Obsah (4)

§ 2§ 6§ 4§ 1

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-23-2105 28. november 2025 Maria Lõbus Anna Jallai kaebus Va

„Hajaasustuse programm“ (edaspidi määrus nr 14) § 11 lõige 13 (taotlus ei vasta nõuetele) ja § 4 lõike 1 punkt 2 (taotleja elukoht ei ole majapidamine, millega seotud projektile toetust taotletakse). Vastavalt

§ 2

lõikele 13 on majapidamine elamuna kasutatav hoone koos sinna juurde kuuluvate abihoonetega. Elamuna kasutatava hoone kasutusotstarve peab olema avalikes registrites majandus- ja taristuministri

1. juuni
2. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” kohaselt elamu või sellele peab olema väljastatud ehitusluba elamu ehitamiseks või enne
3. juulit
4. a ehitatud hoonete puhul peab olema tegemist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitisega, mille ettenähtud kasutusotstarve on elamu. Hajaasustuse programmi hindamiskomisjon külastas kaebaja majapidamist ja Kalda kinnistul komisjon tuvastas, et hoonet, mis ehitisregistris on märgitud elamuna, pole veel olemas. Seega ei ole kaebajal võimalik elada alaliselt elamus, nagu määrus nr 14 ette näeb.
5. Kaebaja esitas Valga Vallavalitsuse
6. mai
7. a korralduse nr 211 peale vaide. Valga Vallavalitsus jättis
8. juuli
9. a korraldusega nr 289 vaide rahuldamata.
10. Kaebaja esitas
11. septembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Valga Vallavalitsuse
12. mai
13. a korralduse nr 211 ja
14. juuli
15. a korralduse nr 289 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
16. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on õigusvastaselt jätnud tema taotluse rahuldamata.

§ 6

lõikest 2 tulenevalt toetatakse tegevusi majapidamistes, mille omanikuks on taotleja, tema lähisugulane või hõimlane. Taotleja suhtes kehtib kaks olulist nõuet: 1) tal on hajaasustusega maapiirkonnas asuv majapidamine; 2) see majapidamine on tema alaline elukoht. Vastustaja ei tugine keelduva otsuse tegemisel sellele, et kaebajal puuduks nõutud majapidamine, ega ka sellele, et tegemist pole kaebaja alalise elukohaga. Vastustaja on tegelikult tunnistanud, et majapidamine on olemas ja kaebaja elab selles. Ehitisregistri andmetel asub kaebaja kinnistul kokku 7 hoonet: elamu (registrikood 111032409) ning mitu abihoonet. Eluhoone seisundi kohta on märgitud „Olemas“. Esmane oletuslik kasutusvõtule aeg on

1. Ehitise kasutamise otstarve on üksikelamu ning hoone liik on eluhoone. Ehitisele on väljastatud rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks ehitusluba. Ehitusluba on väljastatud ka majapidamise juurde kuuluvale puurkaevule. Kaebaja elab majapidamise juurde kuuluvas abihoones ning seda põhjusel, et kinnistul paiknev enne
2. juulit 1995 õiguslikul alusel ehitatud elamu on hetkel rekonstrueerimisel (lammutatud vundamendini). Määrus nr 14 ei sätesta, et taotleja peab elama ehitises, mille ettenähtud 2 3-23-2105 kasutusotstarve on elamu. Määruse kohaselt peab taotleja elama majapidamises, mille alla kuuluvad selgelt ka abihooned. Rajatav puurkaev teenindaks nii rekonstrueerimisel olevat elamut kui abihooneid. Vastustaja on ebaõigesti tõlgendanud määruses nr 14 toodut ning vastustaja seisukoht, et justkui ainult eluhoone peab olema kasutusel, on ebaõige ning vastuolus määruse § 2 lõikes 13 sätestatuga.

sõnastus „või sellele peab olema väljastatud ehitusluba elamu ehitamiseks“ kinnitab, et vastustaja nõue, et elama peab eluhoones, ei ole õige. Ehitustööde ajal ei ole reeglina võimalik elamus elada, kuid vaatamata sellele võimaldab määrus nr 14 sellist majapidamist arvesse võtta. Eeltoodu haakub ka meetme eesmärgiga, milleks on hajaasustuse piirkondades elavate perede elutingimuste parandamine. Kaebaja on vastustajale selgitanud, et eluhoone rekonstrueerimise ajal elatakse kinnistul paiknevas abihoones, mis kuulub majapidamise juurde, kuid vastustaja on selle põhjendamatult kõrvale jätnud. Vastustaja on jätnud arvestamata ka olulise ja asjakohase fakti, et tegemist on enne 22. juulit 1995 ehitatud hoonega, mis on asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mille ettenähtud kasutusotstarve on elamu. 6. Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Määrusest nr 14 tuleneb, et hoone, mida taotleja elamiseks kasutab, puhul peab olema tegemist elamuga

§ 2lõike 13 mõttes.

