KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 14.05.2026.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-125147 Tsiviil

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

1. Välja mõista A. H.lt B2 Impact OÜ kasuks lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus summas 1655 eurot ja intress summas 13,90 eurot.
2. Välja mõista A. H.lt B2 Impact OÜ kasuks lepingust nr XXX tulenev viivis põhinõudelt (1655 eurot)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi A. H. vastu intressi 222,81 euro, viivise 157,04 euro, haldustasu 15,60 euro ja võla sissenõudmiskulu 35 euro väljamõistmiseks.
2. Määrata kindlaks B2 Impact OÜ menetluskulud summas 510 eurot (riigilõiv 490 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). A. H.l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3. Jätta B2 Impact OÜ menetluskulud 88% ulatuses A. H. kanda ja 12% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
4. Välja mõista A. H.lt B2 Impact OÜ kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu 448,80 eurot.
5. Välja mõista A. H.lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
6. Otsus kuulub viivitamata täitmisele. 1 Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus peab kontrollima krediidi kulukuse määra ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet Seetõttu on hagi õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja

§-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on krediidiandja kontrollinud kostja maksevõimet avalikest andmebaasidest ja kostja esitatud andmete alusel. Kostja arvelduskonto väljavõtet krediidiandja hinnanud ei ole. Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sissetulekud ja väljaminekud nähtuvad kostja arvelduskonto väljavõttelt, mida krediidiandja ei pidanud vajalikuks kostjalt küsida. Hageja on esitanud kohtule nõude ümberarvestuse.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kuivõrd krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 2 põhivõlgnevuse, seadusjärgse intressi ja edasiulatuva viivise alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise protsendile. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 3