks summalt 250 eurot kuus lapse kohta 50 euroni kuus lapse kohta kuna hageja tervislik ja majanduslik olukord on pärast
5. aastat oluliselt halvenenud ning ta ei suuda varasemalt määratud elatist tasuda. Hagejal puudub arvestatav sissetulek, tema tervis on käesolevaks ajaks halvenenud ning tal puudub kindel eluase. Hagejal on raskusi enda ülalpidamisega ja ta on ise samuti riigi poolt ülalpeetava seisundis. Kostjad ei ole nõus hagiga ja esitavad hageja nõudele järgmised vastuväited: puuduv töövõime ei tähenda seda, et hagejal puuduks võimalus või oleks keelatud tööd teha ja tehtud töö eest tasu saada; hageja taotluse rahuldamine oleks kostjate suhtes ebaõiglane, kuna hageja on pikaajaliselt seadnud esiplaanile alkoholi liigtarvitamise ja pole võtnud vastust bioloogiliste laste heaolu eest; hageja avalduse rahuldamine oleks lahend, mis läheb selgelt vastuollu laste heaolu, huvide ja soovidega; Pärnu Maakohtu 25.11.2021 kohtumäärusega määratud elatise suurus on juba madalam kui seaduses sätestatud miinimummäär. Kohus tuvastas lisaks, et Pärnu Maakohtu 25.11.2021 määrusega maksekäsumenetluses tsiviilasjas nr XXX kohustati hagejat (laste isa) tasuma kostjale I elatist 250 eurot kuus alates 18.10.2021 kuni kostja I täisealiseks saamiseni XXX ning tasuma kostjale II elatist 250 eurot kuus alates 18.10.2021 kuni kostja täisealiseks saamiseni XXX (dtl 11-12). Pärnu Maakohtu 16.10.2024 määrusega maksekäsumenetluses tsiviilajas nr XXX kohustati I. S.t (laste ema) tasuma kostjale I elatist 60 eurot kuus alates 12.07.2024 kuni kostja II täisealiseks saamiseni XXX ning tasuma kostjale II elatist 60 eurot kuus alates 12.07.2024 kuni kostja II täisealiseks saamiseni XXX (dtl 134-135). 8 Viru Maakohtu 10.04.2024 kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX võeti I. S. ja A. G.ilt (laste vanemad) ära isiku- ja varahooldusõigus N. G.i ja V. G.i (kostjate) suhtes. Sama määrusega seadis kohus laste üle eestkoste nende täisealiseks saamiseni või vanema(te) hooldusõiguse taastamiseni ja määras eestkostjaks Tapa Vald, vallavalitsuse kaudu (dtl 18-30). Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust selle üle, et - hagejalt 25.11.2021 määrusega mõisteti kummagi alaealise lapse kasuks välja elatis summas 250 eurot kuus; - hagejale on 28.10.2025 Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud raske puue; - hageja sissetulek koosneb peamiselt töövõimetoetusest ja sotsiaaltoetustest, kogusummas ligikaudu 650-670 eurot kuus; - hageja suhtes toimub täitemenetlus, mille tulemusel jääb tema tegelikuks kasutatavaks sissetulekuks ligikaudu 420-440 eurot kuus; - kostjatele on määratud eestkostja ja kostjate ülalpidamist korraldab eestkosteasutus.

§ 230

lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 102 lg 2 mõttes on hagejal elatise alla miinimummäära vähendamiseks mõjuva põhjuse aluseks olevate asjaolude esile toomise ja tõendamise kohustus (vt Riigikohtu 22.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160 p 15.2). Teisalt tuleneb hagejal tõendamiskoormis ka

§ 459

sätestatust, mille kohaselt tuleb hagejal tõendada, et asjaolud võrreldes Pärnu Maakohtu 25.11.2021 maksekäsu (tsiviilasi nr XXX) tegemise seisuga on muutunud, et see õigustaks elatise mõjuval põhjusel vähendamist. Elatise vähendamise aluste tõendamise kohustus lasub hagejal. 12.

