2-24-2161/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-24-2161 Kohtuasi Osaühingu Tonybet avaldus T.R-i vastu kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.03.2025 määrus Kaebuse esitaja ja liik T.R-i määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja: Osaühing Tonybet (registrikood 12103082), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Martti Peetsalu ja Gerda Grauberg Puudutatud isik: T.R (sünniaeg: XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta rahuldamata Osaühingu Tonybet taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks või alternatiivselt menetluse peatamiseks kuni Malta ja Saksamaa kohtute poolt Euroopa Kohtule esitatud eelotsusetaotluste C-440/23 ja C-530/24 lahendamiseni.
3. Jätta asja materjalide juurde võtmata T.R-i määruskaebusele lisatud Harju Maakohtu 31.03.2025 määrus tsiviilasjas nr 2-24-
4. Võtta asja materjalide juurde Osaühingu Tonybet määruskaebuse vastusele lisatud dokumentaalsed tõendid.
5. Tühistada Harju Maakohtu 20.03.2025 määrus resolutsiooni punktide 3, 4 ja 5 osas, millega maakohus rahuldas Osaühing Tonybet avalduse, keeldus Austria Vabariigi kohtuotsuste Bezirksgericht Villach 21.09.2023 kohtulahendi nr 16C199/23d-18.1 ja Bezirksgericht Villach 30.05.2023 kohtlahendi nr 16C199/23d12 tunnustamisest ja täitmisest Eesti Vabariigis ning jättis menetlusosaliste menetluskulud T.R-i kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab Osaühingu Tonybet avalduse rahuldamata, ei keeldu Austria Vabariigi kohtuotsuste Bezirksgericht Villach 21.09.2023 kohtulahendi nr 16C199/23d-18.1 ja Bezirksgericht Villach 30.05.2023 kohtlahendi nr 16C199/23d- 2-24-2161 12 tunnustamisest ja täitmisest Eesti Vabariigis ning jätab menetlusosaliste maakohtus kantud menetluskulud Osaühingu Tonybet kanda.
6. Rahuldada määruskaebus osaliselt.
7. Määruse tervikresolutsioon on järgmine: 5.
8. Lahendada avaldus kirjalikus menetluses. 5.
9. Jätta rahuldamata Osaühingu Tonybet taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks. 5.
10. Jätta rahuldamata Osaühingu Tonybet avaldus. 5.
11. Mitte keelduda Austria Vabariigi kohtuotsuste Bezirksgericht Villach 21.09.2023 kohtulahendi nr 16C199/23d-18.1 ja Bezirksgericht Villach 30.05.2023 kohtlahendi nr 16C199/23d-12 tunnustamisest ja täitmisest Eesti Vabariigis. 5.
12. Jätta menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Osaühingu Tonybet kanda. 5.
13. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.
14. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Osaühingu Tonybet kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
15. Harju Maakohtu menetluses oli Osaühingu Tonybet (avaldaja, võlgnik) avaldus keelduda Austria Vabariigi Bezirksgericht Villachi 21.09.2023 kohtulahendi nr 16C199/23d-18.1 ja 30.05.2023 kohtlahendi nr 16C199/23d-12 (edaspidi vaidlustatud Austria kohtulahendid) tunnustamisest ja täitmisest Eesti Vabariigis. Avaldaja palus menetluskulud jätta T.R-i (puudutatud isik) kanda. 1.
16. Avaldaja väitel alustas kohtutäitur Elin Vilippus puudutatud isiku täitmisavalduse alusel 12.01.2024 täiteasja nr 022/2024/433 täitemenetluse. Täitemenetluse algatamise aluseks on vaidlustatud Austria kohtulahendid. Täitedokumentide aluseks on puudutatud isiku esitatud hagiavaldused avaldaja vastu, milles puudutatud isik on tuginenud mh sellele, et kuivõrd avaldajal puudub Austrias hasartmängu teenuse osutamiseks vajalik tegevusluba, on tema kui tarbija ja avaldaja vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingud tühised, mistõttu on puudutatud isikul rahaline nõue avaldaja vastu tühiste tehingute alusel tagasitäitmise näol. Avaldaja vaidlustab Austria kohtulahendite täitmise nende vastuolu tõttu Euroopa Liidu aluspõhimõtetega (Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL) artikkel 56) ja Eesti avaliku korra põhimõtetega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12.12.2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (edaspidi määrus) artikkel 45 lg 1 p a ja artikkel 46). Avaldaja märkis kokkuvõtlikult järgmist. 2 2-24-2161 1.
