) alusel.
lõike 1 alusel PPA liiklusjärelevalve talituse patrullpolitseiniku poolt 48- tunniks ning toimetati kinnipidamiskeskusesse. 16.07.2025 (kinnipidamise päeval) viidi X.X-iga läbi piiri- ja migratsioonijärelevalve ametnike poolt vestlus eesmärgiga selgitada välja tema Eestis viibimise asjaolud ja anda isikule võimalus esitada taotlusi ja vastuväiteid PPA edasiste toimingute suhtes. Küsitluse käigus isik selgitas, et ta peeti Leedus kinni. Isiku arvates oli kinnipidamise põhjuseks asjaolu, et ta viibis seadusliku aluseta. Isiku väitel lahkus ta Vägeva majutuskeskusest, kuna vajas raha ning tal polnud muud võimalust. Kuna Eesti Western Unioni filiaalide kaudu ei olnud võimalik vastu võtta rahaülekannet Marokost, suundus ta Leetu, et kasutada sealset Western Unioni teenust. Küsimusele, miks ta lahkus Eestist ilma politseilt selleks luba küsimata, vastas isik, et ei mäletanud oma kohustust küsida Eestist lahkumiseks luba ning et tal ei olnud muud valikut, kuna kogu tema raha oli otsas. Isik tunnistas, et rebis oma reisidokumendi puruks olles alkoholijoobes, kuid ei mäleta täpselt, kuidas see juhtus. Leetu reisis ta rongiga, kuid võttis kaasa Vägeva majutuskeskusele kuuluva jalgratta. Tema hinnangul oli tal õigus kasutada seda jalgratast ka omaniku loata. Isiku sõnul on tal seaduslik alus Eestis viibimiseks kuni 08.10.2025, kuna tema rahvusvahelise kaitse taotleja kaart kehtib nimetatud kuupäevani. Samuti uskus ta, et tema kohtumenetlus on veel pooleli, mistõttu ei ole rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus tema hinnangul jõustunud. Isik ei olnud teadlik, et tema volitatud esindaja poolt esitatud kaebus viimasele kohtuotsusele jäeti 08.07.2025 rahuldamata ning et alates 11.07.2025 kuulub ta Eesti Vabariigist väljasaatmisele, tulenevalt Tallinna Halduskohtu otsusest nr 3-25-875. Isik tunnistas, et tal puuduvad majanduslikud ja perekondlikud sidemed Eesti ning laiemalt Schengeni territooriumiga. Isikul on kuskil 203 eurot. Pärast täiendavaid selgitusi mõistis isik, et tema esialgne arusaam seaduslikust viibimisalusest oli ekslik ning nõustus, et viibib hetkel Eestis ebaseaduslikult. 17.07.2025 koostas PPA isikule sundtäidetava ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks nr 1052289772 ja kohaldas Schengeni sissesõidukeelu kolmeks
Isiku puhul on põhjendatud põgenemisoht
´8 p 5, 6 ja 9 kohaselt.
´8 p 5 kohaselt esineb põgenemisoht, kuna isik ei ole järginud tema suhtes kohaldatud järelevalvemeetmeid.
