) § 362 lg 3 alusel, kuna esinevad § 361 lg 2 pdes 3, 4, 5 ja 7 sätestatud alused. Põgenemisoht esineb vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-dele 6 ja
lg-s 1 toodud toimingutega, kuid lisaks peab PPA
lg 2 kohaselt kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid, mis võtab rohkem aega kui 48 tundi. Seega on vajalik asjaolude väljaselgitamiseks isik kinni pidada. On alust arvata, et puudutatud isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kinnipidamine on vajalik ka puudutatud isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) sätestatud korras. Austria vastutab isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. PPA pole veel jõudnud Austriale tagasivõtupalvet esitada. PPA järeldab isiku varasemast käitumisest ja hoiakutest, et kui isik viibiks vabaduses ja ootaks rahvusvahelise kaitse menetluse lõpplahendust ning saaks sellele negatiivse vastuse, ei oleks ta PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav. Tema eelnev käitumine on näidanud, et pärast keelduva vastuse saamist ei pruugi isik olla valmis kodumaale tagasi minema, vaid võib liikuda endale sobivasse teise Schengeni liikmesriiki. Ta on varjupaigasüsteemi kuritarvitanud. Ta on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. Kuna isik ei soovinud lahkuda Schengeni alalt Venemaa Föderatsiooni, taotles ta rahvusvahelist kaitset Eestis. PPA arvates on isik aru saanud, et Austria soovib ta Schengeni alalt välja kodumaale saata. Seepärast lahkus ta Austriast ning esitas endale sobilikus liikmesriigis uue rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul rahalised vahendid enda elatamiseks ja kindel elukoht Eestis. Dokumentide puudumine ei ole tal piiriületusi Austriast Eestisse takistanud. 2. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ta ei ole valmis Austriasse minema. Austria edastab õigusvastaselt tšetšeenide andmeid. Ta ei ole valmis minema ka Venemaale, vaid palub ennast saata Ukrainasse. Eestis on tal tuttav Eesti kodanikust naisterahvas, kes on talle nagu õde. 3. Tallinna Halduskohus rahuldas 17.01.2025 määrusega taotluse ning andis loa paigutada puudutatud isik KPK-sse ja pidada teda kinni kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, juhindudes vajaduse tekkimisel Dublini III määruse art-s 28 sätestatud tähtaegadest. Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetlemisel tähtsust omavaid asjaolusid tuleb alles hinnata ning täpsustada. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on algusjärgus. Praegu ei ole PPA jõudnud taotlust vastu võtta ega läbi vaatama asuda, peetud on üksnes küsimus-vastusvormis vestlus. Isikuga tuleb teha vestlus, et saada fakte ja selgitusi taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude kohta. Vajab selgitamist, kas vastutavaks riigiks on Austria. PPA ei ole intervjuu ega muude toimingute tegemisega põhjendamatult viivitanud.
1 lgs 1 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega ei ole ületatud. Esinevad VSS § 68 p-des 6 ja 9 märgitud põgenemisohule viitavad asjaolud. VSS § 6⁸ p 6 alusel põgenemisohu tuvastamisel ei oma tähtsust, mis põhjusel ei soovi isik lahkumiskohustust täita. Samuti ei eelda VSS § 6⁸ p-le 6 tuginemine, et isikule on juba koostatud lahkumisettekirjutus või ta on juba peetud kinni lahkumiskohustuse täitmiseks. Puudutatud isik sai Austrias rahvusvahelise kaitse taotluse kohta negatiivse otsuse ning talle tehti tagasisaatmisotsus, kuid selle täitmise vältimiseks lahkus ta riigist. Ta kinnitas 2
§-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid (nt elamine kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimine, reisidokumendi PPA-le hoiule andmine) pole võimalik tõhusalt kohaldada põgenemisohu tõttu. Isikul pole reisidokumenti, mida hoiule anda. Dokumendi puudumine ei takistanud teda siiski ebaseaduslikult Eestisse tulemast. Üleandmise menetluse algatamisel tuleb PPA-l juhinduda Dublini III määruse art 28 lg-s 3 sätestatust.
