← Eesti

3-25-2534/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Otsuse tegemise aeg ja koht 05.06.2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-2534 Haldusasi Mittetulundusühingu David Oistrahh

§ 12lõigete 1 ja 2 1 alusel hindab taotlusvooru esitatud taotlusi hindamiskomisjon kultuuriministri kinnitatud hindamismetoodika alusel ja selles kirjeldatud 2

(7)3-25-2534 viisil. Taotlusvooru hindamismetoodika ja komisjoni töökord on kinnitatud kultuuriministri 16.10.2023 käskkirjaga nr 217 (hindamismetoodika); 2)

§ 11

lg 1 kohaselt on taotluse menetlemise tähtaeg kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. Taotlusvoor suleti 14.04.2025 ning taotlusvooru kohta tehti otsus 03.07.

  1. Vastavad asjaolud toob välja ka kaebaja. Arvestades eeltoodud kuupäevi, tehti taotlusvooru kohta otsus
  2. tööpäeval peale taotlusvooru sulgemist, mistõttu on taotlusvoor läbi viidud menetlustähtaega järgides. Kaebaja ei ole selgitanud, millest lähtuvalt on ta jõudnud teistsugusele seisukohale. Ühtlasi kaebajale tehti kavandatav otsus, st komisjoni ettepanek, toetuse menetlemise süsteemi kaudu teatavaks juba varem, s.o 13.06.2025; 3)

§ 12

lg 4 kohaselt peavad hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolul on hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast HMS §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama. Sama nõue on välja toodud ka hindamismetoodika p-s 1.7. Vastavalt määrusele ja hindamismetoodikale – kui komisjoni liikmel oli taotluse osas huvide konflikt, siis see fikseeriti (deklaratsioonid on leitavad protokolli konteineris), komisjoni liige lahkus selle taotluse hindamise ajaks ruumist ning tal puudus õigus taotlusele oma hinnangut või seisukohta anda. Komisjoni koosoleku ajal viibis ruumis ka mitu ministeeriumi teenistujat, kes komisjoni töös ei osalenud, kuid kes aitasid tagada komisjoni töö korrektsust ja objektiivsust, sh seda, et taotlusest huvitatud isikud konkreetse taotluse hindamise ajaks ruumiks lahkuksid. Samuti jälgis Kultuuriministeerium taotlusvooru läbiviijana, et kõik komisjoni liikmed esitaksid

§ 12lg-s 4 toodud deklaratsiooni ning lisas need protokolli juurde.

Sellest tulenevalt ei ole vastustajal alust kahelda komisjoniliikmete erapooletuses või selles, et taandamise protsessi käigus on rikutud HMS-is toodud nõudeid. Kaebaja on samasisulise etteheite esitanud ka teistes vastustaja suhtes esitatud kaebustes ning kohus on korduvalt kinnitanud, et Kultuuriministeeriumis kehtiv töökord ning hindamis- ja taandamisprotsess vastavad HMS-is toodud nõuetele (nt TlnRngKo 31.05.2023 otsus nr 3-22-541, p-d 12-13; TlnRngKo 31.10.2023 otsus nr 3-221610, p 16; TlnRngKo 09.07.2025 otsus nr 3-23-890, p 12). Vastustajale jääb selgusetuks, milles seisneb kaebaja väidetud HMS-i rikkumine seoses komisjoniliikmete taandamisega, eelkõige kuivõrd