Ekslikud on kaebaja väited, et

kohaselt peab § 2 lõike 13 mõttes elamuna käsitletav hoone üksnes kuuluma § 4 lõikes 1 nimetatud majapidamisse, kuid taotleja ei pea selles hoones elama. Just vastupidiselt näeb määrus nr 14 selgelt ette, et § 4 lõikes 1 nimetatud majapidamisse kuuluv hoone peab olema elamu § 2 lõike 13 mõttes ja taotleja peab seda hoonet elamuna kasutama. Kinnistul asuvat elamut kaebaja elamiseks ei kasuta, vaid elab abihoones. Nimetatud abihoone puhul ei ole tegemist elamuga

§ 2lõike 13 mõttes.

Selle abihoone avalike registrite järgne kasutusotstarve ei ole elamu. Samuti ei ole sellele abihoonele väljastatud ehitusluba ehitamaks abihoonet ümber elamuks. Ka ei ole nimetatud abihoone puhul tegemist enne

1. juulit
2. a õiguslikul alusel ehitatud ehitisega, mille ettenähtud kasutusotstarve on elamu. Kuivõrd abihoone puhul, mida kaebaja elamiseks kasutab, ei ole tegemist elamuga

§ 2

lõike 13 mõttes, ei ole kaebaja puhul täidetud

§ 4lõikest 1 toetuse taotlejale tulenevad nõuded.

Täpsemalt on kaebaja puhul täitmata

§ 4

lõike 1 punktidest 1 ja 2 tulenevad eeldused, millede kohaselt peab taotleja alaline elukoht ja rahvastikuregistrijärgne elukoht olema majapidamine määruse § 2 lõike 13 mõttes. Tegelikult ei eksisteeri Kalda kinnistul mistahes elamut. Kuigi ehitisregistri andmetel asub Kalda kinnistul ka (oletuslikult)

1. aastal ehitatud elamu, siis on kaebaja ise tunnistanud, et kinnistul varem asunud elamu on lammutatud kuni vundamendini. Vastava asjaolu tuvastasid ka vastustaja poolt moodustatud hindamiskomisjoni liikmed
2. mail 2023 kaebajale kuuluval kinnistul teostatud ülevaatusel. KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 7.

§ 4

lõige 1 sätestab: „Programmi raames saab toetuse taotlejaks (edaspidi taotleja) olla füüsiline isik, kes vastab kõigile järgmistele nõuetele: 1) taotleja alaline elukoht on taotluse esitamise aasta

1. jaanuarist kuni §-s 12 nimetatud toetuslepingu (edaspidi toetusleping) sõlmimiseni § 2 lõikes 4 nimetatud piirkonnas asuv majapidamine, millega seotud projektile toetust taotletakse; 2) taotleja elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt katkematult taotluse esitamise aasta
2. jaanuarist kuni toetuslepingu sõlmimiseni majapidamine, millega seotud projektile toetust taotletakse; 3 3-23-2105 3) taotlejal ei ole riiklike või kohalike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud.“ Praegusel juhul on vaidlus selles, kas kaebaja puhul on täidetud tingimus, et ta elukoht on „majapidamine, millega seotud projektile toetust taotletakse“.

§ 2

lõige 13 sätestab: „Majapidamine on elamuna kasutatav hoone koos sinna juurde kuuluvate abihoonetega. Elamuna kasutatava hoone kasutusotstarve peab olema avalikes registrites majandus- ja taristuministri

1. juuni
2. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” kohaselt elamu või sellele peab olema väljastatud ehitusluba elamu ehitamiseks või enne
3. juulit
4. a ehitatud hoonete puhul peab olema tegemist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitisega, mille ettenähtud kasutusotstarve on elamu.“
5. Pooled ei vaidle selle üle, et ehitisregistri andmete kohaselt asus taotluse menetlemise ajal Kalda kinnistul elamu kasutusotstarbega hoone ja mitu abihoonet. Kaebaja on selgitanud, et Kalda kinnistul asus varem tõepoolest elamuna kasutatav hoone, kuid see oli taotluse menetlemise ajal lammutatud vundamendini, sest pooleli oli elamu rekonstrueerimine, milleks kaebajal oli ehitusõigus. Ehitustööde tõttu elas kaebaja abihoones. 9.

