← Eesti

1-26-4511/4

Obsah (6)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 50

Kriminaalasi nr 1-26-4511 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 18. juuni 2026. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Kersti Kohal Kriminaalasi Heido Pikkeri

§ 424

lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav Heido Pikker, IK 37509055717; sünniaeg:

  1. september
  2. a; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX, XXX; töökoht: XXX, XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: e-post: XXX, telefon: XXX; varasem karistatus: kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada Heido Pikker

§ 424lg 2 järgi ja mõista karistuseks kaheksa

(8)kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Heido Pikkeri eelvangistuses viibitud aeg 30.– 31. mai 2026. a, s.o kaks

(2)päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda seitse
(7)kuud ja kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangistust.

§ 74lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest tuleb Heido Pikkeril koheselt ära kanda kakskümmend kaheksa

(28)päeva vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda alates Heido Pikkeri kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o
  1. juunist
  2. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada Heido Pikkeri suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

§ 74lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest ülejäänud osa, s.o seitse

(7)kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Heido Pikker ei pane ühe
(1)aasta ja kuue
(6)kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 4 alusel määratud lisakohustusi.

§ 75lg 1 alusel on Heido Pikker käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

  1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks

(15)päevaks;
  1. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  2. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 4 alusel kohustada Heido Pikkerit ühe

(1)kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest registreeruma tervishoiuasutuses vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi liigtarvitamise häire hindamiseks.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Heido Pikkerit alates kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni tegema omal kulul vereproove alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) laboratoorseks vereanalüüsiks. Analüüside arv, mida rakendada, on üks analüüs katseaja kolme kuu kohta. Vereanalüüsi vastus tuleb esitada kriminaalhooldusametnikule viimase poolt määratud tähtajaks. Katseajaks etteantud analüüside arvu võib kriminaalhooldusametnik vähendada, kui PEth analüüsi tulemus on kuni 20 ng/ml või kui kordusanalüüsid näitavad alkoholi tarbimise vähenemist katseajal. Esimesel analüüsil nõutav näit puudub. Kordusanalüüside tulemused peavad olema kuni 20 ng/ml või väiksemad eelmise analüüsi tulemusest.

§ 78

p 1 alusel hakata Heido Pikkeri katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, käitumiskontrolli kontrollnõuded ja lisakohustused kohalduvad kohtuotsuse jõustumisest. Määrata Heido Pikker katseajaks Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna (asukoht: Tartu, Vaksali tn 17a) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta Heido Pikkerilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks

(5)kuuks, mis hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja mis laieneb lisaks määratud lisakaristuse tähtajale ka ärakandmisele kuuluva karistuse ajale. LS § 127 alusel on Heido Pikker kohustatud loovutama oma juhiloa Transpordiameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie
(5)tööpäeva jooksul. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Heido Pikkerilt riigituludesse menetluskuludena sundraha seitsesada üheksa
(709)eurot 50 senti ja kaitsja tasu kuuskümmend kuus
(66)eurot 96 senti, s.o kokku seitsesada seitsekümmend kuus
(776)eurot 46 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Heido Pikkeril on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest kaheteistkümne
(12)kuu jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda peale kohtuotsuse jõustumist kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE522200221013264447 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X), EE957700771001523585 (LHV Pank AS, SWIFT: LHVBEE22), E401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: RIKOEE22) või EE774204278607566704 (Coop Pank AS, SWIFT: EKRDEE22), märkides viitenumbriks 99926700021953. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number 1-26-4511 ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. 2 Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Heido Pikkerit süüdistatakse selles, et tema: - juhtis
  1. mail
  2. a kella 15.07 paiku Valgamaal Otepää vallas Puka alevikus Valga mnt 2 juures tahtlikult mootorsõidukit Ford Grand C-Max registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,29 mg/l kohta; - isikuna, kes on varasemalt
  3. mail
  4. a juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, juhtis uuesti, s.o korduvalt,
  5. juunil
  6. a kella 22.02 paiku Tartumaal Elva vallas Rõngu alevikus Tartu mnt 2 juures tahtlikult mootorsõidukit Ford Grand C-Max registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,76 mg/l kohta. Eeltoodud tegudega rikkus Heido Pikker liiklusseaduse § 69 lg 1 sätet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellega pani Heido Pikker toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 30.-31.05.2026.

a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja

§ 424

lg 4 p 1 alusel määrata, et mõistetavast vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 28 päeva vangistust, mille kandmise aja algust lugeda alates Heido Pikkeri kinnipidamisest, s.o 16. juuni 2026. a.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetavast karistusest ülejäänud osa, s.o 7 kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Heido Pikker ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§ 75pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Vastavalt

§ 75

lg 1 on süüdlane kohustatud 3 käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 4 alusel võtab Heido Pikker endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast tervishoiuasutuses vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi liigtarvitamise häire hindamiseks.

§ 75

lg 4 alusel, seoses vajadusega piirata süüdistatava poolt alkoholi liigtarbimist ja vähendada tema ohtlikkust ühiskonnale, võtab Heido Pikker endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni anda omal kulul vereproove alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) laboratoorseks vereanalüüsiks. Analüüside arv, mida rakendada, on üks analüüs katseaja kolme kuu kohta. Vereanalüüsi vastus tuleb esitada kriminaalhooldusametnikule viimase poolt määratud tähtajaks. Katseajaks etteantud analüüside arvu võib kriminaalhooldusametnik vähendada, kui PEth analüüsi tulemus on kuni 20 ng/ml või kui kordusanalüüsid näitavad alkoholi tarbimise vähenemist katseajal. Esimesel analüüsil nõutav näit puudub. Kordusanalüüside tulemused peavad olema kuni 20 ng/ml või väiksemad eelmise analüüsi tulemusest.

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võtta Heido Pikkerilt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada Heido Pikkeri suhtes tõkendina vahistamist. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad Heido Pikkerilt väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega menetluskulud õigusabi tasud 66,96 eurot ja KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendatud sundraha 709,50 eurot. Heido Pikker avaldas, et tema sissetulekuks on ca XXX eurot, millest peab tagama enda ja pere ülalpidamise, tasuma elektri, kodukindlustuse ja tervisekindlustuse eest. Kulud kuus on ca XXX eurot. Temaga elab koos XXX, kelle kulusid aitab katta. Ta peab jääma vanglasse esialgu karistust kandma. Eeltoodust tulenevalt ei ole tal majanduslikult võimalik kriminaalmenetluskulusid ära tasuda ühe kuu jooksul. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude (kokku 776,46 eurot) tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Heido Pikker tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. nõudeavaldust esitatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt Heido Pikkerilt väljamõistetavateks menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate 4 menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta, leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.