← Eesti

2-26-1040/7

Obsah (11)§ 326§ 162§ 169§ 174§ 132§ 138§ 175§ 218§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik K.X-i Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 7. aprill 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja n

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress e-toimik: Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress; etoimik: Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. OÜ Primafox (hageja) esitas 15. jaanuaril 2026 Tartu Maakohtule hagi K.M (kostja) vastu, milles palub lõpetada kaasomandi kinnisasjale (registriosa nr 20051350) selle müümisega kohtutäituri poolt avalikul enampakkumisel ning enampakkumisel saadava raha jagamisega poolte vahel võrdselt. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. 2

(5)Hagiavalduse kohaselt kuulub kummalegi poolele ½ suurune mõtteline osa kaasomandist. Hageja sai kaasomanikuks täitemenetluses toimunud enampakkumise tulemusel ja ta kanti kaasomanikuna kinnistusraamatusse 20.10.
  1. Kinnisasjal paikneb elamu ja kaks kõrvalhoonet, mida kasutab kostja koos oma täiskasvanud pojaga. Hagejale ei ole võimaldatud kinnisasja valdamist ega sellega tutvumist. Vaatamata hageja 10.11.2025 esitatud kirjalikule ettepanekule ei ole pooled jõudnud kaasomandi lõpetamise osas kokkuleppele. Hageja soovib kaasomandi lõpetada, müües kinnisasja avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu ning jaotades müügitulemi pärast kulude mahaarvamist poolte vahel võrdselt.
  2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 26.02.2026 (

§ 326alusel).

Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 30.03.

  1. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

  1. Hagiavalduse kohaselt kuulub kummalegi poolele ½ suurune mõtteline osa kaasomandist. Hageja sai kaasomanikuks täitemenetluses toimunud enampakkumise tulemusel ja ta kanti kaasomanikuna kinnistusraamatusse 20.10.
  2. Kohus saab jagada kaasomandis oleva kinnisasja vaid ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel: 1) kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades; 2) või anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas; 3) või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja palub kaasomandis oleva kinnisasja müüa avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele, s.o praegusel juhul võrdselt. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kuid hagi tagamise taotluse esitamisega seotud menetluskulud jätab kohus

§ 169

lg 3 alusel hageja enda kanda, sest kohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata, mistõttu ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu ja hagi tagamise taotluse esitamisega seonduvaid menetluskulusid. 3

(5)6.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 7. Hagilt hinnaga 3500 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 4 ja

§ 132lg 4 p 4 järgi tasumisele riigilõiv 420 eurot.

Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (

§ 138lg 2).

Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 420 eurot. Hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu 70 eurot osas jätab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata, sest hagi tagamise taotluse esitamisega seotud menetluskulud jättis kohus

§ 169lg 3 alusel hageja enda kanda.

7.1. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 558 eurot (sh käibemaks).

§ 175

lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, p 11).

§ 175

lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021,, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus hagiavalduse koostamisest 3,5 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamisest 15 minutit. Kohtu hinnangul on nimetatud toimingud vajalikud ja põhjendatud Hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele kui esmastele toimingutele kulub tavapäraselt rohkem aega kui hilisematele menetlustoimingutele. Kohus arvestab ka seda, et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. 7.2. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 148,80 eurot (sh käibemaks). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, , p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 148,80 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõuetele).

Hageja märkis hagis, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Arvestades, et hageja tegi menetluses põhjendatud toiminguid 3,75 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 558 eurot (sh käibemaks). 8. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 978 eurot, sealhulgas riigilõiv 420 eurot, lepingulise esindaja kulu 558 eurot (sh käibemaks). 4

(5)Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 1048 eurot, kuid kohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 978 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 70 euro osas. 8.1. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 9.

§ 178

lg 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 10.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) K.X-i Roonet kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.