← Eesti

2-24-17400/20

Obsah (7)§ 356§ 172§ 657§ 662§ 654§ 171§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Krista Kirspuu ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 20.02.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-17400 Kohtuasi Osaühingu Tony

§ 356lg-s 1 sätestatud eeldused menetluse peatamiseks.

Avaldaja viidatud eelotsuste nr C-440/23 ja C-530/24 menetluste tulemused ei omaks sisulist mõju asja lahendamisele. EKo on mitmes lahendis piisavalt selgelt määratlenud kriteeriumid, mille alusel saab kontrollida Austria hasartmänguseaduse vastavust EL õigusele ka käesoleva vaidluse kontekstis. Seega ei sõltu käesoleva asja lahendus sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on eelviidatud eelotsuste menetlustes käimas. 6.

  1. Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 45 lg 1 p-st a tuleneb, et kohtuotsuse tunnustamisest keeldutakse huvitatud poole taotlusel, kui tunnustamine on selgelt vastuolus taotluse saanud liikmesriigi avaliku korraga (ordre public). Artiklist 46 tuleneb, et kohtuotsuse täitmisest keeldutakse selle isiku taotlusel, kelle vastu kohtuotsuse täitmist taotletakse, artiklis 45 osutatud alusel. Brüssel I määruses (uuesti sõnastatud) loetletud kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid tuleb tõlgendada kitsendavalt. Kuigi EKo on Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 45 lg 1 eelkäija Euroopa Liidu nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 art 34 lg 1 osas leidnud, et liikmesriikidele jääb põhimõtteliselt vabadus otsustada kooskõlas oma siseriikliku õigusega, millised on nende avaliku korraga seotud nõuded, tulenevad selle mõiste piirid määruse tõlgendusest. EKo on sedastanud, et avaliku korra tingimusele tuginemine on võimalik üksnes juhul, kui teises liikmesriigis tehtud otsuse tunnustamine või täitmisele pööramine kahjustaks lubamatult selle liikmesriigi õiguskorda, kus tunnustamist või täitmist taotletakse, riivates mõnda aluspõhimõtet. Kahjustamine peab kujutama endast selle liikmesriigi õiguskorras olulise tähtsusega õigusnormi või selles õiguskorras põhiõigusena käsitletava õiguse ilmselget rikkumist (EKo 06.09.2012, C-619/10, p-d 48-51 ning seal viidatud kohtupraktika). Eeltoodud põhimõtted rajanevad
  2. a Brüsseli konventsioonil (määruse eelkäija). Brüsseli konventsiooni kohta koostatud kommentaarides on teise liikmesriigi kohtulahendi tunnustamisest ja täitmisest keeldumisel peetud oluliseks võlgniku kaitset peamiselt menetluslike minetuste tõttu (vt Jenard, P., Report on the Convention of 27 September 1968 on jurisdiction and the enforcement of judgments in civil and commercial matters, 1979 OJ, C 59, lk 44-45). Eelnevale viitab ka puudutatud isiku viidatud EKo hilisem praktika (vt EKo 28.03.2000, C-7/98, p-d 22-23, EKo 11.05.2000, C-38/98, p-d 27 ja 28 ja EKo 06.09.2012, C619/10, p 62). 6.
  3. Avaldaja etteheide põhineb suuresti Austria 10.10.2023 kohtulahendi ja Austria hasartmänguseaduse materiaalõiguslikul kooskõlal Euroopa Liidu õigusega. Avaldaja leiab, et Austria kohtu otsus ei ole kooskõlas ELTL artiklis 56 sätestatud teenuste vaba osutamise põhimõttega, kuna kohus on ebaõigelt jätnud otsuse tegemisel kohaldamata EL õigusnormi. Avaldaja väited võiksid käesoleva menetluse raames taasavada vaidluse EL õigusnormi kohaldamisest, mis on vastuolus Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artiklist 52 tuleneva kohtulahendi sisulise hindamise keeluga ega vastaks määruse eesmärgile. Isegi kui asuda seisukohale, et Austria kohus on enda lahendis vääralt kohaldatud siseriiklikku või EL õiguse normi, ei saaks liikmesriigi kohus EKo praktika kohaselt keelduda teise liikmesriigi kohtulahendi täitmisest. Sellises olukorras on isiku õiguste kaitse tagatud 4

