Obsah (8)

§ 371§ 423§ 486§ 77§ 667§ 75§ 173§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Margit Jäätma, Hele Kaldma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 17. juuni 2026 Tsiviilasja number 2-24-137773 Tsiviilasi Aktiva Fina

) § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista siiski rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab

§ 371

lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis

§ 423

sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine

§ 423

lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (RKTKm 31.03.2015, 3-2-1-179-14, p 10). Kostja on menetluse kestel andnud teada, et ta on Ukrainas. Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabileping) art 21 lg 1 sätestab, et kummagi lepingupoole kohtud on pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kostja on teatanud, et ta on alates

1. oktoobrist Ukrainas. Kostja puhul on tegemist Ukrainas sündinud Ukraina kodanikuga. Kostja viibis Eesti territooriumil elamisloa alusel. Kuigi rahvastikuregistri andmetel on kostja elamisluba kehtiv kuni
2. märtsini 2026, on kohtu hinnangul usutav, et kostja lahkus Eestist ja naasis Ukrainasse. Seega on kostja elukoht Ukrainas ning pädev kohus asja lahendama on Ukraina kohus. 2 Kuna kohtumenetluse käigus on selgunud, et kostja elab Ukrainas ja õigusabilepingu art 21 lg 1 kohaselt saab hagi esitada üksnes kostja elukoha järgi, siis ei ole Tartu Maakohus

§ 423lg 1 p 13 järgi pädev antud tsiviilasja arutama.

Seega jättis maakohus hagi läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist tagasi Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse esitaja palub tagastada hagejale määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt allub asi Eesti kohtule. Kohtumenetlus algatati kostja suhtes
2. oktoobril 2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel.

§ 486

lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Maksekäsu kiirmenetlusest anti nõue üle hagimenetlusse, kus hageja esitas hagi

1. detsembril 2024, mille maakohus on
2. jaanuaril 2025 menetlusse võtnud. Kohtumenetluse algatamisel oli kostja elukoht XXXX. Kostja ei väitnud menetluse alguses, et ta ei ela Eestis. Kostja on kohtule teada andnud, et alates
3. oktoobrist on ta Ukrainas. Seega menetlusse võtmisel ja kohtumenetluse algatamisel on kostja elukoht olnud Eestis.

§ 77

kohaselt, kui kohus võttis asja õigesti menetlusse, lahendab kohus asja sisuliselt, isegi kui kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud pärast avalduse menetlusse võtmist muutusid. Väär on ka kohtu seisukoht, kus kostja elukoht tuvastatakse kostja väidete alusel. Üldjuhul peaks kohus kohtualluvuse kontrollimisel lähtuma avalduse esitamise ajal kehtinud asjaoludest, konkreetsetest andmetest, mitte kostja väidetest, et välistada võimalus, et menetlusosalised hakkavad pahatahtlikult, nt elukoha vahetamise kaudu, mõjutama kohtu võimalust asja lahendada. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 5. Kostja saatis vastuseks määruskaebusele e-kirja, kus teatab veel kord, et ta ei ole mingeid laene võtnud ega asjas nimetatud äriühingutest midagi kuulnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rahvusvahelise kohtualluvuse määramise aluseks olevaid asjaolusid kohaselt välja selgitanud ja on jätnud seetõttu ennatlikult hagi läbi vaatamata. 7.
2. Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et maakohus peab

§ 75

lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule, ning see säte ei välista rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem. Seejuures pädevuse puudumine

§ 423

lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et asjas määrab kohtualluvuse Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabileping), mille art 21 lg 1 järgi on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. 7.2.

§ 77

sätestab, et kui kohus võttis asja õigesti menetlusse, lahendab kohus asja sisuliselt, isegi kui kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud pärast avalduse menetlusse võtmist muutusid. Kohtualluvust kontrollitakse asja menetlusse võtmise määruse tegemise seisuga. Samad põhimõtted kehtivad ka juhul, kui kohtualluvuse sätestab õigusabileping. 3 Hageja esitas Pärnu Maakohtule kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse

1. oktoobril 2024 ja Pärnu Maakohus tegi kostjale
2. oktoobril 2024 makseettepaneku. Kuna kostja esitas nõudele
3. oktoobril 2024 vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus
4. novembri 2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle menetlemiseks Tartu Maakohtule. Maakohus kohustas
5. novembri 2024 määrusega hagejat esitama oma nõude ja selle põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas hagiavalduse
6. detsembril 2024 ning maakohus võttis hagi menetlusse
7. jaanuaril
8. Kuna maksekäsu kiirmenetluse jätkumisel hagimenetluses loetakse

§ 486

lg 2 järgi hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, tuleb hagi esitamise ajaks lugeda

1. oktoober 2024 ja asja menetlusse võtmise ajaks makseettepaneku tegemise kuupäev, s.o
2. oktoober
3. Seetõttu tuleb ka rahvusvahelist kohtualluvust

§ 75lg 1 mõttes kontrollida viimatinimetatud kuupäeva seisuga.

7.

1. Asja materjalidest nähtuvalt oli kostja rahvastikuregistris registreeritud elukoht
2. oktoobril 2022 XXXXXX. Eeltoodu ei tähenda aga automaatselt seda, et kohtuvaidlus allub Eesti kohtule. Kuigi rahvastikuregistri andmete järgi oli kostja elukoht oktoobris 2022 Eestis, ei saa ainuüksi sellest asjaolust järeldada, et ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 mõttes elas kostja sel ajal Eestis. Kostja on
3. oktoobri 2025 e-kirjas teatanud, et ta on praegu Ukrainas (dtl 120). Maakohus on
4. oktoobri 2025 ja
5. veebruari 2026 e-kirjades palunud kostjal täpsustada, millisel perioodil viibis kostja Eestis ja mis ajast on ta naasnud Ukrainasse (dtl 121, 136).
6. veebruaril 2026 on kostja kohtule vastanud, et ta on Ukrainas alates
7. oktoobrist (dtl 138). Aastaarvu (st kas kostja on Ukrainasse naasnud
8. oktoobril 2025 või
9. oktoobril 2024) kostja oma
10. veebruari 2026 e-kirjas ei märgi. Samas ei tulene
11. veebruari 2026 e-kirjast, et kostja oleks Ukrainasse tagasi kolinud. Seega võib eeldada, et kostja viibimine Ukrainas on ajutine. 7.
12. Ülaltoodud põhjendustel on maakohus jätnud hagi

§ 423

lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata ennatlikult, sest välja ei olnud selgitatud rahvusvahelise kohtualluvuse määramiseks olulisi asjaolusid maksekäsu kiirmenetluse alustamise ajal. Seetõttu tuleb tsiviilasi saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluse jätkamisel tuleb maakohtul välja selgitada kostja elukoht maksekäsu kiirmenetluse alustamise aja, s.o 22. oktoobri 2024 seisuga. 8. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine jääb

§ 173lg 3 ja § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada.

Kuigi määruskaebus kuulub rahuldamisele, ei lahenda ringkonnakohus hageja taotlust määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

§ 150

lg 1 p 5 järgi kuulub kaebuse rahuldamisel määruskaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele üksnes juhul, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Kuivõrd menetluses osaleb teisi menetlusosalisi ja menetluskulude jaotuse otsustab maakohus, siis sõltub menetluskulude jaotusest ka riigilõivu tagastamise võimalikkus. (allkirjastatud digitaalselt) 4