17. Austria kohtulahendid ja nende täitmine riivavad põhjendamatult ELTL artiklis 56 sätestatud kaupade ja teenuste osutamise (ja tarbimise) vabadust. Vaidlusaluste Austria kohtuotsustega on tunnistatud tühiseks Eestis hasartmängu tegevus- ja korraldusluba omava äriühingu ja teises liikmesriigis asuva kliendi vahelised lepingud, andes sellega aluse Austrias Eesti hasartmängukorraldaja poolt pakutavate hasartmängude mängimisel makstud panused tagasi nõuda. Eesti õigusaktid ei keela Eestis tegevusluba omaval hasartmängukorraldajal tegutseda teises liikmesriigis. Austria hasartmängumonopol ei võimalda avaldajal Austrias teenuseid osutada ega avaldaja poolt pakutavaid teenuseid ka tarbida, sest puuduvad menetlusreeglid vastava loa taotlemiseks. Austria valitsus ise hasartmängusid ei korralda, kuid annab piiratud arvu kontsessioone erinevate hasartmängude korraldamiseks. Ettevõtjatele, kes sellisesse kontsessioonisüsteemi ei kuulu, ei ole võimalik Austrias taotleda hasartmängude korraldamiseks vajalikku luba. Sellisel moel piirab Austria seadusandlus Euroopa Liidus asutatud ja tegutsevate hasartmängukorraldajate tegutsemist liikmesriigis ning selliste ettevõtete teenuste kättesaadavust Euroopa Liidu liikmesriigis (Austrias). Austria hasartmängu korraldamise õigusnormid ei tohiks piirata ebaproportsionaalselt teenuste vaba kättesaadavuse põhimõtet. Austria kohtu lahendite tunnustamine oleks vastuolus ka ELTL artiklis 56 sätestatud teenuste vaba tarbimise põhimõttega. ELTL artikli 56 tuginedes on tarbijal õigus sõlmida lepinguid teises liikmesriigis hasartmängu korraldamiseks vajalikku luba omava ettevõtjaga. Austria hasartmängumonopol viitab tugevalt ebaproportsionaalsetele piirangutele, kuivõrd hasartmängude korraldamine on riigivõimu ainupädevuses ning hasartmängude korraldamisega kaasnevad tulud kuuluvad riigile. Teenuse vaba kättesaadavuse põhimõtet silmas pidades oleks võimalik hasartmängude piiranguid rakendada ka ettevõtjaid ja tarbijaid vähem koormavate meetmetega. Austria hasartmängu korraldamise regulatsioon ei kaitse rahva tervist. Austria karm poliitika seoses hasartmängudega on pigem seotud riigitulude maksimeerimisega. Kui hasartmängu korraldamise piirangud oleksid ajendatud rahvatervise huvidest, oleks mistahes hasartmängu korraldamine terve Austria territooriumil piiratud. 1.
18. Austria hasartmängumonopoli seaduslikkust seab kahtluse alla ka eelotsuse küsimise taotlus kohtuasjas C-440/
19. 1.
20. Austria kohtuotsuste sundtäitmine kahjustaks ebamõistlikult ka Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. 1.
21. Ka teiste liikmesriikide kohtud on Austria kohtuotsuste täitmisest keeldunud, nt Malta kohus. Malta kohus ei pidanud Austria hasartmängumonopoli ja sellest tulenevaid piiranguid proportsionaalseteks. Austria iganenud ja Euroopa Liidu standarditele allajäävat hasartmängumonopoli on hiljuti kritiseerinud ka Euroopa Hasartmängu Assotsiatsioon (European Gaming & Betting Association; EGBA), mis oma sellekohases pressiteates rõhutas, et Austria hasartmängumonopoli reform tuleks läbi viia kiiremas korras.
22. Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. 2.
23. Puudutatud isik viitab, et määruse artikkel 52 sätestab, et ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus ei kuulu ühelgi juhul taotluse saanud liikmesriigis sisulisele läbivaatamisele. Seetõttu ei saa Eesti kohtus tõusetuda küsimust sellest, kas Austria kohtu lahend oli õiguspärane või mitte. Avaliku korra rikkumisele tuginemine on lubatud üksnes juhul, kui teises osalisriigis tehtud otsuse tunnustamine või täitmisele pööramine kahjustaks lubamatult 3 2-24-2161 tunnustamise või täitmisele pööramise taotluse saanud riigi õiguskorda, riivates mõnda aluspõhimõtet. Kõik Austria kohtud, sh Austria Ülemkohus, on leidnud, et Austria hasartmängumonopol on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Kohus on asjas C920/193 selgitanud, et seoses Austria hasartmängumonopoliga tuleb ELTL artiklit 56 tõlgendada nii, et see ei välista hasartmänguturu kahekordset korraldussüsteemi. Seega ei riiva vaidlustatud täitedokumendid mõnda Eesti Vabariigi ülioluliseks peetavat õigusnormi ega riku Eesti Vabariigi õiguskorras tunnustatud põhiõigust määruse artikkel 45 lg 1 p a tähenduses. Maakohtu määrus ja põhjendused
24. Maakohus rahuldas 20.03.2025 määrusega avalduse ja keeldus vaidlustatud Austria kohtulahendite tunnustamisest ja täitmisest Eesti Vabariigis. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks. Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud puudutatud isiku kanda ja otsustas määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. 3.
25. Määruse põhjenduste kohaselt sätestab määruse artikkel 39, et liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on selles liikmesriigis täidetav, on täidetav ka teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav otsuse täidetavaks tunnistamine. Artikkel 46 kohaselt keeldutakse kohtuotsuse täitmisest selle isiku taotlusel, kelle vastu kohtuotsuse täitmist taotletakse artiklis 45 osutatud alusel. Määruse artikkel 45 lg 1 p a sätestab, et kohtuotsuse tunnustamisest keeldutakse huvitatud poole taotlusel, kui tunnustamine on selgelt vastuolus taotluse saanud liikmesriigi avaliku korraga. Artiklist 52 tulenevalt ei kuulu ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus ühelgi juhul taotluse saanud liikmesriigis sisulisele läbivaatamisele. 3.
26. Puudus vaidlus, et kohtutäitur E. Vilippus on puudutatud isiku täitmisavalduse alusel 12.01.2024 algatanud täitemenetluse täiteasjas nr 022/2024/
27. Täitemenetluse algatamise aluseks on vaidlustatud Austria kohtulahendid. Täitmisel on puudutatud isiku rahaline nõue avaldaja vastu. Pooled ei vaidle, et viidatud kohtuotsuste aluseks on puudutatud isiku esitatud hagiavaldused avaldaja vastu, milles puudutatud isik on tuginenud mh sellele, et kuivõrd avaldajal puudub Austrias hasartmängu teenuse osutamiseks vajalik tegevusluba, on tema kui tarbija ja avaldaja vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingud tühised, mistõttu on puudutatud isikul rahaline nõue avaldaja vastu tühiste tehingute alusel tagasitäitmise näol. 3.
