Obsah (5)
§ 436§ 230§ 173§ 174§ 162KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 27.04.2026, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-20981 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise vä
) § 5 lg 1 kohaselt hagi 3
(7)2-25-20981 menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
§ 436
lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
§ 436
lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.
§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
15. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 16. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hageja on täisealine ning ta on kostja laps (dtl 3 - sünnitunnistus); kostja ei ole hagejale pärast tema täisealiseks saamist elatist maksnud; hageja jätkas pärast täisealiseks saamist üldkeskhariduse omandamist X Gümnaasiumis 11. klassis sessioonõppes (dtl 2 – kooli tõend); hagejale laekub töövõimetoetus ligikaudu 378 eurot kuus ja riiklik peretoetus summas 80 eurot kuus kuni hageja 19-aastaseks saamiseni. 17. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates täisealiseks saamisest kuni õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 18. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (
- i)kostja majanduslik seisukord ei ole elatise tasumiseks piisav; (
- ii)hageja kulud on osaliselt ebavajalikud ja ülemäärased; (iii) kostjal on kohustus ülal pidada oma teist alaealist last; (
- iv)kostja on töövõimetu. 19. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Juhul kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 10). Ülalt nähtub, et hageja omandab keskharidust. Nimetatud asjaolu ei ole vaidluse all, see on ka tõendatud (dtl 2). Hageja on viidanud, et osaleb sessioonõppes ning avalike andmete põhjal on tegemist õppevormiga, kus õppetegevus toimub Moodle õpikeskkonna ja tavatundide kaudu umbkaudses vahekorras 70-30. Tunnid toimuvad ühel päeval (neljapäev) nädalas. Õppekava on sama, mis teistel klassidel. Seega on iseseisva töö maht tunduvalt suurem. Eeltoodust tuleneval on hageja tõendanud, et osaleb küll õppetöös, kuid seda vaid kord nädalas ning ülejäänud aja teeb hageja õppetegevusega seoses iseseisvat tööd, mis arusaadavalt võtab samuti aega. Kohus leiab, et hageja on põhistanud, et tal ei ole võimalust õppetöö kõrvalt enesele hankida sedavõrd suurt sissetulekut, et täiendav 4
(7)2-25-20981 vanematepoolne ülalpidamine ei oleks vajalik. Seega on hagejal iseenesest õigus kostjalt ülalpidamist nõuda, kuid alljärgnevalt selgitab kohus välja, millises ulatuses.
- Kohus märgib, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (vt nt Riigikohtu
- oktoobri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Hageja on esile toonud, et tema elatisnõude aluseks olevad igakuised kulud on 870 eurot.
§ 230
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hageja poolt esile toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ja tõendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus Eluasemekulu Hageja märgitud suurus, eurot 75 Kohtu märgitud suurus, eurot 75 Toit 300 200 Transport 100 0 Sidekulu (telefon ja internet) 25 7,74 Tervishoid 60 40 Kohtu kommentaar Kulu on põhjendatud ja vajalik ning tõendatud (dtl 4755). On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu. Kohus ei eelda, et hageja üksikasjalikult kulu koosseisu tõendab, kuivõrd see oleks ebamõistlik. Kulu suurus ei ole ülemäärane, arvestades sealjuures hageja vanust, elulaadi ja toiduainete maksumust. Pidev väljaspool kodu einestamine on luksus, mille vältimatut vajalikkust hageja ei ole põhistanud. Hageja märgib, et kasutab peamiselt taksot kooli ja igapäevaseks liikumiseks, kuna tervislikel põhjustel ei ole alati võimalik kasutada ühistransporti. Kohus märgib, et kostja on kulu vaidlustanud ja viidanud, et ühistransport on tasuta. Kohus nõustub kostjaga, et kulu on põhjendamatu. Taksosõitu tuleb pidada mugavusteenuseks olukorras, kus ühistransport on Tallinnas tasuta. Hageja ei ole põhistanud, millised tervislikud põhjused saavad tingida vältimatu vajaduse taksoteenust kasutada. Tõend dtl 56-58. Kulu on põhjendatud ja vajalik. Kostja vastuväited on asjakohatud. Tarvidus kasutada telefoni ja internetti on kõigil inimestel ka kooliväliselt – nt kasvõi koduseks õppetööks. Kostja ei ole tõendanud, et on olemas odavamaid võimalusi hageja vajadustele vastava sideteenuse ostmiseks. Siiski on kulu tõendatud vaid 7,74 euro ulatuses. Hageja märgib, et tal on diagnoositud ATH ja autismispektrihäire ning ta tarvitab antidepressante ja muid vajalikke ravimeid. Kulud hõlmavad ravimite ostmist, võimalikke psühhiaatri visiiditasusid ja vitamiine. Kohus märgib, et kulud on tõendamata – konto väljavõttega ei ole võimalik väidetavat kulu seostada, kuna ei nähtu, mille eest tasutud on. Liiati on tegemist hageja ema konto väljavõttega, mistõttu ei saa välistada, et tegemist on (vähemalt osaliselt) ka hageja ema isiklike kuludega. Siiski on ilmne, et vastavad kulud hagejal tekivad, mistõttu loeb kohus põhjendatuks need mõistlikus ulatuses. 5
