KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4.juuni 2026 Jõhvis Väärteoasja number 4-26-1345 (244026001802) Kohtunik Inna Kirsipuu (kirjalikus menetluses) Väärteoa

§ 240lg 1 järgi mõistetud karistuse määra osas ning teha selles osas uus otsus.

Mõista

§ 240lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 10 trahviühikut summas 80 eurot.

Rahatrahv 80 eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Rahandusministeeriumi arvelduskontole: Swedbank AS – EE932200221023778606, SEB Pank AS – EE891010220034796011, Luminor Pank AS – EE701700017001577198, LHV Pank AS - EE

1. Kohustuslik on märkida viitenumber
2. 1/7 Kohtuotsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tähtaegselt tasunud, välja arvatud juhul, kui menetlusaluse isiku kaitsja on otsuse peale tähtaegselt kaebuse esitanud. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 11.06.2026 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 04.06.2026 Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 07.07.2026) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK
3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse V patrulligrupi patrullpolitseinik T. T. koostas 10.04.2026 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 244026001802, mille kohaselt Tamara Zõbalova 10.04.2026 kell 08.01 Ida-Viru maakonnas Jõhvi linnas Hariduse tn 8a liikudes Hariduse tn 5 suunas juhtis mootorsõidukit BMW 530XD registreerimismärgiga xxx, milles sõidutas alla 16 aastast last, kes ei olnud sõites turvavööga või turvaseadmega nõuetekohaselt kinnitatud. Tamara Zõbalova rikkus sellise tegevusega liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 4 ja § 36 lg 6 nõudeid ning pani toime LS § 240 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on väärtegu tõendatud tunnistaja- ja menetlusaluse isiku ütlustega ning vormikaamera nr U01729 salvestisega. Kergendavate asjaoludena on märgitud menetlusaluse isiku kahetsus ja et tal puuduvad eelnevad karistused. Karistuse määramisel juhindus kohtuväline menetleja KarS § 56 lg-st 1 ja leidis, et Tamara Zõbalovale on kohane karistus 37 trahviühikut, s.o 296 eurot.
4. Menetlusalune isik esitas 15.04.2026 eelviidatud kiirmenetluse otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi tühistamist. Alternatiivselt taotleb rahatrahvi oluliselt vähendada või asendada rahatrahv hoiatusega. Tamara Zõbalova väärteo toimepanemist ei vaidlusta, kuid selgitab, et tema x-aastane laps, kellel tuvastati hiljuti puue, oli sõidu alguses nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud ning laps vabastas turvavöö iseseisvalt sõidu ajal. Lisab, et lapse vanust ja tervislikku eripära arvestades ei ole tema 2/7 lapse käitumine alati täielikult kontrollitav ning sellised olukorrad võivad tekkida ootamatult. Menetlusalune selgitab, et tal puudus igasugune tahtlus liiklusnõudeid rikkuda, ta tegutses heas usus ning täitis oma kohustusi lapse turvalisuse tagamisel. Tegemist oli erandliku ja tahtmatu olukorraga, mille tekkimist ei olnud võimalik täielikult vältida. Täiendavalt palub kohtul arvestada varasemate karistuste puudumist, kahetsust ja et tegemist ei olnud teadliku ega tahtliku rikkumisega. Menetlusalune isik esitas koos kaebusega kohtule ka foto Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud tõendist, millest nähtub lapse puude raskusaste ja puude liik.
5. 04.05.2026 esitas kohtuväline menetleja oma seisukoha kaebuse osas. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja ei nõustu menetlusaluse isiku kaebuses oleva väitega, et menetlusalune isik täitis oma kohustusi lapse turvalisuse tagamisel nii palju kui võimalik ning ei pannud väärtegu tahtlikult toime. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik ei teinud midagi selleks, et vältida antud väärteo toimepanemist. Seega leiab kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik on väärteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Väärteoasja raames kogutud tõenditest (vormikaameraga nr U01729 tehtud videosalvestisest, menetlusaluse isiku ütlustest ja kaebusest) nähtub, et menetlusalune isik teadis, et tema laps võib sõiduki liikumise ajal turvavöö lahti teha. Kui menetlusaluse isiku väide vastab tõele ja laps oli enne sõidu alustamist turvavööga kinnitatud, kuid tegi selle sõidu ajal lahti, pidi menetlusalune isik enne sõidu alustamist lapsele selgitama, et seda ei tohi teha, ning esitama vastavad põhjendused. Lisaks oleks