← Eesti

2-25-20881/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

  1. mai 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-25-20881 Tsiviilasi G.K hagi O.B vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja G.K (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
  2. mai 2026 Kostja O.B (sünniaeg xxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada G.K hagi O.B vastu.
  4. Lahutada G.K (isikukood XXX) ja O.B (sünniaeg xxxxxxxxxxxxxx) abielu, mis on registreeritud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxx).
  5. Abielu lõpeb käesoleva kohtuotsuse jõustumise päeval.
  6. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei 1

(3)olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
  1. G.K (hageja) esitas 03.12.2025 hagiavalduse O.B (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Pooled sõlmisid abielu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled elavad eraldi. Hageja lahkus xxxxxxxx 22.12.
  2. Alates
  3. aasta juulist hageja kostjaga ei suhtle.
  4. Hagile vastamise tähtpäev saabus 19.03.
  5. Kostja hagile ei vastanud. Samuti ei ilmunud kostja 14.05.2026 toimunud kohtuistungile, kuigi kostjale toimetati kohtukutse kätte 17.02.
  6. Kohtukutses sisaldus hoiatus, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt
  7. Hageja jäi 14.05.2026 toimunud kohtuistungil hagiavalduse juurde. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  8. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada ning poolte abielu lahutada.
  9. Hageja on Eesti kodanik. Hageja esitas kohtule abielu registreerimise tunnistuse, millest nähtub, et kostja on xxxxxxxx kodanik. Pooled sõlmisid abielu xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx. 5.
  10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4 p 2 kohaselt kohaldatakse käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 2) nõukogu määrus (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (edaspidi Brüssel II bis uuesti sõnastatud määrus). Brüssel II bis uuesti sõnastatud määruse art 3 punkti a alapunktide v ja vi kohaselt on abielulahutusega seotud asjad selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil on taotleja harilik viibimiskoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist, või on taotleja harilik viibimiskoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja kui ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik. Hageja avaldas istungil, et ta asus tagasi Eestisse elama
  11. aasta detsembris. Hageja on Eesti kodanik. Seega allub vaidlus Eesti kohtule. 5.
  12. Kohaldatava õiguse suhtes kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.12.2010 määrus (EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas (edaspidi Rooma III määrus). Käesolevas asjas kohaldatav õigus tuleb kindlaks määrata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.12.2010 määruse (EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas (Rooma III määrus) alusel. Rooma III määruse artiklist 1 tulenevalt kohaldatakse määrust abielulahutuse ja lahuselu suhtes sellistel juhtudel, kus kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse norme. Õiguskirjanduses on selgitatud, et 2
(3)Rooma III määruse kohaldamiseks peab konkreetne vaidlus langema määruse ajalisse, territoriaalsesse, isikulisse ja sisulisse kohaldamisalasse. Sealjuures on selgitatud, et Rooma III määrusel on universaalne isikuline kohaldamisala. See tähendab, et Rooma III määrust tuleb kohaldada sellest sõltumata, millises riigis elavad või millise riigi kodanikud on abikaasad, kelle lahutamise või lahuselu vaidluses tuleb kohalduv õigus kindlaks määrata. Rooma III määruse sisuline kohaldamisala on piiratud kahe tingimusega. Esiteks saab määrust kohaldada üksnes rahvusvahelise elemendiga tsiviilasjades, teiseks peab see tsiviilasi olema lahutuse ja lahuselu asi (vt Torga. M. Rooma III määrus – uus reeglistik lahutusele kohalduva õiguse määramiseks. Juridica 2016/2, lk 137). Rooma III määrust kohaldatakse Eestis alates 11.02.
  1. Käesolevas tsiviilasjas esitati hagi abielu lahutamiseks 03.12.
  2. Seega langeb vaidlus Rooma III määruse kohaldamisalasse olenemata sellest, et abielu sõlmiti xxxxxxxx, mis ei ole Euroopa Liidu liige. Kuna pooled ei ole sõlminud kohalduva õiguse kokkulepet Rooma III määruse art 5 tähenduses, kohaldub poolte vaidlusele Rooma III määruse art 8 (d), mis sätestab, et abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatakse selle riigi õigust kus kohtusse pöördutakse, arvestades, et nimetatud artikli p-des a-c toodu ei ole käesoleval juhul täidetud. Asjaolu, kus poolte abielu on sõlmitud, ei oma Rooma III määruse järgi kohalduva õiguse määramisel tähtust. Seega kohaldatakse abielulahutuse suhtes Eesti õigust.
  3. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 sätestab, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja. Kohtukutse 14.05.2026 kohtuistungile kohtuistungile ei ilmunud. toimetati kostjale kätte 17.02.
  4. Kostja Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Hageja jäi hagiavalduse juurde. Hageja leiab, et abielulist kooselu ei ole võimalik taastada. Pooled on eraldi elanud üle aasta. Hageja elab Eestis ja kostja elab xxxxxxxx. Eeltoodust tulenevalt on poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud, kuivõrd abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus rahuldab hagiavalduse abielu lahutamiseks. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
  5. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.