28. Maakohus järeldas, et liidusisese õiguse kontekstis ei ole õigusvastane Austria kehtestatud kord, millega antakse ettevõtjatele piiratud arv kontsessioone erinevate hasartmängude korraldamiseks. Euroopa Kohus on märkinud, et liikmesriikide ametivõimude ülesanne on oma kaalutluspädevust kasutades valida hasart- või rahamängude korraldamise ja mängimise organiseerimis- ja järelevalve kord nagu riigiga haldusliku kontsessioonilepingu sõlmimine või teatud mängude korraldamise ja mängimise piiramine selleks nõuetekohase loa saanud kohtadesse (Anomar jt, C-6/01, p 88, ja Carmen Media Group, C-46/08, p 59). Hasartmängude piiratud lubamine teatud organisatsioonidele eri- või ainuõiguste andmise või määramise raames, mis annab võimaluse suunata mängukirg ja mängude korraldamine kontrollitud raamistikku, võib olla hõlmatud tarbijakaitset ja avaliku korra kaitset puudutavate üldiste huvidega seonduvate eesmärkide saavutamisega (Läärä, C-124/97, p 37; Zenatti, C-67/98, p 35 ja Anomar jt, C-6/01, p 74). Samas tähendab piiratud kontsessioonide jagamine olulist ELTL artikkel 56 riivet. 3.
29. Euroopa Kohus on rõhutanud, et liikmesriikide kehtestatud piirangud peavad olema taotletava eesmärgi täitmise tagamiseks sobivad ega tohi minna kaugemale sellest, mis on 4 2-24-2161 selle eesmärgi saavutamiseks vajalik. Euroopa Kohus on leidnud, et see poliitika võib olla kooskõlas nii eesmärgiga takistada hasartmängude ärakasutamist kuritegelikel või pettuslikel ajenditel kui ka eesmärgiga ennetada hasartmängudega seotud liigsele kulutamisele õhutamist ja võidelda mängusõltuvuse vastu, juhtides tarbijad loa alusel tegutseva ettevõtja pakkumiste juurde, mis peaks olema kaitstud kriminaalse elemendi eest ning ühtlasi olema välja töötatud nii, et kaitsta tarbijaid parimal võimalikul viisil liigse kulutamise ja mängusõltuvuse eest (Stoß jt, C-316/07, C-358/07–C-360/07, C-409/07 ja C-410/07, p-id 101 ja 102, ning Zeturf, C-212/08, p 67). 3.
30. Avaldaja on esile toonud, et Austrias on online hasartmängude vallas kontsessioon üksnes Casinos Austria AG-l. Sellest tulenevalt võib pidada paikapidavaks ka avaldaja väidet, et tal sisuliselt puudub võimalus Austrias vajaminevat litsentsi hankida. 3.
31. Maakohus leidis, et puuduvad mistahes põhjendused või ülekaalukas üldine huvi, mis õigustaks ELTL artikkel 56 sedavõrd intensiivset riivet Austrias kehtiva hasartmängu korralduse raames. Austria hasartmängumonopol, eelistades vaid üksikuid (ühte-kahte) kohalikku teenusepakkujat, välistab sisuliselt teiste hasartmängude valdkonnas tegutsevate siseriiklike ja liikmesriikide ettevõtete võimaluse vajaminevad litsentsid hankida. Selliselt diskrimineeritakse teistest liikmesriikidest pärinevaid teenusepakkujaid (sh avaldajat). Austria võimalik soov monopoli praegusel viisil kehtestamisega vähendada õnnemängudest tulenevat rahva tervist ja avalikku korda kahjustavat mõju ei ole proportsionaalne. Ka liikmesriikidest pärinevad teenusepakkujad saab tõhusalt allutada kohalikule riiklikule järelevalvele, mida kinnitab mitmete teiste liikmesriikide (nt Rootsi ja Eesti) võrdlemisi pikaajaline praktika nimetatud valdkonnas. Seega riivab Austria hasartmängumonopol ning selle korraldusest lähtuvalt tehtud vaidlusaluste kohtuotsuste täitmine Eesti Vabariigis ebaproportsionaalselt ELTL artiklis 56 sätestatud kaupade ja teenuste osutamise (ja tarbimise) vabadust. 3.
32. Puudub vaidlus, et avaldaja on tuluteenimise eesmärgil tegev ettevõtluses, mistõttu laieneb talle ka Põhisseaduse § 31 kohane ettevõtlusvabaduse regulatsioon ja põhimõtted. 3.7.
