KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile Määruse kuupäev 03.06.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-3119 Tsiviilasi SGS Eesti Aktsiaselts hag

§ 657lg 1 p 2¹, § 659).

Kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus, aga neid ei hüvitata. 7. Määruskaebemenetluses on uute tõendite esitamine lubatav (

§ 662

lg 3), mistõttu võtab kohus kaebuse lisa toimikusse ja hindab seda koos kaebuse esimese väitega järgnevas p-s

2. Kaebuse esimene väide vaidlustatud määruse autorsuse kohta pole põhjendatud. Määruse allkirjastas kohtunik ja ringkonnakohtul puuduvad kahtlused, et määruse sisu vastab kohtuniku otsustustele. Määrus on koostatud pdf-formaadis, mille kaebusele lisatud ja ka määruse failist nähtuvate metaandmete kohaselt lõi kohtujurist (dtl 543–545, 488 jj). Tekstitöötluse formaadis (nt doc, docx) faili teisendamiseks mõnele muule kujule (nt pdfformaati) ei ole toiming, mille kohtunik peab tegema isiklikult. Kirjeldatud toimingu võib teha kohtujurist või muu kohtuametnik. Vaidlustatud määruse sisu, keelekasutus või põhjenduste ulatus ei anna alust arvata, et kohtunik ei ole määruse ettevalmistamise ja selles sisalduvate otsustustega ise piisavalt tegelenud. Kohtunik võib ka kohtulahendi vormistamisel kasutada kohtujuristi või teiste kohtuametnike abi. Eelkõige on oluline, et kohtunik on lahendi allkirjastanud ja sellega kinnitanud, et lahendi sisu vastab tema otsustusele.
3. Teine väide menetlustoimingute ulatuse kohta pole samuti edukas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261/149, p 14). Käesoleval juhul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui hindas kostja lepingulise esindaja ajakulu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6, § 659).

Kaebuse teise väite põhjenduseks esitatud argumendid ei veena ringkonnakohut, et vaidlustatud määruses otsustatust suurem ajakulu olnuks kostja õiguste kaitseks tegelikult vajalik. Kostja esindaja menetlusdokumendid sisaldavad arvukalt kordusi ja teoreetilisi käsitlusi. Kohati kasutas esindaja asjakohatult pikka sõnastust ega toiminud menetluslikult ratsionaalselt.

1. Kolmanda väite etteheide maakohtule on põhjendatud osas, et maakohus ei vastanud 18.02.2025 täiendava kulunimekirja väidetele. Selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada ja seegi väide ei anna alust maakohtu lõppjäreldust muuta. 10.
2. Esmalt märgib ringkonnakohus, et üldjuhul ei näe kehtiv menetlusõigus ette poole kohustust esitada terviklik kulunimekiri. Käesolevas asjas esitasid pooled kulunimekirjad kummaski kohtuastmes ja maakohus lähtus kulusid kindlaks määrates õigesti neist. Samas on poolel võimalik oma kulunimekirja täiendada kuni menetluskulude rahalise kindlaksmääramise otsustamiseni või vähemalt ajani, mil täienduse esitamine ei põhjusta viivitust (

§ 331lg 1).

Seega peab kohus ka pärast põhimenetluse lõppu esitatud kulunimekirja läbi vaatama, vajaduse korral küsima selle kohta vastaspoole seisukoha ja lahendis poole asjakohastele taotlustele vähemalt vastama. 10.

1. Täiendav kulu maakohtus esitatud 17.04.2024 seisukoha koostamisel ei olnud põhjendatud ega vajalik. Kohus ei küsinud kostja arvamust hageja vastusele menetluskulude kohta ja kostja ei pidanud seda ka esitama. Kui pool esitab omal algatusel menetlusdokumendi, ei pea vähemalt üldjuhul vastaspool vastavat kulu hüvitama. 10.
2. Kostja täpsustus ringkonnakohtu istungi ajakulu osas pole kostja määruskaebuse lahendamisel asjakohane. Maakohus lähtus ajakulust 1 t 35 min, aga kostja märkis oma 3

§ 171

lg 1 alusel kostja kanda, aga

§ 178lg 4 kohaselt neid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) 4