KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-1770 Haldusasi Politsei- ja Piirival

) § 66 lg 2 alusel, sest isiku suhtes esineb § 65 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja § 65 lg 2 p-des 2, 3 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluse asjaolud ja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 1.

1. 12.06.2026 kontrollisid Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piirivalvurid oma teenistuskohustusi täites Tallinna Vanasadama D-terminalis laevale „Mystar“ väljuvaid reisijaid. Kell 06.20 kontrollisid piirivalvurid laevapääsu ootealal meessoost isikut, kes esitas pardakaardi H.A nimele ning muid kehtivaid reisidokumente piirivalvuritele ei esitatud. 3-26-1770 Kontrollimisel tegi sama isik konverentskõne telefonis suhtlusrakenduse WhatsApp keskkonnas, mille ta koheselt lõpetas. Isik ei suhelnud piirivalvuritega, kuid paistis aru saavat lihtsamatest inglise keelsetest korraldustest, millele ta kontekstile vastavalt reageeris. 1.
2. Kell 06.20 liiguti isikuga PPA ametiruumidesse, kus teostati isikule turvakontroll. Isiku asjade seas oli Läti Vabariigi varjupaiga taotleja kaart nr 6020 T.J nimele, sünnikuupäevaga xx.xx.xxxx. Isikuga koos reisinud C.Y väitis, et nad saabusid ainult kahekesi Lätist bussiga ning piletid said sadama ees bussipeatuses keskealise araablase välimusega mehe käest. T.J peeti seejärel kinni tema Eestis viibimise asjaolude selgitamiseks, sest tal puudusid muud dokumendid, mis tõendaksid Schengeni alal seaduslikku viibimist. 1.
3. PPA küsitles 12.06.2026 isikut tema Eestis viibimise asjaolude selgitamiseks. T.J sõnade kohaselt lahkus ta Somaaliast 28.02.2026 Mogadishu lennujaama kaudu transiidina läbi Abu Dhabi Venemaale, kuhu jõudis 01.03.
4. Isik ei tea, mis linnas ta Venemaal viibis, kuna teda võttis lennujaamas vastu agent, kes viis ta ühte majja. See agent võttis ka tema sünnitunnistuse, millest tal telefonis pilt on. Isik viibis Venemaal umbes 9 päeva, kui araablasest agent teda edasi Valgevenesse viis, kuhu ta jõudis 09.03.
5. Valgevenest lahkus ta 19.03.2026 läbi metsa ilmselt Lätti, kuid ta pole kindel. Metsas viibisid nad üle 20 päeva. Sealt edasi viidi neid autoga Poola, kus politsei neid kinni pidas. Teda saadeti tagasi Leetu, kus peale lühiajalist kinnipidamist saadeti edasi Lätti. Lätis viibis ta varjupaigakeskuses ning lahkus eelneval päeval (11.06.2026), kui sõitis bussiga Eestisse, et sadamas laevale minna. Piletid ostis onu Ayub. Ta laadis Riia kohvikus alla ühe äpi ja selle kaudu sai T.J bussipiletid kätte. Laevapileti võttis agent välja ning andis neile telefoni kaudu teada, kus piletid asuvad. See asukoht, kust agent käskis neil piletid üles korjata, oli sadamast veidi eemal tee lähedal. T.J sõnade kohaselt ei öelnud Ayub neile midagi, ostis piletid ja käskis öelda, et nad lähevad puhkusele. Tema ei tea, kuhu nad oleksid jõudnud. Enda sõnul ei soovinud ta Lätist lahkuda, eesmärgiks oli turism. Samuti ei teadnud ta enda sõnul, et ei tohi Lätist lahkuda varjupaigamenetluse jooksul. Isik on reisinud peamiselt üksi, vaid Valgevenest lahkudes oli ta mõnede noorte meestega koos ning Lätist Eestisse tulles kohtus ta bussis selle mehega, kellega teda koos kinni peeti. T.J isa on surnud ning ema asub Somaalias. Ka tema eest hoolitsenud onu tapeti ühe rühmituse poolt. Isik suhtleb sõprade ja perekonnaga. Juhul, kui teda vabastataks kinnipidamiselt, läheks ta bussiga Lätti. Talle olevat öeldud, et ta saab oma Läti varjupaigakaarti kasutada ja Euroopas reisida. Isik soovib naasta Lätti, koduriigis teda tapetaks. 1.
6. Läti ametivõimude vastuse kohaselt on isik lahkunud rahvusvahelise kaitse majutuskeskusest Muceniekist, Lätist 11.06.2026 kell 16.
7. Isikul ei ole Lätis legaalset staatust ja isik ei tohi varjupaigataotleja kaardiga reisida. PPA tuvastas, et puudutatud isik on rahvusvahelise kaitse taotleja Lätis. Seega on Läti tema taotluse eest vastutav liikmesriik. Eesti soovib isiku Läti Vabariigile üle anda (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 2024/1351). Isikut ei ole võimalik Läti Vabariigile üle anda 48 tunni jooksul. Tagasivõtupalvet ei ole veel Lätile esitatud. 1.5.

§ 65

lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. EL 2024/1351 art 44 sätestab, et põgenemise ohu olemasolul võivad liikmesriigid asjaomast isikut kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine kooskõlas määrusega EL 2024/1351, kui kinnipidamine toimub isiku olukorra individuaalse hindamise alusel ja on proportsionaalne ning muid leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada. 2

§ 65lg 3 p 3 ja p 1 koosmõjus VSS § 68 pdega 6 ja 9).

Eluliselt pole usutav, et puudutatud isik ei teadnud kohustusest jääda Lätti tema suhtes alustatud menetluse lõpuni. Seda asjaolu on liikmesriigid rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmisel kohustatud isikule arusaadavas keeles või viisil selgitama. Samuti pole eluliselt usutav, et isik, kes soovib saada liikmesriigilt rahvusvahelist kaitset, lahkuks riigist enne menetluse lõppu. PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on sisenenud Eestisse omamata selleks seaduslikku alust. Isik peeti kinni Tallinna sadamas, mil ta oli suundumas koos teise isikuga Eestist väljuva laeva peale. Samuti esitas isik pardakaardi, mis oli väljastatud teise isiku nimele. See näitab, et isik ei soovinud enda tegeliku isiku tuvastamist ning soovis Eestist lahkuda. Kuna isik peeti kinni sadamas, siis on ilmne, et tema sihtriigiks polnud Läti. 1.

1. Isiku selgitused viitavad tema olukorra teadlikkusele enda osalusest ebaseaduslikus rändes. Isikuga seonduvad asjaolud näitavad tema käitumismustrit, valmisolekut ja ettevõtlikkust haarata vajaduse korral võimalusest ebaseadusliku rände jätkamiseks ja vältida talle õigusaktidega tulenevate kohustuste täitmist. Isiku käitumisest nähtub valmidus kehtivat õiguskorda rikkuda. Hoolimata sellest, et talle olid tema õigused, kohustused ja piirangud selgelt teatavaks tehtud, otsustas ta neid teadlikult rikkuda. Selline käitumine viitab asjaolule, et isik ei pea talle seadusest tulenevaid kohustusi siduvaks ning on valmis oma eesmärkide saavutamiseks kõrvale hoidma kehtivatest õigusnormidest ja pädevate asutuste korraldustest. 1.
2. Kuna on tegemist alaealise isikuga, kelle läbielatu võib olla olnud traumaatiline ning mõjutatud organiseeritud kuritegevusest, ei saa pidada isikut tema vanusest tingituna võimeliseks täielikult aru saama ning teadvustama sellega temale kaasneda võivatest kahjulikest tagajärgedest. On ilmne, et isik on mõjutatav temaga suhelnud täiskasvanutest, kes on soodustanud oma tegevusega tema ebaseaduslikku rännet ning isik ka ise näib olevat aldis sellele omalt poolt kaasa aitama, kuid PPA näeb selles ohtu lisaks ebaseaduslikule rändele ka isiku kui saatjata alaealise langemiseks inimkaubanduse või süüteo ohvriks. PPA-l ei ole isiku suhtes usaldust, et isik vabaduses viibides Lätti tagasi pöörduks. 1.9.

§ 69

lg 2 punkti 2 kohaselt võib isiku parimates huvides olla tema kinnipidamine, kuivõrd see tagab ka tema turvalisuse. 1.10.

§ 67

lg 2 p-des 1-2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega

§ 60

lg-tes 1-2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes ei ole piisavad ega taga eesmärki. Isikul puuduvad dokumendid, ta viibib Eestis ebaseaduslikult, isiku suhtes esineb põgenemisoht, Eesti ei ole tema jaoks tuttav riik, tal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks, isik on saatjata alaealine ning on juba lahkunud ilma loata teisest liikmesriigist. Seetõttu puudub PPA-l isiku suhtes usaldus ja veendumus, et isik peaks talle kohaldatud alternatiividest ja piirangutest kinni. 1.

1. KPK-s paigutatakse isik teistest täiskasvanutest eraldi, talle on tagatud ööpäevaringne toitlustus vastavalt tema religioonist tulenevatele eelistustele, majutus, pesemisvõimalused, meelelahutus, meditsiiniline abi ning järelevalve, samuti soovi korral saab ta kontakteeruda telefonitsi oma lähedastega. 1.
2. Isiku kinnipidamine on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend alaealise taotleja turvalisuse tagamiseks ning üleandmiseks Läti Vabariigile.
3. PPA jäi 13.06.2026 kohtuistungil taotluse juurde. PPA selgitas istungil, et menetluses on tuvastatud, et isik on saabunud Läti majutuskeskusest rahvusvahelise kaitse taotlejana. PPA saadab isiku Lätti tagasi, kuivõrd Läti on vastutav liikmesriik. Tagasisaatmise menetluse käigus peab PPA tegema taotluse Läti Vabariigile ning Läti Vabariigil on aega vastata PPA 3

§ 66

lg-st 2, § 65 lg 2 punktist 7, § 69 lg-st 1 ja lg 2 p-st 2, § 72 lg-s 1 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.08.2026 (kaasa arvatud). 6. Vastavalt

§ 66

lg-le 1 võivad PPA ning Kaitsepolitseiamet oma otsusega rahvusvahelise kaitse taotlejat

§ 65

lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja

§ 65

lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitsei halduskohtult VSS § 23 lg-s 7 sätestatud korras loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks (

§ 66lg 2).

VSS § 23 lg-s 7 viidatud kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu on kehtestatud siseministri 29.05.2026 määrusega nr 21 „Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu“ (edaspidi määrus nr 21). Esitatud taotlus vastab määruse nr 21 § 2 lg-s 4 ja §-s 3 toodud nõuetele. 7. Tulenevalt

§ 65

lg-st 1 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada

§ 65

lg-s 2 sätestatud alusel, kui

§ 60

lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras (

§ 65lg 2 p 7).

Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi (

§ 65

lg 3 p 1), samuti kui taotleja on loata või teavitamata lahkunud maakonna territooriumilt, kus asub tema majutuskoht (

§ 65lg 3 p 3).

Vastavalt VSS § 68 punktile 6 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on loata lahkunud määratud asukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist (VSS § 68 p 9). 8. Alaealist võib kinni pidada erandjuhtudel, äärmusliku abinõuna ja alles pärast seda, kui individuaalse hindamise tulemusel on kindlaks tehtud, et

§ 60

lg-s 1 nimetatud liikumisvabaduse piirangut ega § 67 lg-s 2 nimetatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tõhusalt kohaldada (p 1) ning kinnipidamine on

§ 69

lg-s 2 sätestatu kohaselt alaealise heaolu ja turvalisuse kaalutlustel vajalik ja alaealise parimates huvides (

§ 694

§ 69

lg 2 p-st 2 võib kinnipidamine olla alaealise parimates huvides saatjata alaealise puhul siis, kui kinnipidamine tagab tema turvalisuse. Alaealist peetakse kinni võimalikult lühikest aega (

§ 69lg 3 ls 1).

1. Ülaltoodust tulenevalt peab taotluse rahuldamiseks: 1) esinema kinnipidamise alus, sh alaealise saatjate isiku puhul peab kinnipidamine olema tema heaolu ja turvalisuse kaalutlusel vajalik ning tema parimates huvides; 2) esinema põgenemisoht; 3) leebemaid meetmeid, st liikumisvabaduse piiramist ega kinnipidamise alternatiivide kohaldamine võimalik ei ole ning 4) kinnipidamine peab olema proportsionaalne. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul need eeldused täidetud, mistõttu kuulub taotlus rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
2. Taotlusele lisatud dokumentidest nähtub, et puudutatud isik on Läti Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotleja, kelle taotluse menetlus ei ole veel lõppenud (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 15). Samuti nähtub asja materjalidest, et puudutatud isik on omavoliliselt lahkunud Lätist pagulaste majutuskeskusest „Muceniek“ 11.06.2026 kell 16.00 (dtl 15). Sellest johtuvalt on täidetud

§ 65lg 2 punkti 7 eeldused.

Isiku kinnipidamise eesmärgiks on tagada tema kättesaadavus isiku üleandmiseks Läti Vabariigile ning tema turvalisus. Taotluse kohaselt ei ole veel üleandmise palvet Läti Vabariigile edastatud. Tähtaeg vastuvõtmispalve esitamiseks ei ole käesolevaks ajaks möödunud (vt Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikkel 39). 11. Täidetud on

§ 69lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 toodud eeldused.