33. Maakohus nõustus avaldajaga, et vaidlusaluste Austria otsuste täitmine kahjustab ebamõistlikult Põhiseaduse §-s 31 sätestatud avaldaja ettevõtlusvabadust. Eesti Vabariigis kehtib hasartmängu korraldajatele loakohustus, mis ei diskrimineeri ettevõtjaid sõltuvalt nende päritolust, samuti on sätestatud selged kriteeriumid lubade taotlemiseks – st lube saavad hankida kõik ettevõtjad, kes suudavad tegevuse viia kooskõlla valdkonda reguleerivate normidega. Seega on Põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadus hasartmänguvalduskonnas piiratud eelkõige hasartmänguseaduses (HasMS) sätestatud regulatsioonidega. Kokkuvõttes on kehtestatud loakohustus, mis ei diskrimineeri ettevõtjaid sõltuvalt nende päritolust, samuti on sätestatud selged kriteeriumid lubade taotlemiseks. Kohtu hinnangul sisustavad eelviidatud seadused ja nendest tulenevad põhimõtted Eesti avaliku korra kriteeriumi määruse art 45 lg 1 p a mõttes. 3.
34. Kuna avaldus kuulus rahuldamisele, siia jättis kohus menetlusosaliste menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
35. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. 5 2-24-2161 4.
36. Puudutatud isiku väitel rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme. 4.
37. Maakohus leidis ebaõigesti, et vaidluse lahendamisel omavad tähtsust nii siseriiklik kui ka liiduülene õiguslik regulatsioon. Kohus sai ja pidi asja lahendamisel kohaldama vaid Euroopa Liidu õigust. Eesti Põhiseadus ei saa kehtida väljaspool Eesti piire Austrias tehtud Austria kohtuotsusele, isegi kui üheks selle kohtuasja pooleks oli avaldaja, mis on Eestis asutatud äriühing. 4.
38. Kohus oleks saanud keelduda kohtuotsuse täidetavaks tunnistamisest kui kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis tooks kaasa hartas tunnustatud põhiõiguse ilmselge rikkumise (Real Madrid Club de Fútbol and AE v EE and Société Éditrice du Monde SA C-633/22, p 44). Vaidlustatud määruses ei ole mistahes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli rikkumisele viidatud. Kõigil muudel juhtudel oleks pidanud kohus jätma avalduse rahuldamata. 4.
39. Vaidlusaluste kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 4.
40. Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on maakohtu viidatud Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-ga 31 sarnane säte vaid artikkel 16, mis sätestab, et ettevõtlusvabadust tunnustatakse liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt. Maakohus on õigesti kinnitanud, et liidusisese õiguse kontekstis ei ole õigusvastane Austrias kehtestatud kord, kus ettevõtjatele antakse piiratud arv kontsessioone erinevate hasartmängude korraldamiseks. Kõik Austria kohtud, sh Austria Ülemkohus, on leidnud, et Austria hasartmänguseadus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Ka Euroopa Kohus on kohtuasjas C-920/192 punktis 53 seoses Austria hasartmänguseadusega selgitanud, et ELTL artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et see ei välista hasartmänguturu kahekordset korraldussüsteemi. Seega ei ole võimalik käesoleva vaidluse lahendamisel jõuda järelduseni, et vaidlustatud täitedokumendid riivaks mõnda Eesti Vabariigi ülioluliseks peetavat õigusnormi või rikuks Eesti Vabariigi õiguskorras tunnustatud põhiõigust määruse artikkel 45 lg 1 p a mõttes. 4.