1. Hageja taotleb elatise vähendamist põhjusel, et tema tervislik ja majanduslik olukord on pärast kohtulahendi tegemist oluliselt halvenenud. Hagile on lisatud Sotsiaalkindlustusameti tõend ja otsus, mille kohaselt on hagejal 28.10.2025 otsusega nr XXX tuvastatud raske puude raskusaste alates 30.07.2025 kuni 25.07.2029, s.o vanaduspensioniealiseks saamiseni. Piirangud esinevad: raskele puude raskusastmele vastav muu funktsiooni kõrvalekalle ning keskmisele puude raskusastmele vastav kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle. Hagejale on määratud puudega tööealise inimese toetus summas 50 eurot kuus (dtl 4953). Hageja väitel, mida kostjad ei ole vaidlustanud, oli hagejal ajal, mil talle määrati elatise tasumise kohustus kummagi alaealise lapse ülalpidamiseks summas 250 eurot kuus, töökoht ja püsiv sissetulek keevitajana. Kohus tuvastas, et TÖRi andmetel töötas hageja alates 02.02.2015 kuni 25.05.2015, alates 23.05.2016 kuni 24.01.2020 ja alates 01.06.2020 kuni 31.08.2020 töölepingu alusel OÜ-s TEMPER metallkonstruktsioonide ettevalmistajana (dtl 195-196). Seega nähtub TÖRi andmetest, et enne kohtulahendi tegemist töötas hageja pidevalt metallkonstruktsioonide ettevalmistajana ning sai töötasust regulaarset sissetulekut. Pärast kohtulahendi tegemist on Sotsiaalkindlustusameti 28.10.2025 otsusega tuvastatud hagejal raske puue kestusega 30.07.2025 kuni vanaduspensioniealiseks saamiseni. Kohus ei ole nõus kostjate väitega, et puuduv töövõime ei tähenda seda, et hagejal puuduks võimalus või oleks keelatud tööd teha ja tehtud töö eest tasu saada. Tulenevalt Riigikohtu praktikast peab vanem tegema maksimaalselt pingutusi lapse ülalpidamises 9 osalemiseks ning isa majanduslik kehv olukord vms ei vabasta teda oma lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest ega anna seega ka alust nõuda elatise vähendamist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu
2. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-21-17-16, p 11;
3. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus vanem peaks tõendama maksimaalse pingutuse tegemist laste ülalpidamisel. Arvestades hageja tervislikku seisundit (raske puue) ja sellest tulenevalt piiratud sissetuleku võimalusi, esineb mõjuv põhjus elatise kohustuse ümberhindamiseks. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 1 kohaselt on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 2-1 p 2 kohaselt tuvastatakse tööealisel inimesel (16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel) raske puue lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest. Raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. PISTS § 2³ lg 6 järgi hinnatakse puude raskusastme tuvastamisel terviseseisundit, kõrvalabi vajadust ja tegevusvõimet. Arvestades tööealise isiku raske puude tuvastamise aluseid ning SKA otsuses kirjeldatud piiranguid (raskele puude raskusastmele vastav muu funktsiooni kõrvalekalle ning keskmisele puude raskusastmele vastav kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle), viitavad tuvastatud terviseseisundist tulenevad piirangud olulistele raskustele igapäevases tegutsemises ja ühiskonnaelus osalemisel, sealhulgas töövõime ja töötamise võimaluste vähenemisele. Kohtu hinnangul, arvestades, et hageja on 62-aastane mees ning tal on tuvastatud raske puue, esinevad objektiivsed takistused sobiva töö leidmisel ning konkurentsivõimelise sissetuleku teenimisel tööturul. Seega tuleb asuda seisukohale, et hagejal on raske puude tõttu märkimisväärselt piiratud töövõime ning tema võimalused teenida varasemaga võrreldavat sissetulekut on oluliselt vähenenud. 12.
4. Kohustatud vanema varalise seisundi hindamise kaudu tuvastab kohus vanema võimekuse anda ülalpidamist ning kaalub võimalikke aluseid elatise vähendamiseks. PKS § 102 lg 2 järgi peab vanem kasutama vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja varalise seisundi hindamiseks tegi kohus päringud vararegistritesse ja krediidiasutustele, mille tulemusel tuvastati järgmist: - hagejal kinnisvara ja sõidukid puuduvad; - töötamise registri väljavõtte järgi ei ole hagejal kehtivat töösuhet; - äriregistri andmetel ei ole hageja ühegi äriühinguga seotud; - hageja omab XXX AS-s arvelduskontot nr XXX, mille jääk on 5,12 eurot, kontol on broneering 33,28 eurot kaardi kuutasudest ja alates 01.08.2025 