(10)võimalusega kohtulahend selles liikmesriigis vaidlustada (vt EKo 11.05.2000, C-38/98, p-d 32 ja 33). Eeltoodud põhimõtet on põhjalikumalt käsitletud viidatud eelotsuse kohta koostatud Euroopa kohtujuristi arvamuses (vt Opinion of Advocate General Alber, C-38/98, p-d 57-61). Eelneva tõttu ei saa kohtuotsuse täitmisest keeldumise aluseks olla avalduses väidetu, et Austria kohus lahendas asja põhjendamatult Austria õiguse alusel, kuigi pooled olid avaldaja hinnangul kehtivalt kokku leppinud, et lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Austria kohtu otsusest nähtub, et avaldaja on käesolevas asjas esitatud väidetele tuginenud täitedokumendi saamise menetluses. Samuti on avaldaja juba Austria kohtult taotlenud EKo-lt eelotsuse küsimist. Kuna Austria kohus on avaldaja väidetele oma hinnangu andnud ning see on edasi kaebamata jõustunud, oli avaldajale põhimenetluses tagatud tema õiguste kaitsmise võimalused. Seepärast tuleb nentida vaidlusaluse küsimuse taasavamise võimatust. 6.4. ELTL artiklist 56 tulenev vaba turu põhimõte ei ole piiramatu – ELTL artikkel 52 p 1 järgi ei mõjuta kõnesoleva peatüki sätted ja nende alusel võetud meetmed nende õigus- ja haldusnormide kohaldatavust, mis sätestavad välisriigi kodanike teistsuguse kohtlemise avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise huvides. Lisaks eelnevale on lubatavate piirangutena EKo praktikas tunnustatud mitmeid ülekaalukaid üldisi huve, näiteks tarbijate kaitse, pettuste ja hasartmängudega seotud liigse kulutamise ennetamise ning üldise avaliku korra säilitamise eesmärgid (EKo 06.03.2007, liidetud kohtuasjades C-338/04, C-359/04 ja C-360/04, p 46). Siiski peavad kehtestatud piirangud oma proportsionaalsuselt vastama tingimustele, mis tulenevad EKo praktikast (EKo 08.09.2009, C-42/07, p-d 58 ja 59). Hasartmängude valdkonnas puudub liidu tasandil ühtlustamine. Niisiis on liikmesriigid vabad määratlema oma poliitika eesmärke selles valdkonnas ja määrama kindlaks kaitse taseme, mida nad soovivad saavutada (EKo 06.03.2007, liidetud kohtuasjades C-338/04, C-359/04 ja C-360/04, p 47). EKo leidis, et Austria hasartmängumonopoli korraldus oleks vastuolus EL õigusega, kui need õigusnormid ei teeniks eesmärki kaitsta mängijaid või võidelda kuritegevuse vastu ning ei täidaks tegelikult eesmärki vähendada ühtselt ja süstemaatiliselt hasartmänguvõimalusi või võidelda nende mängudega seotud kuritegevuse vastu (EKo 30.04.2014, C-390/12, p 56). Asjakohane on avaldaja viide EKo seisukohale, mille kohaselt peavad Austria siseriiklikud kohtud hasartmängumonopoli proportsionaalsust teenuste vaba osutamise põhimõtte riive hindamisel olema dünaamilised (EKo 30.06.2016, C-464/15, p 36). See tähendab, et Austria hasartmängumonopoli õiguspärasuse hindamisel tuleb arvesse võtta hasartmängumonopoli legitiimset mõju tänasel ajahetkel. Samas pole avaldaja esile toonud seda, millised on täpselt need teenuste vaba osutamise põhimõtte riived, mis tänaseks oma eesmärki ei täida. Avaliku korra kaitse eesmärgid (nt pettuste, rahapesu või terrorismi rahastamise ennetamine ning tarbijate kaitse) on asjakohased ka tänapäevaste piiriüleste hasartmängude puhul. Asjaolu, et Austria välistab tegevusloa taotlemise mh teenuseosutajal, kellel on olemas muus liikmesriigis välja antud tegevusluba, ei ole piisav selleks, et pidada Austria hasartmängumonopoli EL õigusega vastuolus olevaks. EKo on leidnud, et tarbijate õiguste tõhusaks kaitsmiseks ei ole piisav tagatis see, kui teenusepakkuja on litsentseeritud teises Euroopa Liidu liikmesriigis ning allub sealsete järelevalveasutuste kontrollile (vt EKo 08.09.2009, C-42/07, p 69). Austria kohus on täitedokumendiks olevas lahendis viidanud sellele, et Austria Ülemkohus on hiljutises otsuses EKo asjakohase kohtupraktika alusel leidnud, et Austria hasartmängulitsentside süsteem, sealhulgas litsentsiomanike reklaamimeetmed, vastavad pärast 5