41. Isegi kui kohus peaks asja lahendamisel kohaldama Eesti õigust, millega puudutatud isik ei nõustu, on ka Eesti õiguse alusel ettevõtlusvabadus lihtsa seadusereservatsiooniga tagatud põhiõigus, mida võib piirata mistahes eesmärgil, mis ei ole Põhiseadusega vastuolus. Seetõttu oleks ka Eesti Vabariigi Põhiseadusega kooskõlas Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olev Austria õiguse alusel ette nähtud hasart- või rahamängude korraldamise ja mängimise organiseerimis- ja järelevalve kord ehk riigiga haldusliku kontsessioonlepingu sõlmimine või teatud mängude korraldamise ja mängimise piiramine selleks nõuetekohase loa saanud kohtadesse, mis annab võimaluse suunata mängukirg ja mängude korraldamine kontrollitud raamistikku tarbijakaitse ja avaliku korra kaitset puudutavate eesmärkide saavutamiseks. 4.
42. Maakohus ei ole selgitanud ega saagi selgitada, kuidas väidetavalt Austrias kehtib hasartmängumonopol, mis sisuliselt välistab olemasolevate kontsessioonide kõrvale uute kontsessioonide väljastamise ja kuidas see erineb Eestis kehtivast loakohustusest, mis väidetavalt ei diskrimineeri ettevõtjaid sõltuvalt nende päritolust. Vaidluse all ei ole see, et Eestis (nii nagu Austrias) peab sõltumata päritolust omama hasartmängude korraldaja selleks vajalikke lubasid. Maakohus ei ole selgitanud ega saagi selgitada, kuidas Austris väidetavalt eelistatakse lubade andmisel vaid üksikuid (ühte-kahte) kohalikku teenusepakkujat. 6 2-24-2161 4.
43. Kuigi Austrias on riigil monopol organiseerimaks hasartmängude korraldamist (nii nagu Eestis on vastavalt HasMS § 16 lg 3 õigus anda hasartmängude korraldamise tegevusluba Maksu- ja Tolliametil), siis selle monopoli alusel saab riik anda litsentse hasartmängude korraldamiseks vastavalt seaduses sätestatud protseduurireeglitele (GSpG § 3 ja § 14). Kuigi on tõsi, et hetkel on Austrias olemas vaid üks litsents, oleks avaldaja saanud varem litsentsi taotleda ning juhul, kui litsentsi ei oleks antud, oleks avaldajal olnud võimalus kasutada õiguskaitsevahendeid Austria kohtutes. Seega ei ole avaldajal lubatud ilma litsentsita hasartmänge Austrias pakkuda. Avaldajal on õigus taotleda litsentsi Austrias uuesti
44. a-l. Austria GSpG § § 14 lg 3 sätestab selgesõnaliselt, et litsentsi taotlusi võivad esitada ettevõtted, mis asuvad EL-i liikmesriigis, mis tähendab, et kõikide EL liikmesriikide ettevõtteid koheldakse litsentside andmisel võrdselt. Seetõttu põhinevad maakohtu järelduses valel arusaamal olukorrast Austrias. 4.
45. Maakohus eksis menetluskulude jaotamise otsustamisel. Menetluskulud tulnuks TsMS § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jätta sõltumata avalduse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest avaldaja kanda. Menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.
46. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
47. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
48. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada resolutsiooni punktide 3, 4 ja 5 osas, millega maakohus rahuldas avaldaja avalduse, keeldus vaidlustatud Austria kohtulahendite tunnustamisest ja täitmisest Eesti Vabariigis ning jättis menetlusosaliste menetluskulud puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldaja avalduse rahuldamata, ei keeldu vaidlustatud Austria kohtulahendite tunnustamisest ja täitmisest Eesti Vabariigis ning jätab menetlusosaliste maakohtus kantud menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
49. Ringkonnakohus otsustab esmalt määruskaebemenetluses esitatud tõendite vastuvõtmise. Avaldaja esitas määruskaebuse vastusega Saksa kohtu 25.07.2024 põhjendused seoses eelotsuse taotlusega nr C-530/24 ja selle dokumendi eestikeelse tõlke. Ringkonnakohus võtab avaldaja esitatud dokumentaalsed tõendid TsMS § 662 lg 3 alusel asja materjalide juurde. Puudutatud isik esitas tõendina Harju Maakohtu 31.03.2025 määruse tsiviilasjas nr 2-24-
50. Ringkonnakohus jätab viidatud Harju Maakohtu määruse tõendina asja juurde võtmata, kuna Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tegemist jõustumata kohtulahendiga, mille osas on esitatud määruskaebus ringkonnakohtule.
