Obsah (5)

§ 424§ 68§ 69§ 75§ 50

Kriminaalasi 1-26-2702 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTIIVOSA Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.06.2026, Tallinn Kriminaalasja number 1-26-2702 Kohtukoosseis Kohtunik Piret L

§ 424lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust. 2. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.0922.09.2024 ja 27.09–28.09.2025, s.o 4 päeva ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aastat 3 kuud ja 26 päeva vangistust. 4.

§ 69

lg 1-4 ja § 74 lg 5 alusel asendada Aarne Kolatskile mõistetud ärakandmata vangistus 1 aasta 3 kuud ja 26 päeva üldkasuliku tööga 476 tundi (ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd). 5.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 6.

§ 69

lg 4 alusel on Aarne Kolatsk üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud alluma elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustub täitma

§ 75

lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Aarne Kolatskilt sõiduki juhtimise õigus 10-neks kuuks.

1. Liiklusseaduse § 127 alusel on Aarne Kolatsk kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada Liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.
2. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta:   KrMS § 306 lg 1 p 13 alusel vabastada arestist Harju Maakohtu 18.02.2026 määrusega 1-26-820 arestitud Aarne Kolatskile kuuluv sõiduk Volkswagen Passat, registreerimismärgiga XXX ning tagastada sõiduk tema seaduslikule omanikule. Arestitud sõiduk asub PPA parklas, Tallinn, Rahumäe tee
4. 27.09.2025 videosalvestis ja häirekeskuse kõnesalvestised – asuvad digitoimikus jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
5. Menetluskulud: KrMS § 175; § 179 lg 1 p 2; § 180 alusel välja mõista Aarne Kolatskilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistmise korral määratav sundraha 1419 eurot, määratud kaitsjaga tekkinud õigusabikulud kohtueelses menetluses kogusummas 192 eurot, kohtumenetluses 144 eurot ning joobetuvastamise kulu 22 eurot. Menetluskulusid kogusummas 1777 eurot on Aarne Kolatskil KrMS § 180 lg 3 alusel võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber
6. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete ja viitenumbritega Aarne Kolatskile ka kohtuotsusest eraldi. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral 2 koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav
7. august
8. Tervikotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
9. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav 18.08.
10. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus: Aarne Kolatsk 21.09.2024 kella 21.48 ajal juhtis Harjumaal Saku vallas Saku alevikus Teaduse 8 juures, Tallinna mnt ja Juubelitammede tee vahelisel teelõigul suunaga Juubelitammede tee poole mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobe seisundis (tõendusliku alkomeetriga mõõtetulemus 1,44 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l, lõplik lugem 1,30 mg/l). Samuti tema, 27.09.2025 kella 15.55 ajal juhtis Harjumaal Saku vallas Saku alevikus Pargi 3 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobe seisundis (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,53 mg/l +/- 0,14 mg/l mõõtetulemus 1,39 mg/l ning vereanalüüsi kohaselt etanooli veres mitte vähem kui 2,42 mg/g). Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks alkoholijoove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Ülalkirjeldatud tegevusega rikkus Aarne Kolatsk tahtlikult liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit, ning § 69 lg 1, milline sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega pani Aarne Kolatsk toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, korduvalt, s.o

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3