4. Politsei- ja Piirivalveamet esitas 10.03.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada
lg 2 p-de 6 ja 7 alusel nelja kuu võrra luba pidada puudutatud isikut KPK-s kinni. PPA esitas 24.01.2025 Austria Migratsiooniametile palve võtta puudutatud isik tagasi Dublini III määruse art 18 lg 1 p „d“ alusel, s.o taotleja, kelle taotlus on tagasi lükatud ja kes on esitanud taotluse mõnes muus liikmesriigis või kes viibib elamisloata mõne muu liikmesriigi territooriumil. 27.01.2025 andis Austria Migratsiooniamet teada, et nad on nõus taotleja tagasi võtma. Kuna vastutavaks liikmesriigiks on Austria, puudub PPA-l kohustus 16.01.2025 esitatud rahvusvahelise kaitse taotlust läbi vaadata ning kontrollida isiku esitatud tõendite õigsust ja väidete usutavust. PPA tegi 20.02.2025 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 12501160136-
lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Dublini III määruses sätestatud korras. PPA on esitanud Austria Migratsiooniametile palve isiku vastuvõtmiseks ja Austria on andnud teada, et vastavalt Dublini III määruse art 18 lg 1 p-le „d“ on nad nõus taotleja tagasi võtma. Seega on isiku kinnipidamine Dublini III määruse alusel lubatav (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 08.06.2021 määrus asjas nr 3-20-1697). Samuti lähtub puudutatud isiku varasemast käitumisest avalikule korrale märkimisväärne oht (
Puudutatud isik tunnistab, et ta on heroiinisõltlasena pannud Austrias toime vargusi. Teda on kuuel korral kriminaalkorras karistatud ning ta on tunnistatud Austria karistusseadustiku § 39 lg 1 järgi retsidivistiks. 3
Tõele ei vasta halduskohtu järeldus, et puudutatud isik lahkuks Eestist esimesel võimalusel. Ta ei soovi küll Venemaa Föderatsiooni naasta, kuid seda mõjuval põhjusel, kuna teda on enne riigist põgenemist piinatud. Arvestades puudutatud isiku tšetšeeni päritolu, tema osalemist Tšetšeenia sõdades ning Ukraina sõjaväe aktiivset toetamist, on suur risk, et teda ootavad enda päritolu riiki naasmise puhul täiendavad piinamised või isegi surm. Sellisesse olukorda sattumise hirm ei ole võrreldav soovimatusega lahkumiskohustust täita VSS § 6 8 p 6 mõttes või põgenemise ohuga, kuna puudutatud isik ise tõi välja, et tal ei ole midagi Schengeni ruumist lahkumise vastu ning ta oleks nõus minema nt Ukrainasse. Austria ei ole praegu turvaline kolmas riik
lg 2 p 3 mõttes ning ei järgi Euroopa Inimõiguste Kohtu juhiseid, mistõttu vajab puudutatud isik igal juhul vähemalt täiendavat kaitset Eestis. Puudutatud isik ei varjanud oma asukohta ja ilmus ise PPA-sse, et taotleda varjupaika. Ainuüksi asjaolu, et ta lahkus Austriast, ei tõenda, et tal on soovi põgeneda ka Eestist. Puudutatud isikule pakuti, et ta võib Austriast lahkuda vabatahtlikult, seega ei saa rääkida määratud elukohast omavolilisest lahkumisest. Riigi julgeoleku või avaliku korra ohustamisest ei ole alust rääkida, kuna kuriteod olid Austrias sooritatud väga ammu ning need on teise astme kuriteod, mis oleks Eesti õiguse kohaselt juba kustunud. Kohus ei analüüsinud, kas ja kuidas varasemad teod tekitavad praegu reaalset ja otsest ohtu avalikule korrale Eestis. Kaebaja on loobunud narkootikumidest ning ei ole Eestis (ega Austrias) viimaste aastate jooksul toime pannud ühtegi õigusvastast tegu. Kinnipidamine on ebaproportsionaalne. Rahvusvahelise kaitse taotleja kaardi PPA-le hoiule andmine välistaks välismaale reisimise võimaluse ning PPA-s registreerimas käimine täidaks sama Eestis viibimise ja menetluses osalemise eesmärki nagu kinnipidamine. Puudutatud isikul on Eestis inimene (püsielanik ja Eesti kodanik), kes on nõus teda rahaliselt ja moraalselt aitama ning kes organiseerib talle kindla elukoha olemasolu. Mitmed inimesed on esitanud kirjaliku toetusavalduse puudutatud isikule.