51. Avaldaja taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks tuleb jätta rahuldamata. Maakohus märkis õigesti, et Euroopa Kohus on vaidlusaluse teema osas mitmeid seisukohti avaldanud. Eelotsuse küsimine ei ole seetõttu asja lahendamiseks vajalik. Samuti ei ole vajalik menetluse peatamine.
52. Vaidlus puudub, et kohtutäitur on täiteasjas nr 022/2024/433 alustanud avaldaja suhtes täitemenetluse. Täitedokumentideks on TMS § 2 lg 1 p 5 kohaselt vaidlustatud Austria 7 2-24-2161 kohtulahendid. Avaldaja pöördus avaldusega Harju Maakohtusse määruse artikkel 45 lg 1 p a alusel viidatud Austria kohtulahendite tunnustamisest ja täitmisest keeldumiseks Eesti Vabariigis. Maakohus rahuldas avaldaja avalduse ja keeldus Austria kohtu lahendite tunnustamisest ja täitmisest Eesti Vabariigis määruse artikkel 45 lg 1 p a alusel, järeldades, et vaidlusaluste Austria kohtuotsuste täitmine on vastuolus Eesti avaliku korraga, sest see riivab lubamatult ELTL artiklis 56 sätestatud teenuste osutamise vabadust ja Põhiseaduse §-is 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on tõlgendanud ebaõigesti Euroopa Liidu õigust, mis annab aluse maakohtu määruse tühistamiseks avaldaja avalduse rahuldamise osas ning sellest tulenevalt ka menetlusosaliste maakohtus kantud menetluskulude jaotuse osas. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et vaidluse lahendamisel omab tähtsust nii siseriiklik kui ka Euroopa Liidu ülene õiguslik regulatsioon. Liikmesriigi kohus peab nimelt tagama sama tõhusalt nii riigisisese õiguskorraga antud õiguste kui ka liidu õiguskorraga antud õiguste kaitse (vaidlustatud määruse p 23 viidatud Euroopa liidu kohtupraktika).
53. Maakohus leidis põhjendatult, et kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest määruse artikkel 45 lg 1 p-s a sätestatud alusel saab keelduda üksnes erandlikel asjaoludel ning tegemist peab olema liikmesriigi või liidu õiguskorra olulise õigusnormi ilmse rikkumisega (vt ka EKo 07.09.2023, C-590/21, p 35).
54. Kolleegium on erinevalt maakohtust seisukohal, et Austria hasartmängumonopoli regulatsioonist tulenevad piirangud ei riiva ebaproportsionaalselt ELTL artiklis 56 sätestatud kaupade ja teenuste osutamise vabadust (ja seeläbi ka Põhiseaduse §-s 31) ning Austria kohtu otsus ei ole vastuolus määruse artikkel 45 lg 1 p-s a viidatud avaliku korra põhimõttega. 12.
55. Kaupade ja teenuste osutamise vabadus ELTL artikkel 56 mõistes ning ettevõtlusvabadus Põhiseaduse § 31 mõistes ei ole sellised absoluutsed õigused, mida liikmesriik ei saaks vajadusel piirata. Näiteks on Riigikohus selgitanud, et Eesti Vabariigi Põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabadus on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, seadusandjal on võimalik seada ettevõtlusega tegelemisele piiranguid ja piirangute kehtestamiseks piisab mõistlikust põhjusest (vt nt RKÜKo 09.12.2013, 3-4-1-2-13, p 116). Ettevõtlusvabadus nõuab küll hüvega arvestamist, kuid ei välista selle hüve riivamist kaalukate põhjenduste olemasolul. Ettevõtlusvabadust võib piirata näiteks tarbijate või tervise kaitseks (vt Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne