Obsah (6)

§ 54§ 49§ 45§ 47§ 50§ 55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2026, Tartu Tsiviilasi O.N kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number 2-23-3701 Menetl

) § 49 lg 14 alusel O.N kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldaja, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas
2. aprilli
3. a määrusega välja O.N (võlgnik) pankroti, algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Kohus lõpetas
4. juuni
5. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu ning jätkas võlgniku suhtes
6. aprillil 2023 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses määrati uueks usaldusisikuks O.D . Kohus kohustas usaldusisikut esitama kohtule aruande igal aastal hiljemalt
7. aprilliks ning tegema väljamakseid võlausaldajatele iga aasta
8. aprilliks. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 7157 eurot 28 senti (II järgu nõuded).
9. Usaldusisik esitas
10. aprillil 2026 kohtule lõpparuande. Aruande kohaselt on võlgnik pärast lapsehoolduspuhkust jätkanud õpingutega ning ei tööta. Võlgnik on vabatahtlikult loovutanud usaldusisikule viimasel aruandeperioodil 250 eurot. Usaldusisik jättis võlausaldajatele väljamaksete teostamisel usaldusisiku tasu katteks 25 eurot. Väljamakse 225 eurot tehti võlausaldajatele
11. aprillil
13. Usaldusisik esitas
14. mail 2026 tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 7 tundi 30 minutit järgnevalt: suhtlused võlgnikuga e-posti teel – 30 minutit; sissetulekute ülevaatamine perioodil
15. aprill
16. a -
17. aprill
18. a, väljamaksete tegemine võlausaldajatele – 1 tund; päringute tegemine võlgniku varade tuvastamiseks X-tee portaali, krediidiasutustele, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile, EMTA-le, võlgnikule, päringute vastustega ja dokumentidega tutvumine, kokku u 158 lehekülje kontode ülevaatamine – 2 tundi 30 minutit; aruande koostamine kohtule, dokumentide esitamine koos lisadega jms – 3 tund 30 minutit. Usaldusisik palus

§ 54

lg 5 alusel määrata usaldusisiku ülesannete täitmise eest 7 tunni 30 minuti ulatuses tasuks 562 eurot 50 senti (7,5 tundi × 75 eurot). Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel usaldusisiku ametikontole kogunenud rahast ja puudujäävas osas menetlusabina riigi vahenditest.

1. Kohus küsis
2. mail 2026 võlausaldajate seisukohti menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas. 4.
3. B2 Impact OÜ vastas
4. mail 2026 kohtule, et nõude katteks on kohustustest vabastamise menetluses laekunud üksnes 271 eurot 13 senti. Võlausaldaja nõuete aluseks on kohtulahendid, mis 2/6 tähendab, et võlausaldaja on teinud nõude sissenõudmiseks kulutusi kohtukulude näol. Võlausaldaja palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 4.
5. Aktiva Finance Group OÜ ja ESTO AS esindaja teatas
6. mail 2026 kohtule, et pankrotimenetluses tunnustati nõuded 1872 eurot 40 senti ja 601 eurot 96 senti ning menetluse kestel on nõuete katteks laekunud vastavalt 129 eurot 60 senti ja 41 eurot 66 senti. Võlausaldaja palub kohtul hinnata, kas võlgnik on täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi ning jätab kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 4.
7. Bondora AS teatas
8. juunil 2026, et ei ole nõus täitmata jäänud kohustustest vabastamisega enne 5 aasta möödumist. KOHTU SEISUKOHT
9. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, usaldusisiku aruannetega, võlausaldajate arvamustega, leiab, et võlgnik tuleb vabastada täitmata jäänud kohustustest ning menetlus lõpetada.
10. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

§ 49

lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma

§-s 47 või pankrotiseaduse (PankrS) 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb

§ 45

lg-s 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

§ 45

lg 3 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 7. Kohus lähtub võlgniku taotluse üle otsustamisel

§ 49lg-s 5 sätestatust, võlausaldajate seisukohtadest ja usaldusisiku avaldatust.

Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§-s 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 49lg 5 ja lg 7).

Võlgniku kohustustest vabastamist ei välista see, kui võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele makseid ja/või on seda teinud väikestes summades. Oluline on see, kas võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva menetlusega kaasnevaid kohustusi (ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve). Kohus hindab ka võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluses ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohus ei ole praegusel juhul tuvastanud asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kohus leiab, et puuduvad alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. O.N tuleb

§ 49lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

3/6 8.

