2-23-4116/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu,

1. veebruar 2026 Tsiviilasja number 2-23-4116 Tsiviilasi Osaühingu FRENDIT väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. märtsi
3. a määrus Kaebuse esitaja ja liik Osaühingu FRENDIT määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Osaühing FRENDIT (registrikood 10843596), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul hagi T.F vastu võla Kostja T.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. märtsi
6. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-23-4116 muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.
7. Määruskaebus jääb rahuldamata.
8. Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruse peale Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2 ja § 696 lg 1). 1 Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Osaühing FRENDIT (hageja) esitas
10. märtsil 2023 T.F (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 10 000 eurot ja viivise põhivõlalt seadusjärgses määras alates
11. oktoobrist 2022 kuni põhivõla tasumiseni.
12. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13. Maakohus jättis
14. mai
15. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
16. Tartu Ringkonnakohus jättis
17. septembri
18. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Ringkonnakohus märkis, et menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
19. Riigikohus jättis
20. detsembri
21. a määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
22. Kostja esitas
23. jaanuaril 2025 taotluse, milles palus määrata kindlaks kostja menetluskulud. Kostjal tekkisid menetluskulud seoses maakohtu menetlusega kokku 1572 eurot 90 senti. Kostja esindaja tegi järgmised toimingud: hagiavalduse analüüs, kliendiga suhtlemine, kostja vastuse koostamine, hageja seisukoha analüüs, seisukoha koostamine. Kostja esindaja ajakulu oli 8,7 tundi ja tunnitasu 150 eurot käibemaksuta. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ja taotleb seetõttu menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. MAAKOHTU MÄÄRUS
24. Maakohus mõistis
25. märtsi
26. a määrusega hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1572 eurot 90 senti ning kohustas hagejat tasuma sellelt summalt viivist alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus ei andnud menetluses varem tähtaega vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks, kuid hageja ei esitanud sellele vastuväiteid. Vastuväiteid ei esitatud ka apellatsioonkaebuses, kuigi kohtuotsuses märgiti, et menetluskulud määratakse kindlaks pärast otsuse jõustumist. Poolte menetluskulud on maakohtus sarnases suurusjärgus. Hagejale pidi kulude suurus seega olema ettenähtav. Kostja esindajal õigusteenusele kulunud aega ei saa pidada ülemääraseks. Õigusteenuse tunnihind on kooskõlas turuhindadega ja samas suurusjärgus hageja esindaja tunnihinnaga. Kostja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud. Kostja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja menetluskulud tuleb seega mõista hagejalt välja käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Kostja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel märkida, et hageja peab hüvitatavatelt kuludelt tasuma viivist. 2 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
27. Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Maakohus ei andnud hagejale tähtaega kostja menetluskulude kohta arvamuse esitamiseks. Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada.
28. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Hagejal oli kostja menetluskuludele vastuväidete esitamiseks võimalus. Hageja ei kasutanud seda. Hageja ei märkinud, kas ja mil moel oleks maakohtu määrus olnud testsugune, kui maakohus oleks andnud hagejale tähtaja kostja menetluskulude kohta seisukohtade esitamiseks.
29. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
30. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 1 alusel muutmata, muutes osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
31. Kohus peab TsMS § 176 lg 8 järgi määrama menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Vastuolus TsMS § 176 lg-ga 8 maakohus seda praeguses asjas ei teinud. Hageja sai sellest kohtu minetusest teada alles määrusest, millega maakohus määras kostja menetluskulud kindlaks. Asjaolu, et hageja ei esitanud maakohtu rikkumisele vastuväidet, ei oma TsMS § 333 lõikest 2 tulenevalt seega tähtsust. Ringkonnakohus kõrvaldas määruskaebuse menetlemisel eelnimetatud maakohtu vea ja andis hagejale tähtaja kostja menetluskulude kohta arvamuse esitamiseks. Hageja ei esitanud ringkonnakohtu antud tähtaja jooksul kostja menetluskulude kohta arvamust. Maakohtu määrust ei ole seega alust tühistada põhjusel, et hageja ei saanud kostja menetluskulude kohta arvamust avaldada.
32. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lõikest 1 tulenevalt kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Tegemist on kohtu kaalutlusehk diskretsiooniotsusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui madalama astme kohus on rikkunud diskretsioonipiire. Hageja ei esitanud määruskaebuses ega talle selleks täiendavalt antud tähtaja jooksul vastuväiteid kostja lepingulise esindaja tehtud toimingute, ajakulu ega tunnitasu suuruse kohta. Määruskaebuse põhjendustest ei ole seega võimalik järeldada, et maakohus oleks rikkunud kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel diskretsioonipiire.
33. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Menetlusosalised kannavad määruskaebuse esitamisega seotud kulud ise. (allkirjastatud digitaalselt) 3