§ 2

lõikest 13 saab loogiliselt järeldada, et üldjuhul peaks taotleja tõepoolest elama hoones, mille kasutusotstarve on elamu. Sellele viitab asjaolu, et elamuna kasutatavale hoonele on

§ 2

lõike 13 teises lauses esitatud lisatingimusi, mille eesmärk on kohtu hinnangul tagada, et majapidamises asuks hoone, mis on elamiseks kõlblik ja elamuna ka kasutusel. See nõue aitab tagada, et toetust saavad just sellised inimesed, kes hajaasustusega maapiirkonnas juba püsivalt elavad ja kelle elukohta arvestades on piisavalt eeldusi, et nad seal elamist ka tulevikus jätkavad. Nimelt on hajaasustuse programmi eesmärk tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades (

§ 1lõige 2).

10.

§ 2

lõike 13 teises lauses toodud lauseosast „või sellele peab olema väljastatud ehitusluba elamu ehitamiseks“ saab järeldada, et nõuetele vastab ka selline taotleja, kelle kinnistul käivad parasjagu ehitustööd kinnistul asuva elamu rekonstrueerimiseks ja kes ehitustööde tõttu elab ajutiselt elamu teenindamiseks mõeldud abihoones. Kohtu hinnangul ei ole

eesmärgiga kooskõlas selline vastustaja tõlgendus, kus vaadatakse üksnes kitsalt seda, millises hoones taotleja parasjagu elab, ega hinnata laiemalt seda, mis põhjusel taotleja konkreetsel ajahetkel abihoones elab. Vastustaja taoline kitsas tõlgendus kohtleb halvemini neid hajaasustusega maapiirkonnas elavaid inimesi, kelle kinnistul asuv elamu kasutusotstarbega hoone on halvas seisus ja kes otsustavad elamu rekonstrueerimise kaudu oma elutingimusi parandada, jätkates samal ajal samal kinnistul elamist abihoones. On paratamatu, et elamu rekonstrueerimine võib teatud ajaperioodil välistada elamus elamise võimalikkuse. Sellist sundolukorda ei saa aga tõlgendada taotleja kahjuks, kui on selge, et ta jätkab ka ehitustööde ajal samal kinnistul elamist (küll abihoones) ja tema kaugem eesmärk on elamu valmimise järel sinna elama asuda. Sellises olukorras elab taotleja jätkuvalt majapidamises, sest majapidamise hulka arvatakse ka hoone juurde kuuluv abihoone. Seega ei ole õige vastustaja tõlgendus, et nõuetele vastab ainult selline taotleja, kes elab elamus.

§ 4

lõike 1 punktides 1 ja 2 kasutatud sõnastuse, et taotleja elukoht peab olema „majapidamine“ (mitte elamu), üks eesmärk ongi kohtu hinnangul arvestada

§ 2

lõike 13 teises lauses viidatud olukorraga (elamu ehitamine), sest elamu ehitamise käigus ei pruugi elamus elamise nõue olla täidetav, kuid elamine võib olla 4 3-23-2105 võimalik elamuga seotud abihoones.

eelnevalt osutatud sätteid määruse eesmärgiga kooskõlas tõlgendades tuleb seega asuda seisukohale, et kaebaja puhul oli täidetud nõue, et taotleja elukoht on „majapidamine, millega seotud projektile toetust taotletakse“. Järelikult on vastustaja ebaõigesti asunud seisukohale, et kõnealune nõue ei olnud kaebaja puhul täidetud.

1. Kuna vastustaja
2. mai
3. a korraldus nr 211 ja
4. juuli
5. a korraldus nr 289 on materiaalselt õigusvastased, tuleb need tühistada. Kohus kohustab vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama kohtuotsuse jõustumise järel esimesena avatud hajaasustuse programmi taotlusvooru raames. Kaebajal on õigus oma taotlust taotluste esitamise tähtpäevani muuta (nt esitada uus taotluse vorm, et selles kajastatud andmed oleksid ajakohased; esitada uued hinnapakkumised, kui seniste pakkumiste kehtivused on lõppenud; esitada uued kalkulatsioonid, kui projekti maksumusega seotud asjaolud on muutunud).
6. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, on menetluskulude kandmise kohustus tekkinud vastustajal. Kaebaja menetluskulud koosnevad riigilõivust 20 eurot ja õigusabikuludest 2092,50 eurot. Riigilõivu on tasunud kaebaja ise, kuid õigusabikulude arved on esitatud FIE Igor Jallaile. HKMS § 109 lõike 5 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik, kuid menetlusosaline peab kohtule tõendama, et tal on kohustus õigusabikulud hüvitada isikule, kes need tasus (vt Riigikohtu
7. novembri
8. a otsus asjas nr 3-23-885, punkt 111). Kaebaja pole väitnud ega tõendanud, et tal on kohustus õigusabikulud FIE Igor Jallaile hüvitada. Seetõttu pole õigusabikulud vastustajalt väljamõistetavad. Küll aga saab vastustajalt välja mõista riigilõivu 20 eurot, sest selle tasus kaebaja ise. (allkirjastatud digitaalselt) 5