KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Indrek Parrest, Hele Kaldma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 10. veebruar 2026 Tsiviilasja number 2-24-16791 Tsiviilasi Kohtutäit

) § 74 lg-ga 9 läbi vaatamata ja menetlusosaliste menetluskulud võlgniku kanda. Määruse kohaselt kannab

§ 74

lg 9 järgi kohtu määratud eksperdi hindamiskulud isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Hindamiskulude ettemaksu tasumise tähtpäev oli 3. november 2025. Kuna võlgnik ei ole ettemaksu tasunud, loetakse

§ 74lg 9 alusel, et võlgnik ei ole hindamist vaidlustanud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtusse menetluse jätkamiseks. Menetluskulud palub võlgnik jätta menetlusosaliste kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus määranud hindamiskulude ettemaksuks 3000 eurot, mis viitab, et hindamine tulnuks teostada kõrge kvalifikatsiooniga isiku, st vähemalt vandeaudiitori poolt, sest võlgnikule kuuluval osaühingul on mitmeid toimivaid tütarettevõtteid, kellele kuulub erinevaid varasid, nõudeid kohtumenetlustes jne. Kohtutäituril puudub pädevus sellise vara hindamiseks. Madal alghind ei taga enampakkumisel maksimaalset müügihinda olukorras, kus tegemist on väga spetsiifilise varaga. Seetõttu kohtutäituri avalduse läbivaatamata jätmine kahjustab menetlusosalisi, eriti võlgnikku. Sellised enampakkumised ja kohtutäituri tegevus vaidlustatakse tavaliselt kaebusega 2 kohtutäituri tegevusele, st tekivad täiendavad vaidlused ning koormus ja kulud täitemenetluse osalistele. Maakohtul tulnuks kohtutäituri avaldus rahuldada ning hindamiskulud jätta täitemenetluse kulude hulka ja võlgniku tasutavaks täitemenetluses tema vara müügist saadavast tulemist. Täitemenetluse seadustiku kohaselt võib kohtutäitur lisaks kohtutäituri tasule nõuda võlgnikult sisse ka täiteasjas tehtud vajalikud kulutused (täitekulu). Kohtutäitur saab hindamise optimaalsed kulud ise hinnata ning küsida need kulud ettemaksuna sissenõudjalt

§ 40lg 1 alusel.

Seega avaldajat tuleks kohustada nõudma täitekulude (hindamise) ettemaksu sissenõudjalt, kelle huvides täitemenetlus käib. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED 5. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on määruskaebuse esitaja ekslikult asunud vara hindamise eksperdikulusid seostama täitekulude ettemaksuga

§ 40

järgi.

§ 40

ei kohaldu.

§-s 74 on üheselt sätestatud, et kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud. 6. Osaühing Rae Ehitus (sissenõudja) vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on määruskaebus alusetu ja pahauskne ning kujutab endast järjekordset katset täitemenetlust venitada. Maakohtu määrus on õiguspärane. Võlgnikule anti võimalus menetluse jätkamiseks vajalik ettemaks tasuda, kuid ta otsustas seda mitte teha. Sellest tulenevad menetluslikud tagajärjed ei saa olla aluseks maakohtu määruse tühistamisele. Väited kohtutäituri pädevuse puudumisest on põhjendamatud.

§ 74kohaselt hindab vara kohtutäitur, vajaduse korral kaasates asjatundja.

Seadus ei nõua, et vara hindamine toimuks alati vandeaudiitori poolt. Määruskaebuse viide

§-le 40 on eksitav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 654 lg-ga 6 ei korda neid kõiki.
2. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ei tasunud eksperdi hindamiskulude ettemaksu maakohtu määrusega määratud tähtajaks, s.o
3. novembriks 2025.

§ 74

lg-st 9 tuleneb, et kui kohustatud isik ei tasu kohtu määratud eksperdi hindamiskulude ettemaksu kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud. Määruskaebuses viidatud

§ 40

lg 1, mille kohaselt võib kohtutäitur oma otsusega nõuda sissenõudjalt eriti suurte täitekulude, nagu kauba veo, ladustamise, valve ja muude sääraste kulude, ettemaksmist kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kindlaksmääratud tähtpäevaks, arestitud asja hindamisel ei kohaldu. Arestitud asja hindamist reguleeriv

§ 74

sätestab lg-s 9 üheselt, et kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise on vaidlustanud (s.o praegusel juhul võlgnik). Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud.

§ 74

lg 9 kolmas lause ei sätesta erandeid ega kaalutlusruumi, 3 vaid on otseselt seotud kohtu määratud tähtajaga hindamiskulude ettemaksu tasumiseks. Seega kui ettemaks oli tähtajaks tasumata, tuli maakohtul teha menetlust lõpetav määrus, s.o jätta

§ 74

lg 8 alusel esitatud avaldus uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks

§ 74lg 9 ja Ts

MS § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata (vt RKTKm 07.06.2023, 2-21-15711, p 20). Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks ja võlgniku määruskaebus jääb rahuldamata. 9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et kui menetlusosalised soovivad menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri 7 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Seega menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 alusel kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 4