← Eesti

2-26-7509/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-26-7509 Tsiviilasi V.J-i hagi S.C vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V.J (ik XXX; elukoht: XXX-i; e-post: XXX), lepinguline esindaja jurist Jelena Smorodina Kostja: S.C ( ), lepinguline esindaja Annika Murulaid RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada hagi.
  4. Lahutada V.J-i ja S.C abielu, mis xxxxxxxxxx
  5. Tühistada xxxxxxxxxxx määratud kohtuistungi toimumise aeg.
  6. Kohtuotsuse jõustumisel saata registripidajale (TsMS 455 lg 2). kohtuotsuse ärakiri kande tegemiseks Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse ASJAOLUD
  7. V.J (hageja) esitas
  8. aprillil 2026 kohtule hagiavalduse S.C (kostja) vastu abielu, milline on sõlmitud xxxxxxxx lahutamiseks. Poolte abielu nähtub ka Eesti Rahvastikuregistrist (drl 4-5). Asjaolude kohaselt elavad pooled Eestis tähtajalise elamisloa alusel. Alates 2024 menetlusosaliste abielusuhted on ebastabiilsed, pooled kas lähevad lahku või leppivad. Tsiviilasi nr 2-26-7509 Poooled käisid ka pereteraapias, kuid see ei aidanud. Hagi esitamise ajaks elavad pooled eraldi. Hageja ei pea võimalikuks abielusuhete taastamist ja soovib lahutada kostjaga sõlmitud abielu. Oma soovist on hageja mitu korda teatanud kostjale ja palunud temal esitada perekonnaseisuasutusele ühise avalduse abielu lahutamiseks, kuid kostja keeldub sellest. Seetõttu on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole vastavasisulise hagiga kostja vastu.
  9. Kostja lepinguline esindaja andis
  10. mail 2026 kohtule teada, et kostja on lahkunud Eestis tagasi koju . Kostja lahkumist Eestist kinnitas ka hageja lepinguline esindaja ning toetas asja arutamist ilma kostja isikliku osavõtuta või veebi vahendusel. Kostja edastas
  11. mail 2026 kohtule digitaalselt kinnitanud, et nõustub hageja nõudega ning on nõus abielu lahutama. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  12. Eesti Vabariigi ja xxxx lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades artikli 27 lõige 1 sätestab, et abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Märgitust tulenevalt kontrollitakse kohtu pädevust avalduse esitamise hetkel ning hilisem poole lahkumine teise poole territooriumilt kohtu pädevust ei muuda ega lõpeta. Seega Pärnu Maakohus on pädev abielu lahutama.
  13. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielu lahutamist kohtuotsusega lubab ka poolte kodakondsusejärgne xxxxxa perekonnakoodeks ning kui kumbki osapool ei tõstata lahutusprotsessi ajal eraldi vaidlust laste elukoha üle, võib kohus lahutada abielu ilma seda küsimust lahendamata. Kui aga tekib vaidlus, lahendab kohus selle lahutamisega samal ajal või eraldi menetluses, kaasates sageli eestkosteasutused. Pooled ei ole seoses ühise lapsega vaidlust lapse elukoha üle tõstatanud.
  14. Kohtu hinnangul on kostja esitanud
  15. mail 2026 õigeksvõtu. TsMS § 440 lg 4 sätestab, et abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Kohus ei ole õigeksvõtuga seotud ka asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Kui kohus ei võta õigeksvõttu vastu, teeb kohus selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub. Kohtule teadaolevalt puuduvad käesolevas asjas sellised asjaolud, mis ei lubaks kostja õigeksvõttu vastu võtta. Seoses õigeksvõtu vastuvõtmisega tuleb
  16. mail 2026 algusega kell 14.00 määratud kohtuistung tühistada.
  17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tulenevalt nimetatust puudub kohtuotsuses vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.