(10)kõigi tegelike mõjude üldist hindamist hasartmänguturul kõigile EKo sätestatud nõuetele ja ei riku liidu õigust. Asjaolu, et Austria hasartmängumonopoli kooskõla ELTL-iga on erinevate huvigruppide (eelkõige Euroopa Hasartmängu Assotsiatsioon) poolt peetud küsitavaks, ei anna alust kohtute (sh EKo ja Austria Ülemkohtu) praktikast kõrvale kalduda. 6.
  1. Samuti ei välista Austria kohtu otsuse tunnustamist ja täitmist Eestis Malta kohtu poolt tehtud lahendid selliste otsuste täitmisest keeldumisel. Igal liikmesriigil on vabadus otsustada kooskõlas oma siseriikliku õigusega, millised on nende avaliku korraga seotud nõuded. Järelikult ei ole avaldaja viidatud lahendid ega nende põhjendused vahetult ülekantavad käesolevale vaidlusele. 6.
  2. Nõustuda ei saa ka sellega, et Austria kohtu otsuse tunnustamine kahjustab ebamõistlikult PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Sarnaselt ELTL artiklis 56 kohalduvate piirangutega täpsustab PS § 31 teine lause, et seadus võib sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mida võib piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. ELTL artiklis 56 kohalduvad piirangud ja Austria kohtu otsus ei ole PS-ga vastuolus. Veebiüleseid teenuseid pakkuval äriühingul on kohustus järgida, et nende tegevus oleks seaduslik ka teistes liikmesriikides. Vastasel juhul riskivad nad liikmesriikides rakenduvate õiguskaitsevahendite ja sunnimeetmetega. Ei saa asuda seisukohale, et kohtulahendi sundtäitmine kujutaks endast ettevõtlusvabaduse ebaproportsionaalset riivet. 6.
  3. Täitmisele kuuluvad nõuded on sisuliselt lahendatud Austria kohtu otsusega ning tulenevalt Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artiklist 52 Eesti kohus neid uuesti sisuliselt läbi vaadata ei saa. Asjaolu, et avaldajalt mõisteti Austria kohtu poolt välja puudutatud isiku poolt tehtud õnnemängu panused, ei saa lahendi täitmisel vaadelda kui õiguste kuritarvitamist selle tõttu, et avaldajal on Eestis olemas kehtiv hasartmänguteenuse osutamise luba. Austria kohus on otsuse 24.09.2024 täidetavaks tunnistanud. Brüssel I määrus (uuesti sõnastatud) ei luba taotluse saanud liikmesriigi kohtul keelduda selle otsuse tunnustamisest või täitmisest üksnes põhjusel, et õigusnorm, mida kohaldas otsuse teinud liikmesriigi kohus, erineb sellest, mida taotluse saanud liikmesriigi kohus oleks kohaldanud (vt EKo 25.05.2016, C-559/14, p 41). Austria kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine Eestis ei kujuta endast õiguste kuritarvitamist, vaid puudutatud isikul on õigus lahendit täita teises liikmesriigis. 6.
  4. Kuna Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 45 lg 1 p-s a ja artiklis 46 nimetatud eeldused ei ole täidetud ning Austria kohtu otsuse tunnustamine ning täitmine Eestis ei ole selges vastuolus Eesti Vabariigi avaliku korraga, jääb avaldus rahuldamata. 6.
  5. Maakohus jättis menetluskulud

