alusel alates hagiavalduse esitamise järgnevast päevast (so alates 2.04.2026) kuni põhinõude (144,89 euro) tasumiseni üldtingimuste punkti 6.13 ettenähtud ulatuses s.o 0,06% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Juhindudes üldtingimuste p-dest 9.5.1, 9.7, 9.10, saatis AS Elenger Grupp kostjale 21.10.2025 lepingu ülesütlemise hoiatuse, millega andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna A. T. ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, öeldi kostjaga sõlmitud leping 30.11.2025 üles. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist 20 eurot lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust. VÕS 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja sissenõudekulude summa 20 euro kujunemine: 3.12.2025 tasulise kirja saatmine 15 eurot; 19.12.2025 tasulise kirja saatmine 5 eurot AS Elenger Grupp palub A. T.lt välja mõista: - põhivõlgnevus 144,89 eurot, - sissenõudmiskulud 20 eurot - hagi esitamise ajaks (1.04.2026) sissenõutavaks muutunud viivis 18,33 eurot; - viivis
alusel alates hagiavalduse esitamise järgnevast päevast so alates 2.04.2026 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,06% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista A. T.lt hageja menetluskulude katteks 458 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv 20 eurot esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses ja 338 eurot esindaja kulu hagimenetluses (arvestusega 2 h x 169 eur/h). Hageja teavitab 22.04.2026 seisukohas, et ei ole nõus kostjaga kompromissi sõlmima, kuivõrd viimane ei ole esitanud ajakohast gaasiarvesti näitu, et veenduda nõude tegelikus ulatuses. II KOSTJA VASTUVÄITED
) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli lepingust tulenev täitmata kohustus hageja ees, kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata. Kostja omakorda pidi vastutusest vabanemiseks tõendama, et on kohustuse täitnud või puudub kohustus hageja ees. A. T. omapoolseid sisulisi vastuväiteid nõudele ega selle suurusele esitanud ei ole. Kohtule vastuseks saadetud e-kirjas (dtl 120), võttis kostja nõude omaks, ei vaidlustanud ka selle suurust, kuid avaldas soovi sõlmida hagejaga maksegraafiku. Kohus andis 9.04.2026 pooltele tähtaja kompromissi sõlmiseks (dtl 126), kuid hageja selgitas 22.04.2026 seisukohas, et kuna kostja ei ole hagejale esitanud ajakohast gaasiarvesti näitu, ei ole hageja veendunud nõude tegelikus ulatuses ning kompromissi/maksegraafiku sõlmimisega nõus ei ole (dtl 130). Kuivõrd kostja omapoolseid sisulisi vastuväiteid nõudele ning selle suurusele esitanud ei ole, loeb kohus et ta on hagis toodu omaks võtnud. 8. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub müüja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kooskõlas VÕS § 76 lg 1 ja § 82 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vaidlust ei ole selles, et kostja on jätnud talle maagaasi müügilepingu ja võrguteenuse lepingu alusel esitatud arved (dtl 55-82) tasumata, mille tõttu ütles hageja lepingud üles. Arvete tasumata jätmine ja/või tasumisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kasutamiseks kohustust rikkunud lepingupoole suhtes. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 ja 6 võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Üldtingimuste p 6.13 kohaselt kui ostja ei tasu arvet tähtaegselt, on müüjal õigus nõuda ostjalt tasumata arve summalt viivist 0,06% päevas; viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ja viivisearvestus lõpetatakse arve summa täielikult laekumise päeval. 4 Hageja nõuab kostjalt viivist alates 16.02.2025 kuni 1.04.2026 määraga 0,06000% tasumata nõudest päevas (dtl 90-103) ning sissenõutavaks muutunud viivis on hagi esitamise päeva seisuga (seisuga 1.04.2026) 18,33 eurot (dtl 38-39; 90-103). Hageja nõuab kostjalt viivist ka vastavalt
sätestatule.
sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
alusel alates hagiavalduse esitamise järgnevast päevast so alates 2.04.2026 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,06% päevas. Arvestades hagihinda, lahendas kohus tsiviilasja lihtmenetluses (
Menetluskulude jaotus 11. Vastavalt
lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi.
Menetluskulud jäävad A. T. kanda. 12. Tulenevalt
lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista A. T.lt hageja menetluskulude katteks 458 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv 20 eurot esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses ja 338 eurot esindaja kulu hagimenetluses (arvestusega 2 h x 169 eur/h) 12.1 Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Hagihinnalt kuni 350 eurot tasuda riigilõivu 100 eurot (RLS Lisa 1). 12.2 20 eurot esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamise eest on samuti põhjendatud (
). 12.3 Tulenevalt
lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on esindaja töötunnihind põhjendamatult kõrge (arvestades muuhulgas ka tsiviilasja mahtu ja keerukust – tavapärase mahu ja keerukusega võlaõiguslik vaidlus). 5 Hagejat ei esindanud menetluses vandeadvokaadist esindaja, kelle õigusalase kvalifikatsiooni ja kogemuste põhjal oleks õigustatud keskmisest suurem töötunni hind. Riigikohtu praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on kohtu hinnangul põhjendatud õigusabikulu 2 x 120 = 240 eurot. 12.4 Hageja menetluskulu on kokku 100+20+240=360 eurot. 13. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt
lg 4.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.