toimingud puudusid; - hageja omab AS-s XXX arvelduskontot number XXX ja tehingud selle kohta on ära toodud ajavahemiku 01.08.2025 - 31.12.2025 ja hageja kontolt nähtuvad järgmised liikumised: sissetulek augustis 2025: 05.08.2025 Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus summas 37 eurot; 06.08.2025 Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus summas 384,15 eurot. Väljamaksed kaardiga välja võetud (440 eurot): 05.08.2025 summas 70 eurot; 06.08.2025 summas 370 eurot. Kinnipidamised kohtutäitur R. P. poolt: 06.08.2025 summas 11,10 eurot ja 13.08.2025 summas 7,40 eurot. Sissetulek septembris 10 2025: 05.09.2025 Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus summas 384,15 eurot ja 05.09.2025 Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus summas 37 eurot, Väljamaksed kaardiga välja võetud (420 eurot): 05.09.2025 summas 420 eurot. Sissetulek oktoobris 2025: 06.10.2025 Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus summas 371,75 eurot ja 06.10.2025 Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus summas 37 eurot; 28.10.2025 Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus summas 289,79 eurot; 28.10.2025 Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus summas 275,61 eurot; 28.10.2025 Eesti Töötukassalt töövõimetustoetussummas 18,69 eurot; 30.10.2025 Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus summas 39,84 eurot. Väljamaksed kaardiga välja võetud (400 eurot): 06.10.2025 summas 400 eurot. Kauplused tasumised (6,14 eurot): 10.10.2025 summas 3,36 eurot; 12.10.2025 summas 2,78 eurot. Kinnipidamised kohtutäitur R. P. poolt (580,33 eurot): 29.10.2025 summas 545,49 eurot ja 30.10.2025 summas 34,84 eurot. Sissetulek novembris 2025: 05.11.2025 Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus summas 50 eurot; Summas; 06.11.2025 Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus 673,94 eurot; 21.11.2025 Eesti Töötukassalt võlanõustamine summas 12,40 eurot. Väljamaksed kaardiga välja võetud (440 eurot): 05.11.2025 summas 80 eurot; 06.11.2025 summas 360 eurot. Kinnipidamised kohtutäitur R. P. poolt (318,85): 06.11.2025 summas 311,35 eurot; 21.11.2025 summas 7,40 eurot. Sissetulek detsembris 2025: 05.12.2025 Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus summas 652,20 eurot; 05.12.2025 Sotsiaalkindlustusametilt summas 50 eurot. Väljamaksed kaardiga välja võetud (eurot): 05.12.2025 summas 440 eurot; Kinnipidamised kohtutäitur R. P. poolt (318,75 eurot): 05.12.2025 summas 205,75 eurot; 05.12.2025 summas 50 eurot; - kohtutäituri 12.02.2026 õiendi kohaselt on elatise võlgnevust sissenõudjate esindaja avalduse alusel arvestatud alates 01.09.2024 ja igakuise elatise suuruseks on vastavalt täitedokumendile 250 eur lapse kohta: 1) täiteasi nr XXX, sissenõudja kostja I, kogunenud elatise võlgnevus on summas 3799,91 eur (18 kuud x 250 eur=4500 eur, millest on tasutud kohtutäituri konto vahendusel 700,09 eur); ning 2) täiteasi nr XXX, sissenõudja kostja II, kogunenud elatise võlgnevus on summas 3799,92 eur (18 kuud x 250 eur=4500 eur, millest tasutud kohtutäituri konto vahendusel 700,08 eur). Kohus tuvastas, et hageja pangakontole laekub hagejale igakuiselt Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus ning Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus. Alates 2025 novembrist, s.o pärast Sotsiaalkindlustusameti poolt raske puude raskusastme tuvastamist, on hageja keskmine igakuine sissetulek ligikaudu 700 eurot (650 eurot Töötukassalt ja 50 eurot Sotsiaalkindlustusametilt). Kohtutäituri igakuised kinnipidamised hageja pangakontolt on ligikaudu 300 eurot kuus, sõltudes sissetuleku suurusest. Kohus ei ole tõendite pinnalt tuvastanud, et hageja varjaks oma sissetulekuid või oleks ennast teadlikult elatise maksmise vältimiseks varatuks teinud või tegelenud juhutöödega sissetuleku varjamise eesmärgil. Arvestades hageja rasket puuet ning tema vanust (62 aastat), on tema töövõime märkimisväärselt piiratud ning eluliselt usutav, et esinevad objektiivsed takistused igasuguse töö leidmisel. Hageja sissetulek koosneb töövõimetoetusest ja puudega tööealise inimese toetusest (kokku ligikaudu 700 eurot kuus). Pärast kohtutäituri kinnipidamisi jääb hagejale kätte keskmiselt ligikaudu 400 eurot kuus. Seega on hageja tegelik kasutatav sissetulek keskmiselt umbes 400 eurot kuus, millest tuleb katta tema esmavajadused. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja sissetulek on võrreldes varasema olukorraga (s.o tsiviilasjas nr XXX 25.11.2021 tehtud kohtumääruse tegemise ajal) oluliselt vähenenud/halvenenud. Hagejal on ka eelmisest lahendist tulenevad elatisevõlgnevused (kostja I suhtes kogunenud elatise võlgnevus summas 3799,91 eurot ning kostja II suhtes summas 3799,92 eurot), mis viitab sellele, et hagejal puuduvad vahendid elatise maksmiseks täies ulatuses. Kohus järeldab, et hagejal puudub vara ning 11 täiendav sissetulek, mis võimaldaks elatist kohtulahendiga määratud ulatuses maksta. 12.