§ 12

lg 4 teeb otsese viite HMS §-s 10 toodud korrale, mida taandamisel tuleb järgida. Komisjoni liige on HMS § 10 lg 1 asjaolude ilmnemisest ja huvide konflikti olemasolust andnud teada vastavas deklaratsioonis. Deklaratsioonile tuginedes on ta end vastavate taotluste otsustusprotsessist taandanud ning Kultuuriministeerium taotlusvooru läbiviijana ka taganud, et taandamine vastavate taotluste puhul aset leiaks; 4) Kohtuliku kontrolli ulatus on antud vaidluse puhul piiratud ning kohtul puudub pädevus kaebaja sisulistele küsimustele vastata. Käesoleval juhul on kohtul võimalik rakendada üksnes ilmselgete vigade testi ehk kontrollida, kas vastustaja tegevus on olnud ilmselgelt meelevaldne või ebaõige. Kohtu kontroll on piiratud, sest kaebaja õiguste riive intensiivsus ja seotus põhiõigustega on vähene, taotlusvooru eelarve on piiratud ja vaidlus on olulises osas esteetilise iseloomuga. Muusikafestivalide ja suursündmuste toetuse puhul on tegu riigi poolt vabatahtlikult antava toetusega, mille andmise kohustus ei tulene põhiseadusest. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda sellise riigitoetuse määramist ega toetuse tingimuste sisustamist kindlal viisil. Vastustajal on vabatahtliku toetuse andmisel lai kaalutlusõigus nii tingimuste seadmisel, sh hindamismetoodika kehtestamisel kui ka vastavuse kontrollimisel. Vaidlusaluse taotlusvooru eelarve oli 225 720 eurot. Sellesse vooru laekus 32 taotlust kogusummas 733 170 eurot. Olukorras, kus taotlusvoorus esitatud taotluste maht on rohkem 3