-i sätetele viidatakse siinses määruses nende halduskohtu määruste tegemise ajal kehtinud sõnastuses (s.o redaktsioonid, mis kehtisid kuni 11.06.2026).
Selle sätte kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud vajasid väljaselgitamist ja menetlus oli sel ajal veel algusjärgus. Taotluse aluseks olevad asjaolud olid siinsel juhul oma olemuselt sellised, mille kohta saab ütlusi anda eeskätt isik ise. PPA-l tuli rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks puudutatud isikuga pärast esialgse teabe kogumist ja analüüsimist vestelda ning kõrvutada tema ütlusi muude kogutud tõenditega, aga ka päritoluriigi teabega. Neid toiminguid ei saanud teha puudutatud isiku osaluseta. PPA menetlejal oli tarvis vahetult kogeda ja tajuda isiku antavaid ütlusi. Rahvusvahelise kaitse asjas taandub otsuse tegemine sageli paljuski isiku ütluste usaldusväärsuse hindamisele, kuna kirjalikke tõendeid võib nappida. Seejuures võib vahetu küsitlemise tulemusena saadud ütluste usaldusväärsusele antav hinnang oluliselt sõltuda ka sellest, kuidas ärakuulatav käitus küsitlusel (näiteks tema reaktsioonist PPA küsimustele, tema kehakeelest, hääletoonist, suhtlusmaneerist, väljendusviisist vms). Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud rahvusvahelise kaitse menetluses põhjendamatut viivitust. 11. Halduskohtule taotluse esitamise ajal polnud kindel, kas PPA esitab Austriale taotluse võtta puudutatud isik Dublini III määruse alusel tagasi. Samas oli üleandmise taotluse esitamine algusest peale tõenäoline. Halduskohus määras põhjendatult, et üleandmise taotluse esitamise korral tuleb juhinduda Dublini III määruse art-s 28 sätestatud tähtaegadest. Ringkonnakohus nõustub, et puudutatud isiku puhul on kohane kinnipidamise alus alates 5
Asjaoludest nähtub, et pärast halduskohtu esimese määruse tegemist algatati puudutatud isiku vastutavale liikmesriigile Austriale üleandmise menetlus Dublini III määruse alusel (
). 12.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et
lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole
1 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad.
1 lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse mh seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (
lg 21).
lg 2 p-i 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Dublini III määruse art 28 lg-ga 2 nii, et isikut saab nende normide alusel kinni pidada üksnes juhul, kui on olemas tema märkimisväärne põgenemise oht (Riigikohtu 08.06.2021 määrus nr 3-20-1943, p 22; 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 17).
-i tähenduses, vaid teine liikmesriik. Siinses asjas ei ole objektiivseid, usaldusväärseid, täpseid ja nõuetekohaselt ajakohastatud andmeid selle kohta, et Austria süsteemselt ei taga Tšetšeeniast pärit varjupaigataotlejate tagasisaatmisel nonrefoulement´i põhimõtte järgimist. Seetõttu ei ole äratuntav vajadus teha erandit Euroopa Liidu õiguse üheks põhieelduseks olevast liikmesriikide vahelise vastastikuse usalduse põhimõttest, s.o usaldusest, et teise liikmesriigi riigisisene õiguskord tagab ebainimliku või alandava kohtlemise keelu tõhusa elluviimise (vrd nt Euroopa Kohtu 19.12.2024 otsus asjas C-185/24 ja C-189/2 ning 29.02.2024 otsus asjas C-392/22).
lg 2 p-de 4 ja 7 alusel, ei ole enam tarvis kontrollida
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.