ta pidanud paigutama lapse esiistmele, et laps oleks sõidu ajal tema kontrolli all. Antud juhul istus laps tagaistmel ning sõidukis viibisid ainult menetlusalune isik ja laps. Samuti oleks menetlusalune isik saanud kasutada teistsugust turvavarustust, mille kinnitusi väike laps ei suuda avada. Kui pärast sõiduki peatamist pani menetlusalune isik patrullpolitseinike juuresolekul lapsele turvavöö kinni, tegi ta seda valesti (turvavöö diagonaalrihm ei kulgenud üle rangluu lapse õla ja kaela vahelt). Kohtuvälise menetleja hinnangul näitab see tema ükskõikset suhtumist lapse ohutusse. Vastavalt lapse vanusele (x-aastane) pidi menetlusalune isik kasutama lapse turvatooli, mitte turvaistet, kuna lapse vanus ja kasv ei võimaldanud last õigekohaselt kinnitada (turvavöö oleks jooksnud läbi kaela), mis liiklusõnnetuse korral tooks kaasa rasked kehavigastused. Ka lisab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku poolt esitatud Sotsiaalkindlustusameti tõendist lapse puude kohta nähtub, et lapse keskmine puue on seotud liikumise ja nägemisega, mitte aga näiteks arengupuudega. Seega tundub menetlusaluse isiku esitatud argument selle kohta, et laps tegi sõiduki liikumise ajal ise turvavöö lahti, vähetõenäoline. Karistusregistri arhiveeritud andmetel on isikul üks väärteokaristus KarS § 1511 järgi (otsuse kuupäev 24.10.2023). Seega ei ole tegemist esmase väärteoga. Varasem karistus (rahatrahv) ei ole isikut mõjutanud seadusekuulekale käitumisele. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks märkida, et menetlusaluse isiku hoiakud vajavad parandamist. Patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestisest nähtub, et menetlusaluse isiku sõidukil on nähtavas kohas ebatsensuurne väljend (vene keeles) ja solvav žest ("fuck you"), mis ei ole kooskõlas heade tavade ja kommetega ning mis ei ole avalikus ruumis aktsepteeritav. Kahjuks on videosalvestiselt näha, et kui politseinikud juhivad menetlusaluse isiku tähelepanu sellele, ei näe menetlusalune isik selles midagi halba ega ebaeetilist. Arvestades ülaltoodut leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku karistamine on üld- ja eripreventiivsetel eesmärkidel tingimata vajalik. Kohtuvälise menetleja hinnangul on liiklusväärtegude kaitstavaks õigushüveks eelkõige inimelu ja tervis, eriti lapse oma. Selle eesmärgi saavutamise üheks vahendiks on menetlusaluse isiku 3/7 mõjutamine sellise karistuse kaudu, mis mõjutab tema elukorraldust ning suunab teda edaspidi õiguskuulekalt käituma. Mittekaristusliku meetme rakendamine (väärteoasja lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel) ei avaldaks isikule soovitud mõju ega takistaks teda edaspidi uusi süütegusid toime panemast. Kiirmenetluse otsuse vastuvõtmisel karistust kergendavate asjaoludena arvestati menetlusaluse isiku kahetsust ning kehtivate karistuste puudumist, karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 alusel tuvastatud ei ole. Menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahv 37 trahviühikut, s.o 296 eurot on alla sanktsioonis sätestatud keskmise määra (maksimaalne karistuse määr on 800 eurot) ja on vastavuses nii teo raskusega kui ka isiku süüga. Määratud karistus on eesmärki täitev, tagades võimaluse mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvide ja Riigikohtu lahenditega. Lähtuvalt eelpool toodule on kohtuväline menetleja seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmiseks (rahatrahvi vähendamiseks) või menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel puudub nii mõjuv põhjendus kui ka alus. Kohtuväline menetleja jääb tehtud otsuse juurde ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 1 palub kohtul jätta menetlusaluse isiku kaebus karistuse määramise osas rahuldamata ning otsus muutmata. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
6. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja nõustus oma seisukohas asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning ka menetlusalune isik ei taotlenud tõendite uurimist kohtuistungil ega uute tõendit esitamist ega taotlenud kohtuistungit.
7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
8. Kiirmenetluse otsuses heidetakse Tamara Zõbalovale ette LS § 33 lg 11 p 4 ja § 36 lg 6 nõuete rikkumist ning sellega LS § 240 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemist, s.o sõidukijuhi poolt turvavöö või muu turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata alla 16-aastase lapse sõidutamist 10.04.2026 kell 08.