§ 49

lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-des 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud. Ka ei esine kohtu hinnangul muid

§ 45lg-s sätestatud aluseid võlgnikku kohustustest vabastamata jätmiseks.

9. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 47nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9.1.

§ 47

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruannete kohaselt sündis võlgnikul pankrotimenetluse ajal laps ja ta viibis lapsehoolduspuhkusel.

1. a sügisel jätkas õpingutega ja kasvatab alla kolme aastast last. Võlgnikule on määratud osaline töövõime. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. Võlgnik on praegu 25aastane, avalduse esitamise ajal oli tal põhiharidus. Võlgnik on
2. septembrist 2025 asunud õppima Järvamaa Rakenduslikku Kolledži. Kohtu hinnangul aitab erialase hariduse omandamine kaasa sellele, et võlgnik leiaks töö ja seeläbi saaks võlausaldajate nõudeid täita. Seega saab erialase hariduse omandamist menetluse kestel põhjendatud olukorras võrdsustada töö otsimise kohustusega. 9.2.

§ 47

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on kohtule esitanud kõik aruanded. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu või vara ning ta ei ole rikkunud

§ 47lg 2 sätestatud kohustust.

9.3.

§ 47

lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

§ 47

lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sissetulek ja sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-des 131 ja 132.

§ 47

lg-s 5 sätestatut ületavast osast tuleb

§ 47lg 4 järgi jätta võlgnikule 25%.

TMS § 131 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata muu hulgas puudega inimese sotsiaaltoetusele (p 2), sotsiaaltoetustele sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses (p 3) ning töövõimetoetusele (p 6 1). TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 järgi, kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 132 lg 3 järgi mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viie palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue. Võlgniku sissetulekuteks menetluse kestel on olnud vanemahüvitis, töövõimetoetus, peretoetus, sünnitoetus, õppetoetus, enammakstud tulumaksu tagastus ja lähedaste abi. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on pankrotimenetluse 4/6 lõpetamise järgselt loovutanud usaldusisikule 800 eurot 45 senti, millest usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kogusummas 720 eurot 40 senti ning 80 eurot 5 senti on jäetud usaldusisiku tasu katteks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 47lg-tes 3–5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

9.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 47lg 6 sätestatud kohustust.

9.5.

§ 49

lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks. 10. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on vabatahtlike eraldiste tegemisega kohustustest vabastamise menetluses üles näidanud tahet oma kohustuste täitmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 11.

§ 49

lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Kohtu hinnangul on võlgnik kohustustest vabastamise menetluses täitnud kolme aasta jooksul oma

§ 47kohustusi nõuetekohaselt.

Võlgnik on täitnud võlausaldajate nõudeid vabatahtlikult suuremas ulatuses kui seaduse kohaselt loovutama pidi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. 12.

§ 50

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 13.

§ 49

lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud O.N pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka O.N pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 14. Kuna kohus lõpetab O.N kohustustest vabastamise menetluse, tuleb O.D vabastada

§ 55

lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest O.N kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine 5/6 15.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

§ 54

lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni

1. märtsini 2026 88 eurot 60 senti, alates
2. aprillist 2026 94 eurot 60 senti).
3. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 7 tundi 30 minutit tunnitasuga 75 eurot; kokku 562 eurot 50 senti (käibemaksuta). Usaldusisik on esitanud oma tööaja arvestuse. Kohus ei pea tasu taotluses nimetatud ajakulu kogu ulatuses põhjendatuks. Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu 3 tundi 30 minutit aruande koostamisele ja esitamisele. Arvestades, et päringute vastustega oli eelnevalt tutvutud ning konto väljavõtet oli eelnevalt igakuiselt ning ka hiljem üle vaadatud siis leiab kohus, et need tegevused saab suuresti läbi viia paralleelselt. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu on 2 tundi. Seega on põhjendatud ajakulu kokku 6 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada osaliselt ning usaldusisiku O.D tasuks määrata 450 eurot.
4. Usaldusisiku tasu 25 eurot tuleb hüvitada võlgnik O.N poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel, mis tuleb välja maksta OÜ Lux Innovation (registrikood 16168374) arvelduskontole EE
5. 18.

§ 54

lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et kuna võlgnik ei tööta ja tal puudub sissetulek, siis tuleb O.N-ile anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 425 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 6/6