(7)3-25-2534 kui kolm korda eelarvest suurem, on paratamatu, et ka paljud head taotlused võivad jääda rahuldamata. Taotluste tiheda konkurentsi olukorras tuleb ka toetust väärivate projektide korral leppida, et suur osa taotlustest jäävad rahuldamata ning ühelgi taotlejal ei ole subjektiivset õigust nõuda just oma taotluse rahuldamist; 5) Kaebuse p-s 4 soovib kaebaja kohtult vastuseid küsimustele, millele vastamiseks on pädevus vaid Kultuuriministeeriumil (hindamiskomisjonil), kes on vastavalt oma kaalutlusõigusele kriteeriumid sisustanud ja kõnealuse hinnangu kaebaja taotlusele andnud. Kaebuses toodud küsimusi ja täpsustusi oleks kaebajal olnud võimalik Kultuuriministeeriumile esitada ka taotlusvooru ärakuulamise raames. Komisjon toob oma hinnangus välja põhjenduste tuuma ning kui selle kohta on taotlejal küsimusi või soovib ta põhjendusi detailsemalt, ongi tal võimalik neid ärakuulamise raames paluda. Kuna kaebaja seda ei teinud, selgitab vastustaja kaebajale komisjoni töö sisulist poolt kaebusele esitatud vastuses; 6) Komisjon ei ole hinnangut andes seadnud kahtluse alla X.X ega tema teose olulisust, nagu ekslikult arvab kaebaja. Komisjon on hinnanud kogu projekti valdkondliku mõju pigem madalaks. Lisaks taotlusest ei selgunud, kas X.X teost kantakse ette kõikidel kontsertidel või vaid üksikutel, ning seetõttu ei saanud ka komisjon konkreetselt antud teose mõju üheselt hinnata. Toetust on muu hulgas taotletud X.X teose orkestratsiooniks, noodigraafikaks ja nootide redigeerimiseks. Selliste tegevuste jaoks on eraldi taotlusvoor „Heliloomingu tellimine ja muusikaalased väljaanded”, mille eesmärk on väärtustada eesti heliloojaid ja heliloomingut ning talletada rahvuskultuuriliselt olulisi heliteoseid ja muusikaalaseid tekste ning tagada nende kättesaadavus. Seega ei ole selliste kulude katmine käesoleva taotlusvooru eesmärgiks ning see tingis ka madalama hinnangu taotlusele; 7) Taotlusvooru hindamiskomisjon on moodustatud kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 174 „Taotlusvooru „Muusikafestivalid ja suursündmused“ hindamiskomisjoni moodustamine“ (muudetud 07.11.2023 käskkirjaga nr 236 ja 13.10.2024 käskkirjaga nr 158). Komisjoni kuuluvad muusikavaldkonna tunnustatud eksperdid MTÜ-st Eesti Muusikafestivalid, MTÜ-st Eesti Pärismuusika Keskus, Eesti Heliloojate Liidust, Eesti Jazziliidust, MTÜ-st Eesti Muusikanõukogust ja Eesti Interpreetide Liidust, samuti Kultuuriministeeriumi esindaja. Liikmed nimetatakse komisjoni vastavate organisatsioonide ettepanekute alusel. Seejuures on Eesti Heliloojate Liidu esindajana komisjonis muusikateadlane Y.Y (EMTA muusikateaduse õppejuht, professor). Kultuuriministeeriumil ei ole põhjust ega alust kahelda hindamiskomisjoni liikmete pädevuses ega professionaalsuses; 8) Kaebaja taotluse mitterahuldamine oli tingitud taotluse koondhindest, mis jäi alla vajaliku lävendi, ning kõikide asjaolude alusel kogumis antud hinnangust taotlusele. Lisaks kaebaja välja toodud esimesele kriteeriumile (projekti mõju taotlusvooru eesmärkide saavutamisele) hindas komisjon taotleja meeskonna suutlikkust, projekti ettevalmistust ja läbimõeldust ning projekti eelarve realistlikkust. Kaebaja taotluse osas antud hinded ja hinnangud on omavahel vastavuses ja kajastuvad protokollis. Kaebajale on väljastatud tema taotlusele antud komisjoni hinnang, millest nähtuvad põhjendused kõikide hindamismetoodikas toodud kriteeriumite raames. Samuti on edastatud kaebajale terve komisjoni protokoll, milles on nähtavad ka teistele taotlustele antud hinnangud, ning mille juurde on lisatud detailne hindamistabel, mis kajastab kõikidele taotlusvooru esitatud taotlustele hindamiskriteeriumite lõikes antud hindeid 1-5 skaalal (leitav protokolli konteineris). Antud teave võimaldab kaebajal soovi korral hinnanguid analüüsida ja võrrelda, samuti arvutusi kontrollida. Seega on hindamine läbipaistev ja jälgitav. Komisjoni liikmete individuaalsed seisukohad (mis tahes hindamisprotsessi etapis) ei ole käsitletavad 4
(7)3-25-2534 protokolli osana ja nende väljastamiseks puudub alus. Tegu on arutelu käigus tekkinud töödokumentidega, millel ei ole iseseisvat tähendust, ja seega ei ole vajalik ega põhjendatud neid avalikustada (vt TlnHKo otsused nr 3-22-549 p 26 ja nr 3-21-1868, p 9). KOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
  2. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54).
  3. Asjas vaidlustatud haldusaktiks on kultuuriministri 03.07.2025 käskkiri nr 1-2.1/2025_27, millega jäeti rahuldamata kaebaja 14.04.2025 taotlus toetuse saamiseks taotlusvoorust „Muusikafestivalid ja suursündmused 2025 II voor“. Vaidlustatud käskkirjaga kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel lähtus kultuuriminister hindamiskomisjoni 16.05.2025 koosoleku protokollis nr 2-1.9/2025_12 toodud põhjendustest. Asjas seisneb vaidlus selles, kas kaebaja taotluste rahuldamata jätmine on toimunud õiguspäraselt, sh kas järgitud on ettenähtud menetlusnõudeid ja põhjendamiskohustust.
  4. Esmalt märgib kohus, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust toetusele, vaid tal on õigus sellele, et tema taotluse menetlemisel järgitaks kaalumis- ja hindamisreegleid. Kultuuriministri 12.11.2018

„Muusikafestivalide ja suursündmuste toetamise tingimused ja kord“ (määrus nr 4) eesmärgiks on toetada ettevõtjaid. Ettevõtjate toetamine on poliitiline valik, mille tegemisel on seadusandjal avar otsustusruum. Kohus saab seega kontrollida seda, kas kaebaja taotlusi menetleti kooskõlas kehtiva õigusega, sh ega ei esine hindamisreeglite ilmselgeid vigu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2023 otsus nr 3-221610, p 12). 12.