9. 4/7 LS § 33 lg 11 p 4 kohaselt on juhil keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole LS § 30 lg 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lõike 4 või § 36 lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga. LS § 36 lg 6 sätestab, et kui lapse pikkus ei võimalda teda sõiduki või turvavöö tootja nõuete kohaselt kinnitada sõiduki turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel sõidukis, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvaseadme tootja nõuete kohaselt kinnitatud turvaseadet. LS § 240 lg 1 näeb ette väärteo korras vastutuse sõidukijuhi poolt turvavöö või muu turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata alla 16-aastase lapse sõidutamise eest. Asjas puudub vaidlus selle üle, et Tamara Zõbalova juhtis 10.04.2026 Jõhvi linnas mootorsõidukit BMW 530XD registreerimismärgiga xxx ja sõidutas tagaistme turvaistmel olevat alla 16 aastast (Tamara Zõbalova laps on x-aastane) last, kellel oli turvavöö sõidu aeg nõuetekohaselt kinnitamata. Eeltoodut tõendab Politsei- ja Piirivalveameti poolt Kohtute Infosüsteemi lisatud videosalvestis, mis tehti 10.04.2026 vormikaameraga nr U
10. Salvestiselt nähtub ja on kuulda, et Tamara Zõbalovaga vestelnud politseiametnik märkab kontrolli käigus kell 08:01:55, et sõidukis tagaistmel sõitjana viibinud lapsel ei ole turvavöö kinnitatud. Kui politseiametnik seda juhile mainib, vaatab ka juht tagaistme poole ning vastab politseiametnikule, et “ta ilmselt just tegi lahti”. Ka menetlusalune isik on oma süüd kohtuvälises menetluses tunnistanud. Tamara Zõbalova on kohtuvälises menetluses väärteo kohta ütlusi andes selgitanud, et lapsel oli turvavöö küll kinnitatud, aga laps teeb turvavööd ise lahti. Lisabki, et laps tegi lasteaeda sõites turvavöö lahti ning tema seda ei näinud. Käesolevalt ei leia tõendite pinnalt tuvastamist ka asjaolu, et rikkumise hetkel oleks olnud hädaseisundi olukord LS § 33 lg 11 p 4 mõttes. Seega on vormikaamera nr UO1729 videosalvestise ja menetlusaluse isiku enda ütlustega tõendatud Tamara Zõbalova teos LS § 240 lg 1 objektiivne koosseis.
11. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus on seisukohal, et subjektiivsest küljest on Tamara Zõbalova täitnud LS § 240 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu ettevaatamatusest, täpsemalt kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 mõttes. Tamara Zõbalova väidab, et ta kinnitas enne sõidu alustamist lapsel turvavöö, kuid ta teadis, et tema xaastane laps oskab ja on ennegi teinud turvavööd ise lahti. Seega pidas ta sõitu alustades võimalikuks, et rikub liiklusseadust sellega, et laps võib turvavöö sõidu ajal ise lahti teha. Kohus mõistab, et menetlusalune isik ei saa sõidukit juhtides jälgida ainult tagaistet, veendumaks, et ega ometi laps turvavööd lahti ei ole teinud. Küll aga saanuks menetlusalune isik olla kohusetundlikum ning sellist olukorda vältida - nt muretsedes lapsele tema vanusele vastava turvavarustuse, mida nii väiksel lapsel nii lihtne sõidu aeg avada ei ole või paigutades lapse turvaistmega esiistmele, et oleks lapse üle mingigi kontroll ja ülevaade või siis oleks lapsele teinud turvavöö vajaduse kohta parema selgitustöö enne sõidu alustamist. Sellisel juhul ei oleks ta ka LS § 240 lg-s 1 sätestatud väärtegu toime pannud. Seega täitis Tamara Zõbalova LS § 240 lg-s 1 sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu kohtu hinnangul ettevaatamatusest, pannes nimetatud väärteo toime kergemeelsusest.
12. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus seoses selle rikkumisega tuvastanud.
13. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et Tamara Zõbalova poolt toime pandud tegu vastab LS § 240 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on 5/7 selle toimepanemises süüdi. Kuivõrd ei esine alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 alusel, siis tuleb Tamara Zõbalovale mõista antud väärteo toimepanemise eest karistus. KARISTUS KarS § 56 lg 1 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 1-19-4150, p 26). Tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest. Menetlejale on seejuures antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni arvesse võtva karistuse leidmiseks (vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 4-24-2633, p 7). LS § 240 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on Tamara