Obsah (8)

§ 436§ 230§ 445§ 122§ 129§ 173§ 174§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Saaliste Otsuse avalikult teatavaks tegemise 29.05.2026, Tallinn, Tallinna kohtumaja aeg ja koht Tsiviilasja number 2-25-9986 Tsiviil

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 esimese lause kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõikest 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-ist 96 ja PKS § 97 p-ist 2 tuleneb, et laps, kes täisealiseks saanuna omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
2. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: − hageja on täisealine laps; − kostja on hageja isa; − hageja elab ema juures ning on tema ülalpidamisel; − kostja ei ole hagejale pärast tema täisealiseks saamist elatist maksnud ja − täisealiseks saamisel (XXX) õppis hageja XXX (dtl 7-8; dtl 333-334). 4
3. Hageja palub mõista kostjalt välja: − igakuise elatise 285 eurot kuus alates 25.06.2025 kuni hageja keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (dtl 423).
4. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et tema majanduslik olukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda, hageja kulutused on tõendamata ning nõude rahuldamisel jääksid kostja 2 alaealist last majanduslikult vähem kindlustatuks.
5. Täisealiseks saanud laps peab oma vajadusi kohtumenetluses tõendama ning talle ei kehti PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alampiir reguleerib alaealise lapse elatise minimaalset ulatust, mistõttu ei ole seda võimalik ega ka põhjendatud laiendada täisealise lapse elatisele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Kohus lisab, et PKS § 97 p 2 alusel elatisenõude esitamine ei ole käsitletav alaealise lapse elatisenõude jätkuna. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud on vastavalt 571 eurot (dtl 4; dtl 422).

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ja tõendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus Eluasemekulud Hageja märgitud suurus (eurot) Kohtu märgitud suurus (eurot) Kohtu kommentaar 80 80 30 30 Hageja on selgitanud, et eluasemekulud hõlmavad kommunaalkulusid, elektrit, TV-d ja internetti (dtl 335-336; dtl 337-338; dtl 339-340; dtl 341-343; dtl 344-346; dtl 347-349). Arved on jagatud 4 inimese vahel (hageja ema ja 3 last) ning hageja osa moodustab 80 eurot. Kohus leiab, et kulud on põhjendatud ja vajalikud ning tõendatud. Samuti on üldteada, et hageja vajab elamiseks eluaset, mille kasutamisega kaasnevad kulud. Arvestades vastava kulu suurust, leiab kohus, et kulu ei ole ülemäärane. Tegemist on hageja telefoni kasutamise kuluga. Hageja on eeltoodu tõendamiseks esitanud XXX arved (dtl 341-343; dtl 344-346; dtl 347-349). Kohus leiab, et kulu on põhjendatud, tõendatud ja vajalik. Hagiavaldusest nähtuvalt on arvetel kajastatud telefoninumber (XXX) hageja kasutuses. 200 200 (kommunaalkulud, TV, internet, elekter) Sidekulu (telefon) Toit 5 Kulu suurus on tõendamata. Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu. Kohus ei eelda, et hageja üksikasjalikult kulu koosseisu tõendab, kuivõrd see oleks ebamõistlik. Kulu suurus ei ole ülemäärane, arvestades sealjuures hageja vanust, elulaadi ja toiduainete maksumust. Riided ja jalanõud 50 50 Kulu on tõendamata. Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 50 euro ulatuses kuus (s.o 600 eurot aastas). Kohus arvestab siinjuures asjaoluga, et hageja ei ole enam kasvueas ning täiskasvanu riiete kasutusiga on nende eluviisist tulenevalt pikem kui nt algkooliealistel. Tervishoid 10 10 Kulu on tõendamata. Kohus märgib, et üldteada on, et kõik inimesed tarvitavad aeg-ajalt ravimeid, vitamiine ja käivad arstil. Seega loeb kohus põhjendatuks tervishoiukulu hageja osas 10 eurot kuus. Hügieen 20 20 Kulu on tõendamata. Kohus, arvestades hageja sugu, vanust ja tavapäraste hügieenivahendite, sh juuksuriteenus, keskmist maksumust, loeb kulu põhjendatuks. Trenn 56 0 Kulu on tõendamata. Meelelahutus 45 45 Kulu on tõendamata. Arvestades hageja vanust, on meelahutusega seonduva kulu tekkimine tõenäoline. Kohus leiab, et selle suurus ei ole elatise kontekstis ülemäärane. Kohus loeb kulu põhjendatud suuruseks 45 eurot kuus. Repetiitoritasu 80 80 Hageja on selgitanud, et hageja võtab konsultatsioonitunde 4 tundi kuus (20 eurot/h), mistõttu kujuneb antud tasu suuruseks ühes kuus 80 eurot. Hageja on esitanud tõendi matemaatika konsultatsioonide eest summas 180 eurot (kogus 6, 1 tunni hind 30 eurot, dtl 424). Kohus leiab, et hageja eeltoodud kulu on vajalik ja põhjendatud hageja taotletud ulatuses. Kokku 571 515 (capoeira) Eeltoodu alusel loeb kohus hageja põhjendatud kulutuste suuruseks 515 eurot kuus. Kummalgi vanemal tuleks kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 257,50 eurot kuus (515/2).

1. Nagu kohus käesoleva kohtuotsuse punktis 13 märkis, siis omandab hageja haridust. Nimetatud asjaolu on ka tõendatud. Kogutud tõenditest nähtub kohtule, et hagejal puudub registrisse kantud vara (dtl 48-51). Hagejal on XXX AS-is arvelduskonto nr XXX, mille jääk 14.08.2025 seisuga oli 0,26 eurot (dtl 262-265). Eeltoodud konto on hageja igapäevases kasutuses ja sellelt nähtuvad erinevad tasumised toidu- ja riidepoodides, erinevates söögikohtades ja restoranides, taskuraha ülekanded hageja emalt jne. Hageja on täiendavalt selgitanud, et tal ei ole igakuist sissetulekut töötasu näol. Kohus leiab, et hageja on piisavalt põhistanud, et tal ei ole võimalust õppetöö kõrvalt enesele hankida sedavõrd suurt sissetulekut, et täiendav vanematepoolne ülalpidamine ei oleks vajalik. Lisaks ei nähtu ka kohtu poolt kogutud tõenditest (dtl 47; dtl 113-114; dtl 270), et hageja käiks kooli kõrvalt tööl. Seega on hagejal õigus kostjalt ülalpidamist nõuda. Hageja on otsuse tegemise ajal XXX-aastane, mistõttu makstakse tema eest hageja emale jätkuvalt lapsetoetust (PHS § 17 lg 1; suurus 80 eurot kuus lapse kohta kuus) ja lasterikka pere toetust (PHS § 6 21 lg 1, suurus 450 eurot kuus) (dtl 107-108). Kohus leiab, et eeltoodut tuleb elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Kohus leiab, et hageja kulud on toetuste arvelt kaetud 230 euro (80 eurot lapsetoetus + 150 eurot lasterikka pere toetuse osa) ulatuses ning seda kuni XXX, mil ta saab XXX-aastaseks. Seega kuni XXX tuleb kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 142,50 eurot kuus (515 – 230 = 285; 285 / 2). Elatise suuruse määramisel võtab kohus arvesse seda, et hageja on täisealine ning 2-kuuse suvepuhkuse (juuli-august, kuivõrd juunikuus veel kool kestab) vältel võimeline enesele ise sissetulekut teenima. Seega vajab ta rahalises mõttes ülalpidamist üksnes 10 kuul aastast, mil sissetuleku teenimine on õppetööst tulenevalt välistatud. Lähtuvalt nimetatud eeldusest on kohus elatise summat korrigeerinud, jaotades hageja 10-kuuse elatise kogusumma (10 x 142,50= 1425) ühtlaste ja korrapäraste maksetena kogu aasta peale, mille tulemusel on igakuise elatise suuruseks 118,75 eurot (1425 / 12).
2. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.10.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p-is 11 märkinud järgmist. Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja PKS § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda.
3. Kostja on märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Järgnevalt analüüsib kohus hageja vanemate majanduslikku seisundit. Hageja on selgitanud, et tema ema on hariduselt XXX operaator. Hetkel töötab ema osalise tööajaga XXX ning tema põhipalk on 506 eurot kuus. Osaline töökoormus on tingitud sellest, et ema peab hoolitsema noorema lapse terviseprobleemide tõttu. Lisaks saab ema 710 euro suurust toetust 3 lapse eest. Töötukassa vastuse kohaselt ei ole hageja ema töötuna arvele registreeritud ning viimasel kuuel kuul ei ole talle tehtud ühtegi väljamakset (dtl 113-114). Hageja ema omab sissetulekut igakuise töötasu näol (tööandja XXX AS; dtl 273; dtl 69-70). Hageja ema töötasu suuruseks on keskmiselt 523,96 eurot kuus (bruto). Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt on hageja emale makstud: lapsetoetusigakuine summa 260 eurot (3 last kokku, sh K. K.) ja lasterikkapere toetus- igakuine summa 450 eurot (dtl 107-108). XXX AS on kohtule teatanud, et seisuga 12.08.2025 on hageja emal 5 aktiivset lepingut järgmiselt: 1) XXX järelmaksuleping XXX (leping sõlmitud 10.08.2025, perioodiga 3 kuud) summale 51,48 eurot, põhiosa jääk seisuga 12.08.2025 on 51,48 eurot; 2) järelmaksuleping XXX (leping sõlmitud 02.09.2024, perioodiga 24 kuud) summale 334,98 eurot, põhiosa jääk seisuga 12.08.2025 on 212 eurot; 3) järelmaksuleping XXX (leping sõlmitud 06.11.2024, perioodiga 36 kuud) summale 1328,99 eurot, põhiosa jääk seisuga 12.08.2025 on 608,22 eurot; 4) järelmaksuleping XXX (leping sõlmitud 19.01.2025, perioodiga 48 kuud) summale 979,99 eurot, põhiosa jääk seisuga 12.08.2025 on 928,62 eurot ning 5) XXX järelmaksuleping XXX (leping sõlmitud 21.05.2025, perioodiga 3 kuud) summale 249,99 eurot, põhiosa jääk seisuga 12.08.2025 on 83,33 eurot (dtl 1177 121). Registrisse kantud vara hageja emale ei kuulu (dtl 71-74). Hageja emal on XXX ees finantskohustus, mida tasutakse igakuiselt summas 69,73 eurot (dtl 104-105). Hageja emale kuulub XXX AS-is arvelduskonto nr XXX, mille lõppjääk seisuga 14.08.2025 oli 966,97 eurot (dtl 175261), mis on hageja ema igapäevases kasutuses ning millelt nähtuvad ülekanded rahakogujasse, toidu- jt poodides tasumised, kommunaalkulude ja sideteenuste tasumine, kulutused transpordile, laenukohustuste eest tasumised, elatise laekumine, Sotsiaalkindlustusametilt peretoetuste laekumine, töötasu laekumised jne. Lisaks omab hageja ema XXX AS-is hoiukontot nr XXX, mille lõppjääk seisuga 14.08.2025 oli 5,84 eurot (dtl 126-174) ja millelt nähtuvad peamiselt ülekanded rahakogujasse. Samuti omab hageja ema XXX AS-is limiidikontot nr XXX (krediitkaardi kasutamise leping nr XXX, periood 20.12.2007 / 31.07.2028), mille laenujääk on 438,84 eurot (dtl 124-125). Kohus leiab, et hageja ema majanduslik seisund (s.o töötasu ja arvelduskontodel olevad rahalised vahendid) võimaldab kanda hagejaga seotud kulutusi summas 118,75 eurot kuus, arvestades et hageja emal on kohustus