´8 p 6 kohaselt esineb põgenemisoht, kuna isik on PPA-le teada andnud ja haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
´8 p 9 kohaselt esineb põgenemisoht, kuna isik on loata lahkunud määratud elukohast. Isik lahkus PPA loata Eestist Leetu, seega ta ei täitnud talle VRKS alusel kohaldatud järelevalvemeetmeid. Isik rikkus oma Maroko Kuningriigi passi, nii et seda ei saa enam isiku väljasaatmiseks kasutada. 07.07.2025 Leedu ametivõimude kirjast, nähtub, et isik andis selgituseks enda ebaseadusliku Leedus viibimise osas, et Eesti politsei juhendasid teda pärast viisa lõppemist Eestist lahkuma, ning ta otsustas Hispaaniasse minna. Isiku väide Eesti politsei kohta oli vale, kuna tegelikult oli isiku suhtes kohaldatud järelevalvemeetmed ning menetluse ajal oli tal kohustus Eestis viibida. Selgitusest nähtub, et isik plaanis edasi liikuda Hispaaniasse. PPA järeldab isiku eelnevast käitumisest ja selgitustest, et isik ei soovi oma lahkumiskohustust täita. Isikule on selgitatud varasemalt korduvalt, et rahvusvahelise kaitse taotlejana on isikul kohustus taotluse menetluse ajal viibida Eesti Vabariigis ja isik on sellega tutvumist kinnitanud enda poolse allkirjaga nii rahvusvahelise kaitse taotleja õiguste ja kohustustega tutvumisel, järelevalvemeetmete kohaldamise otsusega tutvumisel. Lisaks haldusasjas nr 3-24-3041 28.04.2025 toimunud kohtuistungil selgitas kohtunik (kohtuistungi helisalvestis al 00:48:48) isikule, et ta peab Eestisse jääma ega tohi kusagile lahkuda. Samuti hoiatati isikut, et lahkumise korral võidakse tema rahvusvahelise kaitse taotlemise vaidlus jätta kohtu poolt läbi vaatamata, kuid sellest hoolimata isik lahkus Eestist Leetu. PPA hinnangul isiku käitumine kinnitab seda, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb ka
Isik rikkus teadlikult oma Maroko Kuningriigi passi sellisel viisil, et seda ei ole enam tema väljasaatmisel kasutada, ehk isik takistas oma käitumisega väljasaatmis protsessi teadlikult, mis näitab, et isik ei ole kaasaitamis kohustust täitnud. PPA peab korraldama välismaalase väljasaatmist, mille jaoks taotleti välismaalasele ajutist reisidokumenti Helsingis asuvast Maroko Kuningriigi saatkonnast. Käesoleval hetkel on dokumendi taotlemise protsess pooleli. PPA on korduvalt võtnud ühendust nii Eesti Välisministeeriumiga kui ka Maroko Kuningriigi saatkonnaga, et kiirendada dokumenteerimist ning käes oleval hetkel tuleb veel Maroko poolset vastust oodata. Isik on varasemalt öelnud, et ei soovi minna Marokosse vaid kolmandasse riiki. Vabaduses viibides võib isik hoida kõrvale dokumenteerimisele kaasa aitamisest ja takistada seeläbi enda väljasaatmist koduriiki. Arvestades väljatoodut on PPA seisukohal, et isiku suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada
sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine), kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud 4 eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Samuti on Riigikohus 29.01.2015 kohtuasjas nr 3-3-1-48-14 leidnud, et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. PPA andmetel isikul ei ole Eestis elavaid sugulasi. Isikult ei ole võimalik kehtivat reisidokumenti hoiule võtta, kuna isik rebis selle pooleks. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. Isikut ei saa suunata majutuskeskusesse elama, kuna isik ei ole enam rahvusvahelisekaitse taotleja staatuses. Lisaks isikul puuduvad piisavad elatusvahendid enda ülevalpidamiseks. PPA on seisukohal, et vabaduses viibides ei asuks isik järelevalvemeetmeid järgima ning võib taaskord loata lahkuda soovitud riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isik on varasemalt ühest liikmesriigist teise liikmesriiki liikunud viibimisaluseta ning võib ka seda tulevikus sihtriiki liikumiseks teha. Tallinna Halduskohus oma 15.09.2025 kohtumääruses haldusasjas 3-25-2357 punktis 9 on nõustunud PPA-ga selles, et isiku suhtes on põgenemisoht. PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamise pikendamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.