Zõbalova määranud karistuseks rahatrahvi 37 trahviühiku ulatuses, s.o 296 eurot. Kuna KarS § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 1 trahviühik, on LS § 240 lg-s 1 sätestatud rahatrahvi keskmine määr 50 trahviühikut. Seega määras kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistuse, mis on natukene väiksem kui sanktsiooni keskmine määr. Kohtu arvates on menetlusaluse isiku süü siiski keskmisest tunduvalt väiksem. Esiteks arvestab kohus, et tegu on toime pandud ettevaatamatusest, täpsemalt kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 mõttes. Menetlusalune isik püüdis täita oma hoolsuskohustust, kinnitades enne sõitu turvavööd nõuetekohaselt, kuid sõidu ajal piisavalt tähelepanelik ei olnud. Sel juhul on isiku süü suurus kindlalt vähem, kui seda oleks isiku kas tahtliku käitumise puhul või nt laps ei ole turvavööga kinnitatud sõidu algul. Samuti arvestab kohus menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses kaebuses avaldatud siirast kahetsust ja et menetlusalune isik tunnistab süüd. Lisaks, et kohus ei tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid. Tamara Zõbalova edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel tuleb arvesse võtta tema senist käitumist liikluses. Väärteomaterjalide hulgas olev 30.04.2026 koostatud karistusregistri õiend kinnitab kohtule, et isikut varasemalt liiklusalase süüteo eest karistatud ei ole, sh ei oma ta 6/7 karistusregistri andmetel ühtegi kehtivat karistust. Viimane võimaldab kohtul omakorda jõuda järeldusele, et kuni käesoleva rikkumiseni on isiku käitumine liikluses olnud korrektne. Kohus võtab karistuse mõistmisel arvesse eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik isikut mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Sõidutades last kinnitamata turvavööga oli ohustatud menetlusaluse isiku enda laps, mistõttu tuleb menetlusalust isikut eri- ning üldpreventiivsetel kaalutlustel siiski karistada. Kuigi menetlusalust isikut ei ole varasemalt samalaadse süüteo toimepanemise eest karistatud, ta on oma süüd tunnistanud ja tegu kahetsenud, leiab kohus, et rahatrahvi määramine annab menetlusalusele isikule signaali, et enda lapse ohutust tagavatesse nõuetesse tuleb suhtuda edaspidi kohusetundlikumalt. Määratud karistus tuletab lapsevanemale edaspidiselt seega meelde, et lapsevanem võtaks enne lapse sõidutamist kasutusele viimsedki abinõud, millised välistavad edaspidi sellise sündmuse kordumise. Olgu selleks siis kas turvavarustuse soetamine, millist laps iseseisvalt avada ei saa või siis lapse paigutamine esiistmele, kui tagaistmel teda võimalik kontrollida ei ole. Kohtuväline menetleja on märkinud küll, et isiku hoiaksid parandamist mh põhjusel, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukil oli nähtavas kohas ebatsensuurne väljend (vene keeles) ja solvav žest ("fuck you"), mis ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul kooskõlas heade tavade ja kommetega ning mis ei ole avalikus ruumis aktsepteeritud. Kohus ei poolda küll taolise ebatsensuurse väljendi ja žesti asetamist sõiduki tagaaknale, kuid viimasest ei saa järeldada, et isiku hoiakud liikluses vajaksid seeläbi parandamist. Pigem see näitab inimese kultuuri taset. Viimase kinnituseks on ennekõike varasemate kehtivate liiklusalaste karistuse puudumine, mis näitab isiku senist suhtumist liikluskultuuri. Kohus, arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid, väärteo toimepanemist ettevaatamatusest, menetlusaluse isiku kahetsust, karistust raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab, et samalaadsete rikkumiste toimepanemise vältimine on võimalik saavutada ka läbi tunduvalt kergema karistuse. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust vähendada. Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 10 trahviühikut, s.o 80 eurot, mis täidab kohtu hinnangul samuti oma eesmärgi varem karistamata isiku puhul. KOHTU MEETMED Tamara Zõbalova kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 10.04.2026 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244026001802 tuleb rahuldada ning nimetatud otsus tuleb osaliselt tühistada, s.o

§ 240

lg 1 järgi mõistetud karistuse määra osas ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus mõistab Tamara Zõbalovale LS § 240 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 10 trahviühikut summas 80 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu Kohtunik 7/7