ülalpidamist anda ka oma alaealistele lastele (A. K. ja A. K.). Lisaks tuleb arvestada, et hageja elab koos oma emaga, mistõttu annab hageja ema hagejale ülalpidamist vahetult. Järgmisena teeb kohus kindlaks kostja majandusliku seisundi. Kostja selgitas 02.10.2025 menetlusdokumendis, et kostja ainus vara on korteriomand (muu vara kostjal puudub), mis kuulub talle ühisvarana ja millele on seatud mitmed hüpoteegid (dtl 301-303). Kostja omab sisstulekut töötasu arvelt (keskmiselt 1738,55 eurot kuus/neto; dtl 304). Muud sissetulekut kostja ei oma (dtl 305-315; dtl 316-322). Kostja suhtes on algatatud täitemenetlus hageja ja hageja seadusliku esindaja (laste ema) poolt (dtl 323-324; dtl 429-431). Kuna kostja sissetulek laekub XXX kontole (dtl 305315), mida ei ole täitemenetluse raames arestitud, on tal praegu võimalik katta vähemalt osa oma igapäevastest kuludest selle konto kaudu. Tegemist on ajutise olukorraga, mis ei pruugi tagada kostja pikaajalist toimetulekut, kuid võimaldab hetkel vältida täielikku majanduslikku võimetust. Kostjal on 3 ülalpeetavat (sealhulgas hageja) (dtl 325). Kostja kulud ühe kuu lõikes on kokku 2124 eurot (sealhulgas alaealise lapse A. K. kulud 565 eurot). Kostja valdab üksnes vene keelt ega valda eesti keelt. Kostja on omandanud põhihariduse baasil kutsekeskhariduse Tallinna XXX (XXX õppekava) (dtl 326). Kostja on töötanud erinevates töökohtades XXX (dtl 327). 05.12.2025 menetlusdokumendis on kostja märkinud oma igakuiste kulutuste suuruseks 1988,20 eurot, millele lisanduvad igapäevased vältimatud kulutused. Töötukassa vastuse kohaselt ei ole kostja töötuna arvele registreeritud ning viimasel kuuel kuul ei ole talle tehtud ühtegi väljamakset (dtl 113-114). Kostja omab sissetulekut igakuise töötasu näol (tööandjad XXX OÜ kuni märts 2025 ja alates aprill 2025 XXX OÜ; dtl 40-42; dtl 271-272). Kostjale kuulub AS-is XXX arvelduskonto nr XXX, mille lõppjääk seisuga oli 6,36 eurot (dtl 85101). Eeltoodud arvelduskonto on kostja igapäevases kasutuses ja arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad tasumised erinevates toidu- jt poodides, töövõimetushüvitise ja töötasu laekumised, erinevate (laenu)kohustuste täitmised, elatise tasumine, sideteenuste eest tasumine jne. Samuti kuulub kostjale AS-is XXX kogumishoius nr XXX (perioodi lõppjääk 13.08.2025 seisuga oli 2,97 eurot) (dtl 83-84). Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt on kostjale makstud lapsepuhkuse eest 07.03.2025 toetust summas 231,29 eurot (dtl 108). Mis puudutab kostja kulusid, siis kohus loeb kulude põhjendatuks suuruseks 1988,20 eurot, mis on ka tõendatud, sh kommunaalkulud 106-151,64 eurot (dtl 350-351; dtl 374-375); XXX telefoni, interneti ja televisiooni teenuse kulud (sh laste kasutuses olevad telefoninumbrid) 92,74 eurot (dtl 352-354; dtl 376-384); XXX mobiiltelefoni teenuse ja ostetud esemete järelmaksu kulu 133,21135,71 eurot (dtl 355-357; dtl 385-393); elektrikulu ca 47-60,79 eurot (dtl 358-361; dtl 394-401); A. K. eelkooli kulu 75 eurot (dtl 362; dtl 408-411); kindlustus 9,90 eurot (dtl 363-364); A. K. huviringi kulu 41 eurot (dtl 402-403); A. K. lasteaia kulu 53,85-56,16 eurot (dtl 404-406); kodulaen 443,51 eurot (dtl 