5. Kostjate vastuväidete kohaselt oleks hageja taotluse rahuldamine kostjate suhtes ebaõiglane, kuna hageja on pikaajaliselt seadnud esiplaanile alkoholi liigtarvitamise ja pole võtnud vastust bioloogiliste laste heaolu eest. Kohtu hinnangul ei ole kostjate viide hageja alkoholilembusele käesoleval juhul asjakohane sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 1 tähenduses, mille kohaselt on isikul esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul. See vastutus on vahetult seotud isikuga, kellele sotsiaalteenuseid osutatakse. Kostjate väide, et hageja on ise süüdi oma seisundis alkoholi tarvitamise tõttu, ei lükka ümber Sotsiaalkindlustusameti otsust puuduva töövõime kohta. Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud hagejal raske puude, mis on riiklikult kinnitatud faktid tema terviseseisundi kohta. Puude raskusastme tuvastamisel hinnatakse terviseseisundit, kõrvalabi vajadust ja tegevusvõimet (PISTS § 2³ lg 6). Kostjate vastuväited hageja eluviiside kohta ei muuda asjaolu, et hagejale on ametlikult tuvastatud raske puue ning sellest tulenevalt puudub tal objektiivne varaline võimekus tasuda elatist 250 eurot lapse kohta. Kostjate vastuväite osas, et elatise vähendamine oleks vastuolus laste heaolu, huvide ja vajadustega ning et 2021 kohtulahendiga määratud elatise suurus on juba madalam käesoleval ajal kehtivast miinimummäärast, selgitab kohus järgmist. Vanemal on oma lapse suhtes ülalpidamiskohustus (PKS § 96). Hagejalt on kostjate suhtes ära võetud isiku- ja varahooldusõigus ning kostjatele on määratud eestkostja, kusjuures nende ülalpidamist korraldab eestkosteasutus. Hooldusõiguse muutumine ei mõjuta siiski vanema ülalpidamiskohustust - vanemad on kohustatud last ülal pidama ka juhul, kui neilt on hooldusõigus ära võetud. Kostjad on alaealised lapsed ning nende ülalpidamine toimub osaliselt riigi ja kohaliku omavalitsuse vahendite kaudu, kuid see ei vabasta vanemaid seadusest tulenevast elatise maksmise kohustusest. Kostjate vastuväited on põhjendatud osas, mis puudutavad vanema kõrgendatud vastutust, kuid need ei välista elatise vähendamist olukorras, kus vanema enese toimetulek on ohus. Kostjate viidatud elatiskalkulaatori summad (üle 300 euro) lähtuvad PKS §-s 101 sätestatud baassummast ja keskmisest töötasust. Samas võimaldab seadus sellest kõrvale kalduda muu hulgas juhul, kui vanema töövõime on vähenenud või vanema majanduslik olukord ei võimalda elatist tavapärases ulatuses maksta (PKS § 102 lg 2). Seega juhul, kui kohus tuvastab, et laste vanemal esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks, saab kohus, arvestades vanema ja laste huve, määrata õiglase ja proportsionaalse elatise suuruse, mis ei ole vastuolus laste vajadustega ega kahjusta laste õigustatud huve. Kohus nõustub kostjate väitega, et Tapa Vallavalitsus eestkostjana peab seisma laste huvide eest (PKS § 179 lg 1), kuid selgitab, et elatise suurus peab vastama vanema tegelikele varalistele võimalustele ning seaduses sätestatud juhtudel on vanemal õigus taotleda elatise vähendamist mõjuva põhjuse esinemisel. 12.
6. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et tema tervislik ja majanduslik olukord on pärast kohtulahendi tegemist oluliselt halvenenud ning seega esinevad alused elatise vähendamiseks. Järgnevalt tuleb kohtul otsustada vähendatud elatise suurus. Hageja taotleb kostjate kasuks väljamõistetud elatise vähendamist 250 eurolt 50 euroni kuus igale lapsele. Kostjad vaidlevad sellele vastu ning paluvad jätta elatise suuruseks 250 eurot kuus igale lapsele. 12 Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ainsaks igakuiseks sissetulekuks on Eesti Töötukassalt makstav töövõimetoetus ning Sotsiaalkindlustusametilt makstav sotsiaaltoetus kogusummas ligikaudu 700 eurot (650 eurot Töötukassalt ja 50 eurot Sotsiaalkindlustusametilt). Hagejal puudub vara ning täiendav sissetulek, mis võimaldaks elatist kohtulahendiga määratud ulatuses maksta. Arvestades hageja rasket puuet ning tema vanust (62 aastat), on tema töövõime märkimisväärselt piiratud ning puudub reaalne võimalus täiendava sissetuleku teenimiseks töötasu näol. Hageja väitel on tema kulud ravimitele ligikaudu 100 eurot kuus. Hageja kasutab ajutise elukohana aadressi XXX, mis kuulub tema tuttavale ning kus ta elab kokkuleppe alusel, kuna hooldekoduteenusel viibimine ei osutunud sobivaks. Hageja tasub eluaseme kasutamise eest väikest tasu ning elab seal seni, kuni see on võimalik. Pärast pensionist tehtud täitemenetlusega seotud kinnipidamisi jääb hagejale ligikaudu 420 eurot, millest ta tasub eluasemekulud summas 168 eurot ning ülejäänu arvelt katab oma toidu- ja muud esmavajadused. Kohus nõustub hagejaga, et olukorras, kus hageja igakuine sissetulek jääb vahemikku ligikaudu 652673 eurot, on 500 euro suuruse elatisekohustuse täitmine ülemääraselt koormav, kuna hagejal ei jää selle kõrvalt piisavalt vahendeid toidu, ravimite ja muude esmavajaduste katmiseks. Kohtu hinnangul võimaldab hageja praegune kasutatav sissetulek katta üksnes minimaalsed elamiskulud, kuid ei võimalda elatise maksmist varasemas ulatuses (kokku 500 eurot kuus). Statistikaameti tõlgenduses on arvestuslik elatusmiinimum (ehk absoluutse vaesuse piir) väikseim summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused. Elatusmiinimumi arvutamisel arvestatakse kulutusi toidule ja eluasemele ning individuaalseid kulutusi, mis pole seotud toiduga. Elatusmiinimumi hulka ei ole arvestatud kulutusi alkoholile, tubakatoodetele, pakettreisidele, transpordivahendite ostmisele ega väljaminekuid söögikohtades ja hotellides. Arvestuslikku elatusmiinimumi korrigeeritakse igal aastal tarbijahinnaindeksi alusel. Statistikaameti andmetel on arvestuslik elatusmiinimum 2025 aastal - 361,40 eurot. Kohus leiab, et arvestades Statistikaameti andmetel
7. aastal arvestuslikku elatusmiinimumi 361,40 eurot kuus, hageja ravimikulusid ligikaudu 100 eurot kuus (arvestades hageja rasket puuet) ning muid vältimatuid esmavajadusi hinnanguliselt ligikaudu 100 euro ulatuses kuus (nt prillide ostmine, esmatarbekaupade ja riietuse soetamine vms), jääb hagejal pärast vältimatute kulude katmist igakuiselt vabaks ligikaudu 140 eurot (700-360-100-100). Lähtudes vanema ja laste huvidest, määrab kohus õiglase ja proportsionaalse elatise suuruse, mis ei ole vastuolus laste vajadustega ega kahjusta nende õigustatud huve ning arvestab ühtlasi vanema tervislikku seisundit ja tema tegelikku võimetust teenida sissetulekut laste ülalpidamiseks. Kohus leiab, et elatise vähendamine on põhjendatud, kuid mitte sellises ulatuses, nagu hageja taotleb. Arvestades kõiki asjaolusid, leiab kohus, et varasem elatise suurus (250 eurot) on liialt koormav, kuid taotletud 50 euro suurune elatis ei ole laste huve arvestades piisav. Elatise suuruse määramisel lähtub kohus järgmistest asjaoludest: hagejal jääb pärast vältimatute kulude katmist igakuiselt vabaks ligikaudu 140 eurot; kostjate emalt on maksekäsu alusel alates 12.07.2024 välja mõistetud elatis 60 eurot kuus iga kostja kasuks; kostjad on eestkosteasutuse hoole all ning elavad lastekodus, olles seega kohaliku omavalitsuse ja riigi ülalpidamisel ning lisaks saavad lapsed riiklikke lastetoetusi. Seega on riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt tagatud laste minimaalsed ülalpidamisvajadused. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel ka asjaoluga, et hageja oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav. Kohus leiab, et õiglane ja proportsionaalne elatise suurus on 70 eurot kuus iga lapse kasuks. See tagab minimaalse tasakaalu vanema toimetuleku ja laste huvide 13 vahel. 12.
8. Hageja taotleb kostjate kasuks väljamõistetud elatise suuruse vähendamist alates 28.10.2025 (s.o Sotsiaalkindlustusameti otsuse, millega tuvastati hagejal raske puude raskusaste, tegemise ajast) või alternatiivselt alates hagi esitamise ajast, s.o 30.11.2025, kuni elatise saajate täisealiseks saamiseni. Kohus märgib, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist ei saa

