lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.t tegemisele kuulub 15 (viisteist) tundi üldkasulikku tööd. 3.
lg 3 alusel määrata 15 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kaks) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 4. Sten-Oliver Alesmaa 15 tunni üldkasuliku töö tegemist korraldab süüdlase elukohajärgse Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna direktori määratud kriminaalhooldusosakond. 5.
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades
lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 10.06.
lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. 2 Kuivõrd LS § 201 lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud kahel korral juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest ning antud hetkel on viimasel korral karistusteks määratud rahatrahv tasumata. Mõlemad väärteokaristused on kehtivad. Seega varasemad karistused rahatrahvide näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab süütegude toimepanemist. Arvestades määratud rahatrahvide tasumata jätmist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid trahvide maksmiseks. Ankeetandmete kohaselt puudub menetlusalusel isikul ka töökoht. Menetlusalune isik on ka ise kinnitanud, et ta hetkel ei tööta, kuid üritab eelmist rahatrahvi tasuda, mis on kohtutäituri menetluses. Seega on rahatrahv kui tagajärjetuks jäänud ja tasumata jäetav karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine. Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, mida kohus peab võimalikuks karistuse mõistmisel arvestada. Kuivõrd menetlusaluselt isikule ei ole juhtimisõigust kunagi väljastatud ning teda on kahel korral samalaadse teo eest nii karistatud kui juhtimiselt kõrvaldatud, oli ta teadlik sellest, et ta sõidukit juhtida ei tohi, mistõttu oli ta teadlik nii toime pandud teo keelatusest, võimalikest põhikaristustest kui ka nende tähtaegadest ning pani teo toime kavatsetult. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kohus nõustub karistusmäära valikul kohtuvälise menetleja poolt välja tooduga (kolmas rikkumine, juhiluba pole varasemalt olnudki, teo tunnistamine jne). Kuigi menetlusalune isik ise pidas vajalikuks keskmisest suuremat karistusmäära, siis kohus leiab siiski, et arvestades isiku kahetsust, saab piirduda 15 päeva pikkuse arestiga. Puutuvalt menetlusaluse isiku taotlusse asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga, asub kohus seisukohale, et kuna menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud ja menetlusaluse isiku tervislik seisund võimaldab üldkasulikku tööd teha, leiab kohus, et menetlusalusele isikule mõistetava aresti võib asendada üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et isikuga seotud asjaolusid arvestades on üldkasuliku töö tegemise tähtajaks põhjendatud määrata 2 kuud. Siim Mõistlik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.