(7)2-25-20981 Hügieenikulu 90 30 Koolikohustuse täitmine 20 10 Riided ja jalanõud 150 50 Muud kulud 50 20 Kokku: 870 432,74 Kohus märgib, et kulud on tõendamata – konto väljavõttega ei ole võimalik väidetavat kulu seostada, kuna ei nähtu, mille eest tasutud on. Liiati on tegemist hageja ema konto väljavõttega, mistõttu ei saa välistada, et tegemist on (vähemalt osaliselt) ka hageja ema isiklike kuludega. Siiski on ilmne, et vastavad kulud hagejal tekivad, mistõttu loeb kohus põhjendatuks need mõistlikus ulatuses. Kohus märgib, et kulud on tõendamata. Siiski on ilmne, et vastavad kulud hagejal tekivad, mistõttu loeb kohus põhjendatuks need mõistlikus ulatuses. Kohus märgib, et kulud on tõendamata – konto väljavõttega ei ole võimalik väidetavat kulu seostada, kuna ei nähtu, mille eest tasutud on. Liiati on tegemist hageja ema konto väljavõttega, mistõttu ei saa välistada, et tegemist on (vähemalt osaliselt) ka hageja ema isiklike kuludega. Siiski on ilmne, et vastavad kulud hagejal tekivad, mistõttu loeb kohus põhjendatuks need mõistlikus ulatuses. Hageja märgib, et kulu hõlmab prillidega seotud kulusid ja hooldust, arvestatuna aasta peale. Hageja vajab prille, mille maksumus on olnud soodustuse tõttu varasemalt madalam, kuid edaspidi soodustust ei ole. Summasse on lisatud ka muud väiksemad vältimatud igapäevakulud. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud osaliselt, täpsemalt 20 eurot kuus. Prillidega seotud kulu on tõendatud osaliselt – dtl 59, summa 90 eurot, jagatuna 12 kuu peale teeb 7,50 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja põhjendatud kulutuste suuruseks 432,74 eurot kuus. Hageja on märkinud, et talle tasutakse töövõimetoetust 378 eurot kuus ja riiklikku peretoetust 80 eurot kuus kuni hageja 19-aastaseks saamiseni, st sissetulek kokku 458 eurot kuus. Seega pärast viidatud sissetuleku lahutamist hageja tõendatud kuludest on ilmne, et hageja ülalpidamisvajadus on tema praeguse sissetuleku näol juba rahuldatud (432,74 - 458 = -25,26). Hageja ei ole märkinud ega tõendanud, et jätkab õpinguid ka pärast keskhariduse omandamist, mistõttu oleks elatisnõue võimalik teoreetiliselt rahuldada kuni õpingute lõppemiseni X Gümnaasiumis (eelduslik lõpp 2027. a suve algus). Hageja saab 19. aastaseks 2027. a alguses ning siis võiks hageja sõnul tekkida küsimus ülalpidamisvajadusega seoses lapsetoetuse tasumise lõppemisega. Kohus viitab, et PHS § 17 lg 2 sätestab, et põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Seega tasutakse hagejale lapsetoetust kuni õpingute lõppemiseni. Kuivõrd hageja osaleb õppeasutuses kohapeal aset leidvas õppetöös vaid korra nädalas (ning ülejäänud osas on tegemist iseseisva õppega, mille teostamist on võimalik paindlikult hajutada ja planeerida), on kohus seisukohal, et hagejal ei ole takistusi iseseisvaks sissetuleku teenimiseks (juhul, kui hageja leiab, et tema igakuised kulud või soovitav elustiil seda nõuab). 6
(7)2-25-20981 21. Seoses kostja vastuväidetega märgib kohus järgmist. Kostja on küll märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda, kuid kostja on jätnud 20.03.2026 kohtumääruses (kirjeldav osa, p 24
- jj)toodud tõendamiskoormise täitmata ega ole toonud kohtu ette täit ülevaadet oma majanduslikust seisukorrast koos seda kinnitavate tõenditega. Kostja on tõendanud, et ta on vaid osaliselt töövõimetu, mistõttu eelduslikult peaks kostja olema võimeline vähemalt mingisugust sissetulekut teenima. Kostja esitatud asjaoludest ei saa järeldada, et kostja ei ole võimeline mistahes tasuvat tööd tegema. Lisaks ei ole kostja esile toonud oma alaealise lapsega seotud igakuiseid kulutusi, mistõttu vastav vastuväide ei ole asjakohane ega tõendatud. Seega on kostja majanduslikku seisu puudutavad vastuväited täielikult tõendamata. Siiski ei mõjuta eeltoodu asja lahendamist, kuna kohus on ülal leidnud, et hagejal puudub ülalpidamisvajadus, kuna (
- i)hageja kulud on kaetud hageja praeguse sissetulekuga ning (
- ii)hagejal on õppetöö kõrvalt võimalik endale täiendavat sissetulekut hankida. 22. Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 23. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 24.
§ 173
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
§ 174
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus jättis hagi rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine 25.
§ 174
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
§ 174
lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kostjal ei ole käesoleva tsiviilasja menetlusega seoses menetluskulusid tekkinud, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 7
(7)