lõige 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb 5 välismaalase põgenemise oht; või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 8. Välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks pikendab halduskohus PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise päevast arvates, kui esinevad
lõikes 1 sätestatud alus ja sama paragrahvi lõikes 11 nimetatud põhimõtted (
9. Esitatud taotlusest ja selle lisaks olevatest dokumentidest ilmneb, et X.X-il puudub Eesti viibimiseks seaduslik alus ning tema suhtes kehtib lahkumisettekirjutus (dtl 45-48), mis kuulub täitmisele (
10. Kohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada
lõike 1 punkti 1 alusel koostoimes
PPA tugineb pikendamise taotluses
lõike 1 punktidele 1 ja 3 ning seostab põgenemise ohtu
punktides 5, 6 ja 9 märgitud asjaoludega: välismaalane ei ole järginud tema suhtes lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid (p 5), välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6), kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist (p 9). 11. Põgenemise ohu kindlakstegemiseks ei piisa üksnes mõne
§-s 6⁸ nimetatud asjaolu tuvastamisest, vaid arvestada tuleb ka muid isikuga seotud asjaolusid kogumis. Kohtu hinnangul on
punktile 5 ja 9 tuginemine õigustatud, kuna puudutatud isik lahkus 05.07.2025 omavoliliselt majutuskeskusest (dtl 84), mille osas oli tal ilmumiskohustus (dtl 94) ja naasis alles siis kui ta Leedus kinni peeti (dtl 91). Arvestades, et isiku rahvusvahelise kaitse taotluse vaidluses jäeti kaebus 11.04.2025 rahuldamata, on põhjendatud järeldada, et isik lahkus Eestist enda väljasaatmise vältimiseks. Isiku seletused 15.09.2025 istungil (istungi salvestis 00:05:12) ega 12.11.20205 kohtuistungil ei veena kohut vastupidises. Kohus arvestab isiku käitumist, mh seda, et isik on oma passi rikkunud ja kasutamiskõlbmatuks muutnud (dtl 93, 99; 15.09.2025 istungi salvestis 00:17:23), eelduslikult soovides raskendada võimalikku väljasaatmist. Isik on andnud seletused, milles isik kinnitab soovi lahkuda (dtl 94) ja seda, et Marokosse ta lahkuda ei soovi, vaid soovib lahkuda kolmandasse riiki (dtl 42), on põhjendatud ka järeldus, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita (
Isiku hilisemalt antud seletused, et ta on nõus Eestis menetluses kättesaadav olema (15.09.2025 istungil salvestis 00:15:11) ja ka 12.11.2025 väidetu, ei ole hetkel veel eelnevat käitumist arvestades ilma tõendeid esitamata usutavad. Nendel asjaoludel kogumis saab jaatada puudutatud isiku puhul hetkel piisavalt suurt põgenemisohtu. 12. Täidetud ei ole
Vaidlus puudub, et isik on rikkunud oma passi sellisel viisil, et seda enam isiku väljasaatmisel ei ole võimalik kasutada. PPA on ka selgitanud, et 23.07.2025 on esitatud Helsingis asuvasse Maroko Kuningriigi saatkonda taotluse isiku dokumenteerimiseks ja saatkonnast saabunud vastuse kohaselt võib isiku dokumenteerimisega minna kuni kuus nädalat. 03.09.2025 täpsustas PPA saatkonnalt isiku dokumenteerimise staatust ja saadud samal päeval vastus, et saatkond ei ole veel vastust identifitseerimise kohta saanud ja paluvad arvestada, et protsess võib aega võtta (dtl 100). Täiendavalt selgitas PPA, et tegi 15.10.2025 Eesti Välisministeeriumile ettepaneku diplomaatilise noodi tegemiseks Maroko Välisministeeriumile kiirendamaks protsessi. Eesti Välisministeerium on teavitanud, et on otse suhelnud Maroko Kuningriigi suursaatkonnaga, et lühendada dokumendi väljastamise aega. Hetkel on isiku dokumenteerimine pooleli. 6 Sama kinnitas PPA esindaja ka istungil. Samas kinnitas PPA istungil, et isik täidab dokumentide hankimiseks kaasaaitamiskohustust, mis kohtupraktikale tuginevalt välistab
RnKm 17.10.2024 nr 3-23-2595/50, p 13). Ühtlasi ei ole puudutatud isiku väljasaatmine perspektiivitu. PPA selgitas istungil, et algselt oli arvamus, et dokumenteerimine võtab 6 nädalat, kuid nüüdseks on selgunud, et see võtab kauem aega (15.09.2025 istungi salvestis 00:18:25 jj ). Põgenemisohust tulenevalt ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine praegusel hetkel siiski põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks.
Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenus.
Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (
(allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.