§ 459lg 2 alusel nõuda tagasiulatuvalt.

Otsust saab muuta alates uue hagi esitamise ajast. Erandina on seaduses sätestatud tagasiulatuva nõudmise võimalus, kuid see puudutab ülalpidamiskohustuse täitmist ja kahju hüvitamist (PKS § 108), mitte otsuse muutmist korduvate kohustuste osas (

§ 459

). Seega kehtib põhimõte, et elatise vähendamine kohaldub alates hagi esitamise ajast. Kohus rahuldab hagi alternatiivse nõude osas, s.o alates hagi esitamise ajast. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja muudab Pärnu Maakohtu 25.11.2021 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr XXX hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatist. Alates hagiavalduse esitamisest 30.11.2025 kuni kostja I täisealiseks saamiseni (XXX) kohustub hageja tasuma igakuiselt kostjale I elatist summas 70 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest 30.11.2025 kuni kostja II täisealiseks saamiseni (XXX) kohustub hageja tasuma igakuiselt kostjale II elatist summas 70 eurot. Kohus märgib, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada hageja poolt menetluse ajal kostjatele tasutud elatisemakseid. 13.

§ 442lg 2 p 5¹ kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Hageja nõudeks on elatise vähendamine igakuise elatusrahana 50 eurot kuus. Kohtulahendiga oli iga kostja kasuks välja mõistetud elatise summaks 250 eurot kuus. Seega soovib hageja elatist vähendada 200 euro võrra. Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3600 eurot (2*250-2*50=400*9=3600). 14.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 on erinorm

§ 163

suhtes, reguleerides menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas, mille kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (03.03.2014, 3-2-1-183-13, p 10). Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus jätab hageja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda, millest tulenevalt ei ole vajalik menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Viru Maakohtu 01.09.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-12386 anti hagejale riigi õigusabi isiku esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus seoses elatiste vähendamise nõuete esitamisega ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (dtl 14-16). Kuna hagejale anti riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning kohus jättis hageja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda, puudub hagejal kohustus hüvitada riigile riigi õigusabi kulud. Seega riigile hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 14 15.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 15