) § 162 lg 1 ja § 168 lg 6 alusel hageja kanda. Hageja avaldas alles kohtumenetluses õlivahetuse töö maksumuse. Kostja ei ole kohtueelselt ega kohtumenetluses vaielnud vastu sellele, et õlivahetuse hageja tegi. Kostja menetluskuluks on õigusabikulu 1120 eurot (käibemaksuta). Esindaja osutas kostjale õigusabi 7 tundi keskmise tunnitasuga 160 eurot (käibemaksuta). Kostja esindaja tunnitasu ei ületa õigusabituru keskmist ega kohtupraktikas mõistlikuks peetud tunnihinda. Kostja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu on kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Menetluskulude suurus on proportsionaalne taotletava hüve väärtusega.
lg 21 ja ning
8.
lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 230 eurot ja sellelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Kuna tegemist on rahalise nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 3500 eurot ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on tegemist
lg-s 1 nimetatud asjaga.
lg 2 1 kohaselt saab ringkonnakohus
lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 9. Maakohus ei ole oma otsuses andnud luba selle edasi kaebamiseks. Otsuses on märgitud küll edasikaebamise kord, kuid see ei ole edasikaebamise loa andmine
See on seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel
3 2-25-121164 10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, sh maakohtu lahendi, apellatsioonkaebuse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Seega ei kerki küsimust ka taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtuga ei nõustu, ei anna alust järeldada vastupidist. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei pea
lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11). 11. Osas, millega hageja vaidlustab menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist maakohtu poolt, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda
Viidatud sätte kohaselt ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid. 11.1. Kuna hageja loobus osaliselt hagist ja ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata, jäid menetluskulud
Hageja väide, et kui ta poleks kohtusse pöördunud, ei oleks kostja osaliselt arvet tasunud, ei ole põhjendatud. Maakohus tuvastas, et kostja ei vaielnud kohtumenetluse eelselt ega ka kohtumenetluses vastu sellele, et hageja tegi õlivahetuse. Õlivahetuse maksumuse avaldas hageja kostjale aga alles kohtumenetluses ja kostjal ei olnud võimalik selle töö eest varem tasuda. Neid asjaolusid ei ole hageja vaidlustanud. 11.2.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. 11.
lg 1 järgi apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata, kolleegium ei tuvastanud. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu. 4 2-25-121164 12.
lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada.
Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 13. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud
Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda kostjale seisukoha esitamiseks, ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud. 14. Hagejal on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada
Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arvelduskontole tuleb lõiv tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.