Obsah (7)

§ 29§ 22§ 30§ 39§ 150§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-26-6569 Tsiviilasi Volderdaja Veod OÜ (likvide

) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 7 nimetatud teate avaldamisest arvates (

§ 29lg 7).

ASJAOLUD

1. Volderdaja Veod OÜ (likvideerimisel) (avaldaja) esitas kohtule 21.03.2026 võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on Volderdaja Veod OÜ (likvideerimisel) püsivalt maksejõuetu pankrotiseaduse tähenduses ning ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Osaühing on omandatud pärimise teel, sest endine omanik P. Z.Y on surnud. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku eelmise omaniku ja juhatuse liikme P. Z.Y ning juhatuse liikme K. V. tegevus, mille tõttu tekkisid ettevõttel võlgnevused. K. V. ei ole õnnestunud ühendust saada, et saada selgust Volderdaja Veod OÜ varade ja kohustuste osas. Seetõttu ei ole võimalik esitada andmeid olemasoleva põhivara või pangakontode osas. Pole ka teada nõudeid kolmandate isikute vastu. Volderdaja Veod OÜ meilipostkastile pole võimalik ligi pääseda parooli mitte teadmise tõttu, seetõttu ei saa ka sealtkaudu varade ja nõuete osas selgust. Võlgnikul on teadaolevaid sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt summas 31 192,60 eurot. Ettevõtte suhtes on algatatud teadaolevalt 7 täitemenetlust. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara.. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
2. Kohus võttis 30.03.2026 määrusega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Q.R-i (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
3. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt puuduvad Volderdaja Veod OÜ-l (likvideerimisel) varad. Ajutise halduri andmete kohaselt moodustavad võlgniku sissenõutavaks muutnud kohustused kokku 33 624,17 eurot. Võlgniku finantsseisundi analüüsi tulemusel ilmnevad olulised maksejõuetuse tunnused: maksuvõla olemasolu alates 20.12.2023, arvukad täitemenetlused alates
4. aasta sügisest, esitamata käibedeklaratsioonid alates 21.10.2024 ja tulu- ning sotsiaalmaksu deklaratsioonid alates 10.10.2024 ning
5. aastal tegevuse puudumine Kogutud tõenditest ei nähtu võlgniku vaba rahajääki ega realiseeritavat käibevava ega üldsegi mingi vara olemasolu, samas ka registrisse kantud sõiduk on tegelikult võõrandatud. Need asjaolud näitavad võlgniku püsivat likviidsuskriisi ja majandustegevuse sisulist seiskumist ja kuna sissenõutavaks muutunud kohustused olulises rahalises suuruses (umbes ½ võlgniku 2022 aasta käibest), siis on üheselt järeldatav, et võlgnik on maksejõuetu, seejuures maksejõuetus on püsiv. Võlgniku ilmnesid makseraskused hiljemalt
6. aasta lõpus. Püsiv maksejõuetus on aga selgelt tuvastatav hiljemalt
7. aasta sügiseks. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Otseseks põhjuseks võib nimetada valearvestust oma äriplaanis, milleks on see, et planeeritud tulud ja kulud ei kujunenud selliseks nagu planeeritud, tegelikult tulud kujunesid väiksemaks ja tegelikud kulud suuremaks. Haldur on tuvastanud, et kahju hüvitamise nõuete esitamine, mis viib pankrotivara moodustamiseni, ei ole võimalik. Tagasinõudmiste, tagasivõitmiste nõuete esitamine, mis viib pankrotivara moodustamiseni, ei ole võimalik. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga (tegevus lõppenud, vara puudub, on sissenõutavaks muutunud kohutused). Puudub pankrotivara, samuti pankrotivara moodustamise võimalus, et katta pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 946 eurot (lisandub käibemaks) ja anda võlgnikule menetlusabi ja määrata vastava tasu hüvitamise Eesti Vabariigi vahenditest. Taotletav menetlusabi katab 14,38 tunni ulatuse ajutise halduri tööaja kulu (arvutus: 14,38 tundi * 66 eur/t=946 eur). Tööaja 0,62 tundi osas ajutine haldur loobub tasu nõudest. Maakohus määras 04.05.2026 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4375 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. Maksejõuetuse teenistus ei esita 19.06.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. 5. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab

§ 29

lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 29

lg 3 järgi raugemise tõttu

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. 6.

§ 30

lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 26.05.2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita 19.06.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest. 7. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (

§ 29lg 8 ls-d 1 ja 2).

Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. Kui menetlus lõpetatakse

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (

§ 29lg 5).

8. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 29

lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (

§ 39lg 1).

Menetluskulud 9.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 150lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2).

10. Ajutine haldur esitas 30.04.2026 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (

§ 23lg 1).

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (

§ 23lg 2).

Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (

§ 23lg 3).

11. Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23

lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 15 tundi tunnitasuga 125 eurot /h. Ajutine haldur palub juhul, kui võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, määrata ajutisele haldurile tasu järgnevas: summa 946 euro (lisandub käibemaks) osas anda võlgnikule menetlusabi ja määraks vastava tasu hüvitamise Eesti Vabariigi vahenditest. Taotletav menetlusabi katab 14,38 tunni ulatuse ajutise halduri tööaja kulu (arvutus: 14,38 tundi * 66 eurot/h = 946 eurot). Tööaja 0,62 tunni osas ajutine haldur loobub tasu nõudest. Määrata ajutise halduri tasu summas 946 eurot (lisandub käibemaks) ja mõista see summa välja võlgnikult. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 946 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04 eurot (

§ 23

lg 3 teine lause,

§ 65lg 11), kokku 1173,04 eurot.

Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

12.

§ 23

lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine osaliselt riigi vahenditest. 13. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 946 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (

§ 23lg 4 viimane lause).

Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (

§ 23lg 51).

Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Ajutise halduri tasu 946 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04 eurot, kokku 1173,04 eurot hüvitada riigi vahenditest. (allkirjastatud digitaalselt) Eveli Vavrenjuk kohtunik