Võlgnik on käesolevaks ajaks tasunud deposiiti kokku 1200 eurot. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Maksejõuetusavalduse lahendamine 8. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine on põhjendatud. Usaldusisiku aruande põhjal on tuvastatav, et võlgnik on makseraskustes. Võlgnikule kuulub Tallinnas Lasnamäe linnaosas aadressil xxx asuv korteriomand ja aadressil xxx asuv korteriomand, millele on seatud keelumärked kinnisasjade käsutamise keelamiseks. Lisaks kuulub võlgnikule 2004.a sõiduauto Hyundai Getz (registrimärgiga XXX), millele on kohtutäiturite poolt käsutamise keeld seatud. Kohus võtab arvesse usaldusisiku hinnangut, mille kohaselt on tõenäoline, et võlgnik suudab võlgade ümberkujundamise menetluse käigus makseraskused ületada ja vältida pankrotti (
Võlgnikul on regulaarne sissetulek, mille arvel on võimalik jooksvalt kohustusi täita, võlgniku poolt avaldatud igakuiste sissetulekute ja kohustuste vahe on 885 eurot. Juhul, kui võlgnik tasuks võlad viie aasta jooksul, tuleks võlgnikul igakuiselt tasuda võlgade katteks 319,70 eurot. Samas nähtub usaldusisiku hinnangust, et võlgnikul on tema esitatud andmete alusel võimalik tasuda suuremaid osamakseid ning vabaneda võlgadest kiiremini, kui viie aasta jooksul. Eeltoodut arvesse võttes on usaldusisiku hinnangul otstarbekas, et võlgnik täidab oma kohustusi osamaksetena kõigi teadaolevate võlausaldajate ees. 9. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (
) § 19 lg 1 kohaselt algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. 10. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema õigustatud huve (
Kohus, kaaludes nii võlgniku kui võlausaldajate õigustatud huve leiab, et võlgnikule tuleb anda võimalus võlgade ümberkujundamiseks. Kohus arvestab, et võlgnik soovib säilitada enda kinnisvara, omab kindlat töökohta ja stabiilset sissetulekut ning on valmis tegema jõupingutusi makseraskuste ületamiseks. Võlgniku võlausaldajateks on äriühingud, kõik nad on andnud võlgnikule laenu enda majandus- või kutsetegevuses. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 222-10060 tehtud lahendis asunud seisukohale, et õigustatud huvide kaalumisel saab arvestada sellega, et ühegi võlausaldaja majandustulemusi ei muuda see kui nad saavad laenatud raha avaldajalt tagasi väiksemas mahus. 11. Kui kohus algatab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse, määrab ta kuni 60 päeva pikkuse tähtaja, mille jooksul usaldusisik peab kohtule esitama ümberkujundamiskava. Kohus võib vajaduse korral tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra (
2-24-17621 12. Tulenevalt
lg-test 1 ja 2 on võlgnik kohustatud andma kohtule ja usaldusisikule ning kohtu korraldusel ka võlausaldajatele viivitamata teavet, mida nad vajavad seoses võlgade ümberkujundamise menetlusega ning osutama viivitamatult usaldusisikule abi tema ülesannete täitmisel. Kui kohus või usaldusisik peab võlgniku varalise olukorra kindlakstegemiseks vajalikuks kontrollida võlgniku vara, on võlgnik kohustatud oma vara ette näitama või võimaldama varale juurdepääsu. Kui võlgnik ei täida
lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi, võib kohus jätta ümberkujundamiskava kinnitamata (
13.
lg 8 järgi võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. 14.
lg 3 kohaselt peatab kohus usaldusisiku nimetamisel võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus võib sama ajani: 1) peatada kohtumenetluse, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud; 2) tühistada hagi tagamise abinõud, sealhulgas maksekonto arestimise; 3) keelata võlausaldajatel võlgniku antud tagatistest tulenevaid õigusi teostada, muu hulgas pandieset müüa või selle müüki taotleda; 4) kohaldada muud esialgse õiguskaitse abinõu, sealhulgas pankrotiavaldust tagavaid abinõusid. Kohus peatas 19.12.2024.a määrusega maksejõuetusavalduse tagamiseks võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused. Menetluskulud 15. Kuna kohus rahuldab võlgniku taotluse ja algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, tuleb maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud, sh usaldusisiku tasu tasuda võlgnikul (
Võlgnik kannab ka võlgade ümberkujundamise menetluse kulud (
16. Usaldusisik on esitanud taotluse tasu määramiseks. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (
Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (
17. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (
Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Gerly Kask kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.