§ 172

lg 7 teise lause alusel avaldaja kanda, määras puudutatud isiku menetluskulude rahaliseks suuruseks 2250 eurot (lepingulise esindaja tasu 11 tunni ja 15 minuti eest määraga 200 eurot/tunnis (käibemaksuta)) ja mõistis selle avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja. Määruskaebus 7. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega avaldus rahuldada ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja palub küsida EKo-lt eelotsust või alternatiivselt peatada tsiviilasja nr 2-24-17400 menetlus kuni Malta ja Saksamaa kohtute poolt EKo-le esitatud eelotsusetaotluste C-440/23 ja C-530/24 lahendamiseni. 6

(10)7.
  1. Maakohus kohaldas ebaõigesti EL ja Eesti õigust leides, et praegusel juhul ei ole Austria kohtu otsuse tunnustamine ja täitmine vastuolus ELTL artikliga 56 või PS §-iga 31 ega ka õiguste kuritarvitamise keeluga. Austria hasartmängumonopoli regulatsioonist tulenevad piirangud riivavad ebaproportsionaalselt ELTL artiklis 56 sätestatud kaupade ja teenuste osutamise (ja tarbimise) vabadust. Teenuse osutamise vabaduse põhimõttest tulenevalt ei ole proportsionaalne keelata teistest liikmesriikidest pärit tarbijate ligipääsu Eestis osutatavatele veebipõhistele teenustele. Sellest johtuvalt on kohtuotsus täitmine vastuolus Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse artiklis 45 viidatud avaliku korra põhimõttega ja piirab põhjendamatult ettevõtlusvabadust, olles vastuolus PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadusega. PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse eesmärk on tagada riigi poolt põhjendamatute takistuste tegemine ettevõtlusele ning selline piirang, mis sisuliselt välistab mistahes võimaluse avaldajal Austria turul osaleda, on ebaproportsionaalne. 7.
  2. Maakohus järeldas ebaõigesti, et ELTL artikli 56 rikkumist puudutavate väidete analüüs viiks asja sisulise läbivaatamiseni. Austria kohtus ei olnud vaidluse all kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine ega võimalik vastuolu avaliku korra või teenuste vaba osutamise põhimõttega. Isegi kui leida, et avaldajal oli õiguskaitsevahendite olemasolu, ei järeldu, et avaldajal olid oma õiguste kaitseks tõhusad võimalused. 7.
  3. Austria regulatsiooni piiranguid ei saa pidada legitiimse eesmärgi saavutamiseks sobivateks. Austria on kehtestanud korra, kus kohalikele ettevõtjatele antakse piiratud arv kontsessioone hasartmängude korraldamiseks, millega piiratakse sisuliselt teiste liikmesriikide teenuseosutaja võimalusi Austrias sellist teenust osutada. Samas ei ole aktiivselt takistatud tarbijate ligipääsu teiste liikmesriikide teenuse osutajatele, sest tarbijatel on võimalik ligipääs saavutada siiski nt geoblokeeringu vältimise teel. Austria kehtestatud piirangud ei teeni sellisel kujul oma tegelikke eesmärke (nt eelkõige rahvatervise kaitse osas) ning selliste eesmärkide saavutamine oleks võimalik ka oluliselt vähem piiravate meetmetega, sh läbi järelevalve ja täiendavate nõuete kehtestamise. Seega ei ole riive proportsionaalne. Piirangute ebaproportsionaalsust kinnitab asjaolu, et hasartmänguteenuste osutamine Austrias tervikuna keelatud ei ole. 7.
  4. Piirangute ebaproportsionaalsust kinnitab mh teiste liikmesriikide kohtupraktika, mille järgimine on oluline EL õiguse ühetaolise kohaldamise seisukohalt. Malta kohtud on analoogsetel asjaoludel keeldunud Austria kohtu otsuste täitmisest. Ka Saksamaa kõrgeimas kohtus (BGH) on pooleli kohtuasi, milles BGH soovib EKo-lt täiendavalt teada, kas tehing on tühine ja tarbijal õigus kaotatuid panuseid tagasi nõuda ka olukorras, kus Saksa õigus on vastuolus EL õigusega. 7.
  5. Austria kohtu otsuse täitmine ja tunnustamine on õigusi kuritarvitav. Puudutatud isik oli teadlik sellest, et avaldajal puudus tegevusluba ning sellest, et tal on õigus kaotatud panused tagasi nõuda. Avaldaja teenustele Austrias on võimalik ligipääsu saad vaid ebaseaduslikke vahendeid kasutades. 7.
  6. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata avaldaja taotluse eelotsuse küsimiseks EKo-lt, mistõttu esitab avaldaja taotluse ka ringkonnakohtule. Siinne vaidlus on tähtis EL-üleselt ja võib ümber kujundada hasartmänguteenuste osutamise õiguslikku raamistikku ja kaotatud panuste tagasinõudmisekohta tehtud kohtuotsuste piiriülese jõustamise EL-is. 7
(10)Alternatiivselt, kui kohus ei pea põhjendatuks eelotsuse küsimist, taotleb avaldaja menetluse peatamist kuni Malta ja Saksa kohtute esitatud eelotsusetaotluste C-440/23 ja C-530/24 lahendamiseni. Menetluse edasine käik
  1. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
  2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