§ 12

lg 1 kohaselt hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid kultuuriministri moodustatud hindamiskomisjon. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hinnatakse taotlusi järgmiste kriteeriumide ja osakaalude alusel: 1) projekti mõju taotlusvooru eesmärkide saavutamisele – 40% maksimaalsest koondhindest; 2) taotleja meeskonna suutlikkus – 15% maksimaalsest koondhindest; 3) projekti ettevalmistus ja läbimõeldus – 25% maksimaalsest koondhindest; 4) projekti eelarve realistlikkus, sealhulgas kuluefektiivsus – 20% maksimaalsest koondhindest. Hindamine viiakse läbi kultuuriministri kinnitatud hindamismetoodika alusel ja selles kirjeldatud viisil (

§ 12lg 21).

Kaebaja taotluste hindamisel lähtuti Kultuuriministeeriumi 16.10.2023 käskkirjaga nr 217 kinnitatud hindamismetoodikast (dtl 238 jj). Vastavalt

§ 13

lg-le 1 teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kultuuriminister. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse muu hulgas juhul, kui hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele (

§ 13lg 6 p 4).

13. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel on tuginetud hindamiskomisjoni 16.05.2025 protokollis toodud põhjendustele (vt tabeli p 2.9; dtl 110-111). Vaidlust ei ole, et kaebajale oli nõuetekohaselt tagatud ärakuulamisõigus. Kaebajale tehti kavandatav otsus, st hindamiskomisjoni ettepanek toetuse menetlemise süsteemi kaudu teatavaks 13.06.2025 ning tal võimaldati kavandatava otsuse osas esitada vastuväiteid (dtl 49). Vastustaja ei pidanud seejuures kaebajale esitama hindamiskomisjoni iga liikme individuaalseid hindamistulemusi. Kaebaja taotluste rahuldamata jätmise aluseks oli hindamiskomisjoni kui kollegiaalorgani koondhinnang ning ka kohtul pole vaidlustatud 5

(7)3-25-2534 käskkirja õiguspärasuse hindamiseks vajadust eraldi hinnata iga liikme individuaalset seisukohta. Kaebajale on käskkirja aluseks olevad hindamiskomisjoni põhjendused teatavaks tehtud, sh nähtuvad talle väljastatud protokollist ka teistele taotlustele antud hinnangud. Hindamine on seega piisavalt jälgitav ja kontrollitav, sh kaebajale tõhus võimalus haldusakti vaidlustamiseks tagatud. 14. HMS § 56 lg 1 kohaselt võib haldusakti põhjenduse esitada lisaks haldusaktile ka menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vastustaja ei pidanud seega haldusaktis tsiteerima kaebajale teatavaks tehtud protokollis välja toodud põhjendusi ja võis piirduda sellele viitamisega. Lisaks saab praegusel juhul arvestada, et tegu ei olnud kaebaja suhtes koormava haldusakti andmisega, vaid riigi poolt antava soodustusega, millega ei tagata isiku põhiõigusi. Hindamiskomisjoni 16.05.2025 protokollis toodud põhjendusi lugedes on jälgitav, mida hindamiskomisjon toetuse jagamiseks ettepanekut tehes arvestas ning milliste

§ 12

lg-s 2 loetletud kriteeriumide osas ei olnud kaebaja taotlus piisavalt põhjalik, täpne või usutav. Hindamise tulemusel jäi kaebaja taotluse lõplik punktisumma alla 65 punkti, millisel juhul teeb kultuuriminister taotluse rahuldamata jätmise otsuse (vt hindamismetoodika p-d 1.15 ja 1.20).