PPA on selgitanud, et puudutatud isiku puhul on tegemist saatjata alaealisega, kelle kinnipidamine on vajalik tema turvalisuse tagamiseks. Nii on taotluses selgitatud, et on ilmne, et isik on mõjutatav temaga suhelnud täiskasvanutest, kes on soodustanud oma tegevusega tema ebaseaduslikku rännet ning isik ka ise näib olevat aldis sellele omalt poolt kaasa aitama, kuid PPA näeb selles ohtu lisaks ebaseaduslikule rändele ka isiku kui saatjata alaealise langemiseks inimkaubanduse või süüteo ohvriks. Puudutatud isik on selgitanud, et enne Lätis varjupaiga taotluse esitamist osales ta ebaseaduslikus rändes, mille korraldas agent ning Lätist lahkumisel ostis laevapiletid isikule onu Ayub, kuid isik ei teadnud, kuhu ta laevaga suundub; isiku isa on surnud ning ka tema eest hoolitsenud onu on surnud (dtl 23). Sellises olukorras on põhjendatud pidada usutavaks PPA hinnangut, et vabaduses viibides võib saatjata alaealine langeda kuritegevuse ohvriks, arvestades veel asjaolusid, et isikul puuduvad majanduslikud ja sotsiaalsed sidemed Eestiga, tegemist on tema jaoks tundmatu riigiga, kus tal puuduvad tuttavad ja sugulased ning isikul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid siin toimetulekuks. Sellest johtuvalt võib kinnipidamist pidada ka isiku parimatest huvidest lähtuvaks, kuivõrd KPK-s on isikule tagatud tasuta toitlustamine, majutus ja huvitegevus. 12. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht, kuivõrd puudutatud isik on omavoliliselt lahkunud rahvusvahelise kaitse majutuskeskusest Muceniekist, Lätist (VSS § 68 p 9). Seejuures ei ole usutav, et puudutatud isik ei teadnud kohustusest viibida Lätis nimetatud majutuskeskuses kuni tema taotluse menetluse lõpuni. PPA on asjakohaselt märkinud, et kohustust viibida Lätis majutuskeskuses kuni menetluse lõpuni on kohustatud liikmesriigid selgitama rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmisel isikule arusaadavas keeles või viisil. Ühtlasi ei ole usutav, et isik, kes soovib saada rahvusvahelist kaitset konkreetses liikmesriigis, lahkuks mõnda teise liikmesriiki, millega tal puudub igasugune seos ning mis ei ole isiku päritoluriigi lähedal ega suunal. Seejuures nähtub taotluse lisadest, et puudutatud isiku eesmärk oli liikuda laevaga Eestist edasi teise liikmesriiki (dtl-d 3 ja 23). Läti majutuskeskusest omavoliliselt lahkumine ei ole kuidagi seotud rahvusvahelise kaitse vajadusega. Lisaks kinnitab isiku varasem käitumine (omavoliliselt Läti majutuskeskusest lahkumine, varasem ebaseaduslik ränne), et isik ei oleks vabatahtlikult nõus Lätti naasma, 5

§ 60

lg 1) ega kinnipidamise alternatiivide kohaldamine (

§ 67lg 1) ei ole võimalik.

Vaidlus puudub, et puudutatud isikul kehtivaid reisidokumente ei ole, isik on sisenenud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning ebaseaduslik piiriületus ei ole seotud rahvusvahelise kaitse vajadusega, isiku suhtes esineb põgenemisoht ning tal puuduvad igasugused seosed Eestiga. Tegemist on saatjata alaealisega, kellel on kontakte isikutega, kes on aidanud kaasa tema ebaseaduslikule rändele. Seetõttu ei täidaks leebemad meetmed oma eesmärki. 14. Kohtu hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine kuni kaheks kuuks ebaproportsionaalne meede, arvestades, et eesmärgiks on tagada alaealise taotleja turvalisus ning üleandmine Läti Vabariigile. Tõhusamate alternatiivide puudumisel on taotletav meede mõõdukas, seda enam, et PPA ei taotle maksimaalset seaduses sätestatud tähtaega (4 kuud);

§ 66lg 2).

15. Alaealist välismaalast ei paigutata vanglasse ega arestimajja (

§ 69lg 3 ls 2).

Kui alaealine paigutatakse KPK-sse, tagatakse talle võimalus vaba aja tegevusteks, sh eakohasteks mänguteks ja huvitegevuseks ning tegevusteks vabas õhus (

§ 69lg 4).

Kui saatjata alaealine paigutatakse KPK-sse, majutatakse ta täiskasvanutest eraldi (

§ 69lg 5).

Taotlusest nähtuvalt on need õigused isikule tagatud. 16. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.08.2026 (kaasa arvatud). (allkirjastatud digitaalselt) 6