365; dtl 412); krediitkaardi kohustus kuni 121,75 eurot (dtl 412); elatise tasumise kohustus 8 ts.asjas 2-25-11047 summas 250 eurot (dtl 413-415) ja täitemenetluses tasumise kohustus summas 550 eurot (dtl 416). Kohus ei ole tuvastanud, et hageja ema on majanduslikult paremini kindlustatud kui kostja. Kohus on tuvastanud, et kostjal tuleks hagejaga seotud kulutusi kanda summas 118,75 eurot kuus. Kohus märgib, et kui ülalpidamist õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis PKS § 98 lg 1 järgi tuleb eelistada alaealist last täisealisele lapsele. Kostja on selgitanud 05.12.2025 menetlusdokumendis, et tema ettepanek määrata hageja elatise suuruseks 150 eurot kuus on mõistlik, jõukohane ja põhjendatud. Selline summa on kostjale reaalselt jõukohane ning tagab hagejale elatise, kuid ei sea ohtu teiste alaealiste laste esmavajaduste katmist ega kostja elementaarset toimetulekut (dtl 372). 02.04.2026 menetlusdokumendis selgitas kostja täiendavalt, et kostja on korduvalt pakkunud hagejale sõlmida asjas kompromiss. Hageja ei ole soovinud kompromissi sõlmida. Kostja jääb oma varasemate ettepanekute juurde (dtl 427). Arvestades hageja ja kostja majanduslikku seisundit, hageja põhjendatud kulutusi, elukorraldust ja vanust ning ka asjaolu, et kostja on tööealine ja -võimeline ning kostja poolt väljapakutud igakuiselt tasumisele kuuluva elatise suurust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 150 eurot kuus. Nimetatud elatisraha on piisav katmaks hageja põhjendatud ja tõendatud vajadused. Nimetatud elatisemäär arvestab ka kostja majandusliku olukorraga ega ole talle ülemäära koormav. Kohus mõistab elatise välja kuni hageja keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21aastaseks saamiseni. Olukorras, kus hageja lõpetab õpingud, ei ole kostjal kohustust hagejale elatist tasuda ega hagejal õigust elatist nõuda. Alates XXX ei tasuta hageja eest enam riiklikke peretoetusi, kuid kohus siiski ei suurenda sellest tulenevalt elatise makseid, kuivõrd kostjal puudub majanduslik võimekus hagejat suuremas summas ülal pidada. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et kohus on kostjalt hageja kasuks välja mõistnud elatise suuremas ulatuses (s.o 150 eurot), kui kostjal lähtudes hageja vajaduste suurusest tasuda tuleks (s.o 118,75 eurot). Lisaks on hageja hagiavalduses avaldanud, et XXX. klassis lõpeb õppeperiood 31.06.
4. 20.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt hageja taotlusele.

1. Kohus selgitab hagejale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind.

§ 129

lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. 9 Hageja on esitanud hagi kostjalt igakuise elatise summas 285 eurot väljamõistmiseks alates 25.06.2025 kuni hageja keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasja hinnaks 2565 eurot (9 kuud x 285 eurot). Menetluskulude jaotus 23.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 24. Kohus rahuldas hagi osaliselt, sh väiksemas ulatuses, kui hageja nõudis. Siiski on kohus kostjalt elatise välja mõistnud. Seega on kohus seisukohal, et eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuivõrd kohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Saaliste Kohtunik 10