  1. Kaebaja ei ole ära näidanud, et hindamiskomisjon on hindamiskriteeriume ilmselgelt ekslikult sisustanud ja teinud tema taotluse osas meelevaldseid järeldusi. Kaebaja on vaid loetlenud üksikuid seisukohti hindamiskomisjoni koondhinnangust ning palunud kohtul need lahti selgitada. Kui kaebajale jäi komisjoni hinnang mingisuguses osas ebaselgeks, saanuks ta küsida vastustajalt täiendavaid selgitusi (sh kaebajale kavandatud otsuse osas arvamuse esitamiseks määratud tähtaja jooksul). Vastustaja on tulenevalt kaebaja tõstatatud küsimustest hinnangu kujunemist erinevate hindamiskriteeriumite lõikes vastuses kaebusele täiendavalt selgitanud, sh X.X teose mõjuga seoses (vt vastustaja 12.09.2025 menetlusdokumendi p-d 12 ja 13). Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendused (sh täiendavad selgitused kohtumenetluses) vastustaja avarat kaalumis- ja hindamisruumi ning taotluste suurt konkurentsi arvestades piisavad. Kokkuvõttes ei ole kaebuse alusel võimalik järeldada, et vastustaja oleks kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel ilmselgelt eksinud hindamisreeglite vastu. Vaidlustatud käskkirjas viidatud protokollis toodud põhjendused ei tekita kohtul kahtlust, et kaebaja taotlusi sisuliselt hinnatud ei ole. Kohus selgitab, et hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning kohus ei saa kontrollida selliste hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust.
  2. Alusetu on kaebaja etteheide seoses taotluse menetlemiseks ettenähtud tähtaja mittejärgimisega.

§ 11

lg 1 kohaselt on taotluse menetlemise tähtaeg kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. Vaidlust ei ole, et taotlusvoor suleti 14.04.2025 ning taotlusvooru kohta tehti otsus 03.07.

  1. Nagu vastustajagi on selgitanud, siis eeltoodut arvestades tehti taotlusvooru kohta otsus
  2. tööpäeval peale taotlusvooru sulgemist ehk ettenähtud menetlustähtaega järgides. Seejuures hindamiskomisjoni ettepanek, millest minister otsuse tegemisel lähtub, tehti kaebajale toetuse menetlemise süsteemi kaudu teatavaks juba 13.06.
  4. Kohus ei jaga ka kaebaja üldsõnalisi etteheiteid hindamiskomisjoni erapoolikuse ja siseringis toetuste eraldamisega seonduvalt.

§ 12

lg 4 kohaselt peavad hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolul on hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast HMS §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama. Vastustaja on selgitanud, et kui komisjoni liikmel oli taotluse osas huvide konflikt, siis see fikseeriti (sh 6

(7)3-25-2534 deklaratsioonid on leitavad protokolli konteineris), komisjoni liige lahkus selle taotluse hindamise ajaks ruumist ning tal puudus õigus taotlusele oma hinnangut või seisukohta anda. Samuti viibis vastustaja kinnitusel koosoleku ajal ruumis mitu ministeeriumi teenistujat, kes aitasid tagada komisjoni töö korrektsust ja objektiivsust. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi ega tõendeid, millest saaks järeldada hindamiskomisjoni mõne liikme huvide konflikti. Vastustaja on asjakohaselt toonud välja, et kaebaja samasisulisi etteheiteid on kohtud juba kaebaja algatatud varasemates kohtuasjades samuti hinnanud ega ole komisjoni hindamis- ja taandamisprotsessis rikkumisi tuvastanud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2023 otsus nr 322-1610, p 16; 09.07.2025 otsus nr 3-23-890, p 12). Kohtul puudub kokkuvõttes alus kahelda komisjoniliikmete erapooletuses. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmise tingisid tema taotluse sisulised puudused ja eelarve mahu täitumine, mitte väidetav komisjoni liikmete huvide konflikt.
  1. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud käskkirja ja hindamiskomisjoni protokolli põhjendusi arvestades ei ole hindamiskomisjoni töös võimalik tuvastada selliseid vigu, mille alusel tuleks vaidlusalune käskkiri kaebajat puudutavas osas tühistada. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis annaksid põhjust kahelda hindamiskomisjoni liikmete professionaalsuses ja erapooletuses. Asjaolu, et kaebaja hindamiskomisjoni antud hinnangutega ei nõustu, ei tähenda, et tema õigusi oleks rikutud. Kohus jätab kaebuse seega rahuldamata.
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuivõrd vastustaja ei ole dokumente menetluskulude kohta esitanud, jäävad vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.