11. Avaldaja taotlus EKo-lt eelotsuse küsimiseks tuleb jätta rahuldamata. Maakohus märkis õigesti, et EKo on vaidlusaluse teema osas mitmeid seisukohti avaldanud. Eelotsuse küsimine ei ole seetõttu asja lahendamiseks vajalik. Samuti ei ole vajalik menetluse peatamine. 12.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Avaldaja esitas tõendina Malta kohtu 27.02.2025 otsuse asjas nr 410/2022FDP. Nimetatud otsuse koos eestikeelse tõlkega on avaldaja esitanud juba koos 30.04.2025 seisukohaga, mistõttu puudub vajadus määruskaebuses esitatud täiendava tõendi vastuvõtmiseks. 13. Maakohus leidis põhjendatult, et puudub alus Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 45 lg 1 p a alusel täiteasjas nr 022/2024/7115 sundtäitmisele esitatud Austria kohtu otsuse tunnustamisest keelduda ning sellest tulenevalt artikkel 46 alusel täitmisest keelduda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6 ja § 659), kuid vastuseks määruskaebuse väidetele märgib järgmist.

13.1. Austria hasartmängumonopoli regulatsioonist tulenevad piirangud ei riiva ebaproportsionaalselt ELTL artiklis 56 sätestatud kaupade ja teenuste osutamise vabadust (ja seeläbi ka PS §-s 31) ning Austria kohtu otsus ei ole vastuolus Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse artikkel 45 lg 1 p-s a viidatud avaliku korra põhimõttega. Maakohus leidis põhjendatult, et kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse artikkel 45 lg 1 p-s a sätestatud alusel saab keelduda üksnes erandlikel asjaoludel ning tegemist peab olema liikmesriigi või liidu õiguskorra olulise õigusnormi ilmse rikkumisega (vt ka EKo 07.09.2023, C-590/21, p 35). Kaupade ja teenuste osutamise vabadus ELTL artikkel 56 mõistes ning ettevõtlusvabadus PS § 31 mõistes ei ole sellised absoluutsed õigused, mida liikmesriik ei saaks vajadusel piirata. Näiteks on Riigikohus selgitanud, et PS-s sätestatud ettevõtlusvabaduse näol on tegemist lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, seadusandjal on võimalik seada ettevõtlusega tegelemisele piiranguid ja piirangute kehtestamiseks piisab mõistlikust põhjusest (RKHKo 11.04.2016, 3-3-1-75-15, p 19). Ettevõtlusvabadus nõuab küll hüvega arvestamist, kuid ei välista selle hüve riivamist kaalukate põhjenduste olemasolul. Ettevõtlusvabadust võib piirata näiteks tarbijate või tervise kaitseks (vt PS komm

