Obsah (10)

§ 227§ 238§ 663§ 667§ 637§ 643§ 659§ 3401§ 221§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 29. juuni 2026 Tsiviilasja number 2-26-5257 Tsiviilasi Calla

) § 637 lg 2 ja § 643 lg 1 alusel läbi vaatamata. Määruse kohaselt on määruskaebuses märgitud, et selle on allkirjastanud määruskaebuse esitaja seaduslik esindaja Rannar Lehis, kuid digitaalne allkiri on antud Mihkel Õimi poolt. Määruskaebuse kohaselt vaidlustab määruse kostja, kelle esindajaks on märgitud kostja ainus seaduslik esindaja (juhatuse liige) Rannar Lehis, kes ei ole aga määruskaebust allkirjastanud ega käesoleva vastuse esitamise ajaks seda heaks kiitnud. Määruskaebuse allkirjastanud Mihkel Õimi esindusõigus kostja äriregistrikaardil ei kajastu ja Mihkel Õim pole kohtule esitanud enda esindusõigust tõendavaid dokumente. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu
2. mai
3. a määruse tühistamist ning kostja
4. aprilli
5. a määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks maakohtule tagasisaatmist. Alternatiivselt palub kostja ringkonnakohtul võtta
6. aprilli
7. a määruskaebus menetlusse ja anda sellele sisuline hinnang. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli Mihkel Õimi seos ja esindusõigus kostjaga kohtule toimikust nähtav ning esindusõiguse formaalne tõendamata jätmine oli kõrvaldatav puudus. Sellises olukorras on kohtu kohustus

§ 227lg 5 alusel anda esindusõiguse tõendamiseks tähtaeg.

Kohus ei andnud puuduste kõrvaldamise tähtaega ega võimalust heakskiidu esitamiseks. Kohtu otsus jätta kaebus otsekohe läbi vaatamata, ilma ühtegi puuduse kõrvaldamise võimalust andmata, oli põhjendamatu. Määruskaebusele lisatud kostja juhatuse liikme Rannar Lehise digitaalselt allkirjastatud volikiri ja heakskiit, millega Rannar Lehis kiidab tagasiulatuvalt heaks kõik Mihkel Õimi poolt Kõver Kõrts OÜ nimel tsiviilasjas nr 2-26-5257 tehtud menetlustoimingud, sealhulgas

1. aprillil 2026 määruskaebuse esitamise, kõrvaldab määruskaebuse puuduse tagasiulatuvalt. 2 VASTUSTAJA VASTUVÄITED
2. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Vastuväidete kohaselt selgitas maakohus
3. aprillil 2026 kostjale kirjalikus tähtaja andmise määruses, et hageja on palunud kohtul mh jätta määruskaebus läbi vaatamata, seega on kohus andnud kostjale tähtaja ja kostja on kohtunõude kätte saanud. Kostjat esindab vandeadvokaat, kes pidi aru saama, et e-toimikus menetlusdokumentide vastuvõtmisest hakkab kulgema tähtaeg ja see kehtib ka juhul, kui esindaja dokumenti koheselt ei avanud või unustas seda lugeda. Kostja esindajale pidi olema arusaadav, et hageja taotleb määruskaebuse läbivaatamata jätmist esindusõiguse ja heakskiidu puudumise tõttu ja seega tuleb kostjal kohtu antud tähtajaks määruskaebuse menetlemist takistavad puudused kõrvaldada (esitada volikiri ja heakskiit). Kostja seda ei teinud. Kostja
4. mail 2026 esitatud volikiri ja heakskiit on esitatud hilinenult ja seega puudub kohtul õigus neid käesolevas määruskaebemenetluses arvestada. Hageja palub jätta hilinenult esitatud tõendid

§ 238lg 3 p 3 alusel vastu võtmata ja tsiviilasja toimikust kõrvale.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada

§ 667

lg 2 alusel menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja ringkonnakohus saadab määruskaebuse tagasi maakohtule läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 12. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendamatult jätnud määruskaebuse

§ 637

lg 2 ja § 643 lg 1 alusel läbi vaatamata.

§ 637

lg 2 näeb ette, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel.

§ 643

lg 1 kohaselt jätab kohus apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti, samuti muul seaduses sätestatud juhul.

§ 643

lg 2 näeb ette, et kui apellatsioonkaebuse läbivaatamist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, annab kohus määrusega apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, jätab kohus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.

§ 659

kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui

-i 65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Arvestades asjaolu, et määruskaebuses oli kirjas, et määruskaebuse allkirjastab seaduslik esindaja Rannar Lehis, kuid digitaalse allkirja andis Mihkel Õim, kelle esindusõiguse kohta andmed puudusid, võttis maakohus menetlusse puudustega määruskaebuse. Määruskaebusel pädeva isiku allkirja puudumine või määruskaebuse allkirjastanud isiku esindusõiguse tõendamata jätmine on kõrvaldatav puudus, mille kõrvaldamiseks oleks maakohus pidanud

§ 3401

alusel määrama tähtaja ning alles pärast seda otsustama määruskaebuse läbi vaatamata jätmise üle. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohtu

1. aprilli
2. a kiri kostjale, millega maakohus määras kostjale tähtaja hageja seisukoha osas seisukoha esitamiseks ja viitas sellele, et hageja palus mh jätta määruskaebus läbi vaatamata, asendab kohtule

§ 643

lg-st 2 tulenevat kohustust määrata määruskaebuse esitajale mõistlik tähtaeg puuduse 3 kõrvaldamiseks. Maakohus määras kostjale tähtaja määruskaebuse osas seisukoha esitamiseks, mitte määruskaebuse läbivaatamist takistava puuduse kõrvaldamiseks. Seega ei saanud maakohus jätta määruskaebust läbi vaatamata põhjendusel, et kostja nimel esinenud isik ei ole oma esindusõigust tõendanud või kostja heakskiitu esitanud. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja määruskaebus saata tagasi maakohtule läbivaatamiseks. Ringkonnakohus märgib, et

§ 221

lg 2 esimese lause järgi tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Nõuded lepingulisele esindajale sätestab

§ 218

. Seega kostja nimel määruskaebuse allkirjastanud isik peab tõendama ka enda vastavust lepingulise esindaja nõuetele. 13. Ringkonnakohus selgitab, et ringkonnakohus saab vaadata määruskaebuse läbi alles pärast seda, kui maakohus on otsustanud jätta määruskaebuse rahuldamata ja edastab selle lahendamiseks ringkonnakohtule (

§ 663lg 5).

Seega ei ole ringkonnakohtul

1. aprilli 2026 määruskaebust võimalik käeoleval hetkel sisuliselt hinnata.
2. Kuna maakohus jätkab asja menetlemist, menetluskulude jaotust. (allkirjastatud digitaalselt) 4 ei määra ringkonnakohus kindlaks