Obsah (4)

§§ 660§ 371§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi Kohtunik Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 2-26-7805 W.P hagi isaduse tuvastamiseks hagimenetlus Kadi Karting H

§§ 660-661).

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 07.04.2026 kohtule hagiavalduse isaduse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja O.M-iga püsisuhtes ning temale teadaolevalt sündis xx.xx.xxxx O.M-ile laps, kelle isaks on hageja. O.M on andnud hagejale xx.xx.xxxx ultrahelipildi ja hageja on püüdnud O.M-ilt saada informatsiooni sündinud lapse kohta, kuid O.M ei ole informatsiooni edastanud. Hageja pöördus abi saamiseks x Linnavalitsuse poole, kes suunas ta x Linnavalitsusse. Hageja esitas tõendina x Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervisehoiuosakonna vastuse, millest nähtub, et xx.xx.xxxx ehk 2 kuud pärast lapse sündi võttis hageja telefoni teel ühendust laste heaoluspetsialistiga, kes kinnitas hageja väidet lapse sünni fakti kohta ja lapse sünnikuupäeva ning selgitas talle, et lapse ega tema ema kohta rohkem infot edastada ei ole võimalik. Dokumendist ilmneb, et ametnikud hagejale mingit teavet lapse kohta peale tema sünnifakti ja sünniaja kinnitamise ei ole andnud, kuid soovitasid tal pöörduda kohtusse ja tuvastada enda isadus. Seetõttu ei ole hagejal kostja kohta ka võimalik rohkem andmeid kohtule anda.
2. Kuna hagejal ei ole võimalik kostja kohta rohkem andmeid saada, taotleb hageja kohtult tõendite kogumist. Hageja taotleb, et kohus nõuab rahvastikuregistrist välja andmed O.M-i xxxx. aastal sündinud lapse eesnime, perekonnanime, isikukoodi ja elukoha aadressi kohta. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 1

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 95 esimese lause kohaselt otsustab kohus isaduse tuvastamise mehe hagi põhjal, mis esitatakse lapse vastu. Seega peab isaduse tuvastamise hagis olema kostjaks konkreetne laps, kelle isadust soovitakse tuvastada. Hageja väidab, et kostjale sündis xx.xx.xxxx laps, kelle bioloogiline isa on hageja. Hageja on esitanud tõendina kohaliku omavalitsuse ametniku vastuse, millest nähtub, et talle kinnitati lapse sünni fakti ja sünniaega. Samas ei ole hagejal andmeid lapse nime, isikukoodi ega muu identifitseeriva teabe kohta. Kohus tuvastas rahvastikuregistri andmete kontrollimisel, et kostja andmete juures puudub kanne xxxx. aastal sündinud lapse kohta.
2. Sellest tulenevalt ei ole kohtul võimalik tuvastada isikut, kelle vastu isaduse tuvastamise hagi tuleks esitada. Hageja taotleb kohtult rahvastikuregistrist lapse andmete väljanõudmist. Kohus märgib, et juhul kui laps on lapsendatud, on lapsendamisega seotud andmed seadusega kaitstud. PKS § 164 lg 1 kohaselt tuleb hoida lapsendamissaladust ning rahvastikuregistri seaduse kohaselt on lapsendamisega seotud andmetele juurdepääs piiratud. Seetõttu ei saa kohus üksnes hageja väite alusel eeldada lapse olemasolu ega nõuda välja võimalikke lapsendamisega seotud andmeid eesmärgiga tuvastada lapse uus identiteet. Hageja esitatud asjaolud ei võimalda kohtul kindlaks teha konkreetset last, kelle vastu isaduse tuvastamise hagi saaks esitada. Samuti ei ole kohtul võimalik olemasolevate andmete põhjal tuvastada, kas laps on registreeritud teise identiteediga või on tema suhtes toimunud lapsendamine. Sellises olukorras puudub menetluslik võimalus isaduse tuvastamise hagi sisuliseks läbivaatamiseks.
3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagiga ei ole võimalik saavutada selles taotletud eesmärki

§ 371lg 2 p 2 tähenduses ning hagi tuleb jätta menetlusse võtmata.

7.

§ 168lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Menetluskulusid asjas ei esinenud. Kohus selgitab, et avaldajal on õigus kohtumääruse jõustumisel taotleda

§ 150lg 1 p 2 alusel hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

Selleks tuleb esitada kohtule vastavasisuline taotlus (

§ 150lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik 2