(2020), § 11 p 5, § 31 p-d 26 ja 28). Samuti 8
(10)võivad liikmesriikide siseriiklikud normid vajadusel sätestada piiranguid ELTL artiklis 56 sätestatud õigusele. EKo on seonduvalt hasartmängudega pidanud ELTL artiklis 56 sätestatud õiguse põhjendatud piiranguks nt eesmärki vähendada mängimisvõimalusi või võidelda hasartmängudega seonduva kuritegevuse vastu ühtselt ja süstemaatiliselt (EKo 30.06.2016, C-464/15, p 37). Samuti viitas maakohus asjakohaselt EKo seisukohale, mille kohaselt on liikmesriigid tulenevalt oma väärtusskaalast vabad määrama kindlaks oma hasartmängupoliitika eesmärgid ja vajaduse korral täpselt määratlema soovitud kaitsetaseme. Proportsionaalseks piirangute kehtestamise eesmärgiks võib pidada näiteks eesmärki võidelda pettuste ja kuritegevuse vastu (EKo 08.09.2007, C-42/07, p-d 55-59). Ka viidatud kohtuasjas oli tegemist olukorraga, kus liikmesriik oli andnud ainuõiguse hasartmängude korraldamiseks ainult ühele ettevõttele ning Euroopa Kohus pidas liikmesriigi poolt kehtestatud piiranguid soovitud eesmärgi tagamisel proportsionaalseks. Täitedokumendiks olevast Austria kohtu otsusest (dtl 20–28) nähtuvalt on kohus selgitanud, et Austria seadusandja eesmärgiks piirangute kehtestamisel on ennetada hasartmängusõltuvust ning kaitsta tarbijaid (sh alaealiseid) ning selle eesmärgi saavutamiseks on põhjendatud suunata teenuse osutamine kontrollitud ja reguleeritud kanalitesse ning piirata seeläbi erinevaid hasartmänguvõimalusi. Tulenevalt EKo praktikas väljendatud seisukohtadest saab selliseid piiranguid pidada proportsionaalseteks. Arvestades piirangute eesmärki, liikmesriikide vabadust vastavate regulatsioonide kehtestamisel ja EKo praktikat hasartmängu regulatsioonide osas, ei saa Austrias kehtivaid piiranguid pidada ebaproportsionaalseteks. Sellest tulenevalt ei ole Austria kohtu otsuse täitmine Eestis Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse artikkel 45 lg 1 p a mõistes avaliku korraga vastuolus. 13.2. Teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda ka avaldaja väited seoses õiguste kuritarvitamise keelu põhimõtte rikkumisega. Eesti kohus ei saa praeguses vaidluses hakata tuvastama seda, kas puudutatud isik on panuste tagasinõude esitamisel oma õiguseid kuritarvitanud ning kas ta teadis või pidi teadma, et avaldajal puudus Austrias teenuse osutamiseks tegevusluba. Nimetatud asjaolude tuvastamine oleks otseses vastuolus Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artiklis 52 sätestatud otsuse sisulise läbivaatamise keeluga. Kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise taotluse saanud riigi kohus ei tohi kontrollida, kas otsuse teinud riigi kohus on täpselt hinnanud õiguslikke ja faktilisi asjaolusid (EKo 21.03.2024, C-90/22, p 65). 13.3. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et käesoleva asja lahendamist ei mõjuta Malta kohtu poolt tehtud lahendid Austria kohtu otsuste täitmisest keeldumisel, kuna igal liikmesriigil on õigus otsustada lahendi täitmisest ja tunnustamisest keeldumine oma siseriiklike oluliste avaliku korra põhimõtete alusel (koostoimes Euroopa Liidu põhimõtetega). 14. Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata. 15. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda. määruskaebusega seonduvad 16. Puudutatud isiku menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu 2200 eurot (käibemaksuta). 9

(10)Esindajal on kulunud määruskaebuse esmasele ülevaatusele ja kirjavahetusele kliendiga 1 tund; kohtumääruse ja määruskaebuse analüüsile 2 tundi; määruskaebusele seisukoha koostamisele 6 tundi; kirjavahetusele kliendiga seoses kohtumenetluse seisuga 0,5 tundi ning kirjavahetusele kliendiga, kohtunõudega tutvumisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 220 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isik palub menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Arvestades määruskaebuse ning puudutatud isiku vastuse sisu ja mahtu (sh asjaolu, et vastus sisaldab suures osas ka juba varasemalt menetluses esitatud seisukohti), on määruskaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakulu kokku 4 tundi. Ülejäänud toimingute ajakulu (kokku 4 tundi) on toimingute sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ja mõistlik. Kokku on ajakulu põhjendatud seega 8 tunni ulatuses. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning tavapäraseid õigusteenuse osutamise tasusid, on avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 220 eurot (käibemaksuta) põhjendatud. Puudutatud isiku põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku 1760 eurot (8 tundi x 220 eurot). Nimetatud summa kuulub avaldajalt puudutatud isiku kasuks menetluskuluna väljamõistmisele. Puudutatud isiku taotlusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 17.

§ 178

lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.